2-07-11469
Määruse tegemise aeg ja koht
16.veebruar 2010, Jõhvis
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS EMT hagi A.S. vastu võlgnevuse 10 897,82 krooni nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT ( RK 10096159, asukoht; Valge 16, 19095 Tallinn)
Hageja esindaja:
Lindorff Eesti AS ,Katrin Verma ( volikirja alusel) [email protected]
Kostja:
A.S. ( IK xxx, viibimiskoht; xxx) A. A. ( määratud korras)
Kostja esindaja:
AB Uno Feldschmidt Rakvere osakond, Turuplats 3, 44310 Rakvere)
saata
kohtumäärus
täitmiseks
Kohtute
Edasikaebe kord Määruse peale võib menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi A.S. vastu võlgnevuse 10 897,82 krooni nõudes.
Hageja esitas 04. jaanuaril 2010 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub võtta vastu hagist loobumise avaldus, lõpetada tsiviilasja menetlus ja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 175.- krooni. Kostjale on hagist loobumise avaldus kätte toimetatud. Kostja esindaja esitas 08.01.2010 kohtule seisukoha hagist loobumise kohta, kostjal puuduvad vastuväiteid hagist loobumise avaldusele. Kostja esindaja esitas 08.01.2010 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotlusele.
Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja taotleb hagist loobumise avalduses poole tasutud riigilõivust tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist ning kooskõlas TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti /.../.
2(2)
Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja on 01.märtsil 2007 tasunud Rahandusministeeriumi kontole 350 krooni riigilõivu hagi esitamiselt A.S. vastu. 04.jaanuaril 2010.a esitatud taotluses palub hageja tagastada pool riigilõivu summas 175.- krooni. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu ,et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud hagist muudel põhjustel, mitte kostja poolt hagi rahuldamise tõttu . Kostjale oli määratud 30.09.2008 Viru Ringkonnakohtu määrusega riigipoolne menetlus ja õigusabi apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohtu määruses 26.03.2009 on Riigikohus järeldanud, et vastavalt TsMS § 184 lg 4 kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Riigikohus tühistas Tartu Ringkonnkohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Viru Maakohtusse. Samuti on jätnud menetluskulude jaotuse vastavalt TsMS § 173 lg 3 maakohtu otsustada. Õigusabi osutaja vandeadvokaat Anti Aasmaa kinnitusel osutas ta kostjale jätkuvalt õigusabi. 08.01.2010 on esitanud esindaja seisukoha, et nõustub menetluse loobumisega ja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Esindaja on kohtule esitanud menetluskulude tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitise ulatuse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud enne 01.07.2009 6 pooltundi tasuga 6 x 210= 1260 krooni ja peale 01.07.2009 3 pooltundi x 150 = 450 krooni, seega tasu kokku 1710 krooni, millele lisandub tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, millele lisandub käibemaks 422 krooni. Lisanduvad sõidukulud 300 krooni ja käibemaks 60 krooni. Kokku on õigusabi kulud 2892 krooni. Kohus leiab, et esitatud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 179 lg 5 kohaselt, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Esindaja on esitanud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse. Vastavalt TsMS § 173 märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 1741 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi, hagist loobumise või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, millele ei ole kostja vastu vaielnud, kohus on loobumise vastu võtnud ja jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ja kostja esindaja on esitanud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, määrab kohus Advokaadibüroo Uno Feldschmit vandeadvokaat A. A. kasuks hagejalt AS EMT väljamakstavaks tasuks kostjale osutatud riigi õigusabi eest kokku 2892 krooni Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4, 173, 174 1 , § 428 lg 1 p 3, § 429, §§ 431-433, § 463, § 464; § 465 ning § 661 lg 2 rahuldab kohus hageja taotluse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Evi Kool Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.