2-08-19934
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
L.S. hagi M.T. vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes 25 000 krooni
Hagi hind Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine/ Kompromissi kinnitamine/ Riigilõivu tagastamine
Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2010
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja määratud korras
L.S. (IK xxx)
Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev
Kostja:
M.T. (IK xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir
Resolutsioon Kinnitada L.S. ja M.T. vaheline kompromiss, mille kohaselt:
1 (4)
L.S. peab nõude tasumisega viivitamise korral tasuma kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
hagejale,
täitmiseks
kostjale
ning
Kohtute
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Viru Maakohtu menetluses on L.S. hagi M.T. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt väidetavalt kostja solvas hagejat ning on ka hilisemalt laimanud. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Eelistungil, mis toimus 27. oktoobril 2008 esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 12 novembri 2008 Viru Maakohtu määrusega rahuldati hageja riigiõigusabi taotlus ja määrati hagejale õigusabi osutaja riigi arvel, kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud . Kohtuistungil, mis toimus 10. veebruaril 2010 jõudsid pooled kokkuleppele ning palusid kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasjas menetlus. Kompromisslepingu kohaselt: Hageja L.S. tasub kostja M.T.le tema poolt kantud menetluskuludest 10 000 ( kümme tuhat) krooni, igakuiselt võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul alates veebruari kuust 2010.a. Osamaksed tasutakse M.T. arveldusarvele nr 10552011958003 SEB panka. Hageja L.S. menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
2 (4)
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja poolte taotlusega , leiab, et taotlus kompromissi vastuvõtmiseks ja kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud. Vastavalt TsMS § 173 märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 1741 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi, hagist loobumise või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
Viru Maakohtu määrusega oli hageja taotlus riigipoolse õigusabi saamises rahuldatud osaliselt ja antud riigipoolne õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi saaja kohustus vastavalt määrusele tasuma riigi õigusabi tasu ja kulud 1 aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest järgneval kuust kuni õigusabi tasu ja kulude täieliku tasumiseni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 179 lg 5 , kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
3 (4)
Riigi õigusabi osutajale on vastavalt Viru Maakohtu kohtumäärusele 30.01.2009 määratud õigusabi suuruseks 3221,40 krooni ja määrus on saadetud õigusabi tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile. Vastavalt riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi vanemabi I. G. teatele on Viru Maakohtu määrusega 30.01.2009 määratud ja hüvitatud temale riigi õigusabi tasu osutatud õigusabi eest ja rohkem tal õigusabi kulusid ei ole. Seega jääb L. S.le osutatavate õigusabi kulude suuruseks 3 221, 40 krooni, millise summa on kohus määrusega kindlaks määranud 30.01.2009 ja millise summa on hageja kohustatud hüvitama riigituludesse vastavalt määruses toodud tingimustele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 173, 174 1 , 179, 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
Evi Kool Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.