Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Uno Tiigi ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Uno Tiigi võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS

AS EMT esitas pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Uno Tiigi vastu liitumislepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõudes. Hageja palus enda menetluskulud panna täis ulatuses kostja kanda. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetluskulude nimekirja kostjale isiklikult kätte ning andis talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjenda-

Tsiviilasi 2-07-29216 tud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, milline on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 02.09.1988.a Liitumislepingu (edaspidi Leping), mille lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Lepingus kohustus hageja osutama kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Üldtingimuste p-de 4.1.2., p 7.5. ja 7.6. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda arved õigeaegselt; arvete maksetähtaeg oli 20 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega ning arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile Kostja hageja esitatud arveid kohaselt ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale 31.10.1998.a seisuga 2336.98 krooni. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata. Üldtingimuste p 7.7. kohaselt võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas. Hageja arvestuse kohaselt on viivis perioodi 20.11.1998 kuni 17.09.2009.a eest 2336.98 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist vähendatud ulatuses, st summas 2335.98 krooni. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 250 kroonist hagihinnalt tasutud riigilõivust ja 2000 kroonist õigusabikulust. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu kulutus riigilõivule on põhjendatud. Tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu (õigusabikulu) saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1000 krooni (peaaegu 50% hagihinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.