Tsiviilasja number
2-05-10528
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Rainar Soo vastu 8161,20 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
6342,60 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rainar Soo apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Silver Eensaar Kostja Rainar Soo (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx)
Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-05-10528 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud OÜ Aktiva Finants esitas 29.06.2005 Harju Maakohtule hagi Rainar Soo vastu 8161,20 krooni saamiseks. Kostja ja AS RITABELL on sõlminud 03.09.1999 Q GSM lepingu tähtajaga 1 aasta. Lepingule lisatud teadaandest selgub, et kostja kasutusse anti ka subsideeritud
mobiiltelefon Siemens C-25, mille omandiõigus läheb kostjale üle ühe aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Lepingule lisatud pakkumusest selgub, et kostja on 03.09.1999 tasunud kuumaksu 354 krooni ja mobiiltelefoni eest 650 krooni. 20.04.2005 teatisest nõude loovutamise kohta ilmneb, et Tele2 Eesti AS on loovutanud nõude kostja vastu põhisummas 4080,60 krooni koos õigusega nõuda viivist hagejale. Vastavalt Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustele kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hagi on tõendamata. Kostja ei ole saanud 14.01.2000 lepingu lõpetamise teadet, nimetatud dokument on koostatud alles 2005. Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused ei ole käsitletavad lepingu osana, kuna kostjale ei ole seda tutvustatud ja sellel puudub tema allkiri. Pooled ei ole viivises kokku leppinud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6342,60 krooni ja menetluskulud 877 krooni. Ebaõige on kostja väide, et Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused ei ole lepingu osa. 03.09.1999 AS RITABELL ja kostja vahel sõlmitud Q GSM lepingu kohaselt on Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused Q GSM lepingu lahutamatuks osaks. Kostja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud, et ta on nimetatud tingimustega tutvunud. Asja materjalides olevatest arvetest nähtub, et hageja nõue koosneb kõneteenuse tasust 818,60 krooni, telefoni maksumusest 1000 krooni ning kuumaksetest perioodi 1999 november kuni 2000 september eest 2262 krooni. Kõneteenuse tasu osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna nõue on selles osas tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks nimetatud summa eest kõneteenust osutatud. Ainuüksi arved ei tõenda teenuse osutamist. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ka mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste p 4.1.11 kohaselt on kostja kohustatud tagastama mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse tähtajalise Q GSM lepingu lõpetamisel enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Hageja ei ole tõendanud, et leping on lõpetatud enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Asja materjalidesse on esitatud 14.01.2000 AS RITABELL lepingu lõpetamise teade, milles on märgitud, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust 25 päeva jooksul alates teate koostamisest, loetakse leping lõppenuks. Nimetatud teatel puudub aga allkiri. Samuti puuduvad tõendid, et see oleks kostjale saadetud. Hageja ei ole tõendanud ka mobiiltelefoni maksumust. Selle väärtuse kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Seega tuleb hagi mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise nõude osas jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja pidi tasuma kuutasu 354 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt perioodi 1999 november kuni 2000. september eest tasumata kuutasu 2262 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kuumaks selles summas oleks tasutud. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 2262 krooni välja mõista. 2(4)
Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste p 7.4 sätestab, et tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist kuni 18.06.2005. Lepingu tähtaeg möödus 03.09.2000. Seega on 2262 krooni tasumisega viivitamisest tuleneva viivise suuruseks 5934,35 krooni. Hageja on palunud välja mõista viivise summas 4080,60 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4080,60 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus on rikkunud õigusnorme ja tuvastanud ebaõigesti ning ebapiisavalt asjaolusid. Kohus ei ole käsitlenud kostja vastuväiteid hagi hilise esitamise osas ega sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Maakohus tugineb otsuses Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustele, millel puudub kostja allkiri. Kohtu põhjenduste kohaselt oleks mistahes sisuga, kostja poolt allkirjastamata tekst lepingu lahutamatu osa ja talle siduv vaid seetõttu, et on pealkirjastatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustena. Mõistlik on eeldada, et lepingus on kirjas kõik lepingu olulised ja lahutamatud osad ja sellel on poolte allkirjad kinnitamaks nõustumist nendega. Hageja on esitanud lepingu, millel on kostja allkiri ja täiesti iseseisva teksti, millel allkiri puudub. Seega on tõendamata, et nimetatud teksti oleks kostjale tutvustatud ning ta oleks sellega nõustunud. Hagi oli aegunud TsÜS §-de 143 ja 146 lg 1 alusel. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teda saama oma õiguse rikkumisest. Hagi on maakohtule esitatud 29.06.2005, millest tulenevalt on möödunud TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole hageja poolt tõendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema nõudeid. Pole esitatud ühtegi pretensiooni ega meeldetuletust, mida oleks mõistlik eeldada lepingu rikkumise korral. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3(4)
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 03.09.1999 sõlmitud lepingust ja sellele lisatud kostja poolt samal kuupäeval allkirjastatud pakkumisest nähtub, et tegemist oli aastase tähtajaga lepinguga, kusjuures kuumakse suuruseks oli 354 kr. Maakohus tuvastas, et lepingutähtaja möödumisel oli kostja jätnud lepingupoolele tasumata kuumakseid kokku 2262 kr. Seega kandis mobiilsidefirma kahju kostja poolt tasumata jäetud kuumaksete näol 2262 kr. ning selle summa väljamõistmine vastab TsK §-le 222 lg.1. Mis puutub kostja väitesse, et pooled ei olnud kokkuleppinud viivistes, siis see ei ole õige. Lepingus on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et Q GSM kasutamise tingimused on lepingu lahutamatuks osaks ja ta on nende tingimustega tutvunud. Lisatud Q GSM kasutamise tingimust p.7.4 kohustus kostja tähtaegselt tasumata summadelt maksma viivist 0,5 % päevas. Seega on põhjendamatu kostja väide, et viiviste tasumises puudus kokkulepe. Viiviste vähendamist ei ole kostja taotlenud. Hagi ei ole aegunud. VÕS, TsÜS ja RES RakS § 9 kohaselt TsÜS-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatud kohaldataks ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele, kusjuures aegumise algusele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine algas enne nimetatud kuupäeva. Kui pärast 1. juulit 2002 kehtestatud aegumistähtaeg on lühem kui oli enne seda kuupäeva, arvestatakse lühendatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg.1 kohaselt kehtis hagi korras õiguste kaitse üldisse aegumistähtajana 10 aastat. Sama seaduse § 116 sätestas, et aegumistähtaeg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õigust rikkumisest. Lähtudes detsembrist 1999, mil kostja lepingupartneril pidi olema teada kuumakse mittelaekumine, siis 1. juuliks 2002 ei olnud möödunud 10-aastane aegumistähtaeg.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.