Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.02.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi Virgo Pooli vastu järelmaksulimiidilepingust tekkinud võlgnevuse koos viiviste ja intressidega sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Omega Invest OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 226.33 krooni
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses üksnes kaebuse põhjal
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Omega Invest OÜ (reg/kood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16 Tallinnas), lepinguline esindaja Kathy Jürivete Kostja Virgo Pool (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx)
Resolutsioon
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.10.2009 otsus ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi samale kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse maakohtus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kaebuse üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.05.02.2009 esitas Omega Invest OÜ (edaspidi avaldaja, hageja, apellant) avalduse maksekäsu kiirmenetluses Virgo Pooli (edaspidi võlgnik, kostja, vastustaja) vastu võlgniku ja AS-i Sampo Pank vahel sõlmitud järelmaksulimiidilepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. AS Sampo Pank oli loovutanud nõude avaldajale 30.09.2008. Nõue koosnes: 1) põhinõue 6170.17 krooni; 2) intress perioodil 10.10.2008 kuni avalduse esitamiseni 546.02 krooni; 3) viivis 455.05 krooni perioodil 17.03.2008 kuni 05.02.2009; 4) leppetrahv 1000 krooni; 5) kahjuhüvitis 4169.10 krooni.
2.25.02.2009 esitas võlgnik vastuväite, milles tunnistas nõuet 3000 krooni ulatuses, ülejäänud osas vaidles vastu. 05.04.2009 maksekäsus mõistis kohus võlgnikult välja võlgnevuse tunnustatud osa 3000 krooni ja riigilõivu 750 krooni. 06.04.2009 lõpetati ülejäänud osas menetlus ja anti üle jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõuded ja põhjendused
3.30.04.2009 esitas hageja hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja: 1) põhivõla 3170.17 krooni; 2) intressid 806.18 krooni; 3) viivised 609.58 krooni; 4) kahjuhüvitise 1820.20 krooni; 5) leppetrahvi 1000 krooni.
4.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kasutas kostja panga poolt võimaldatud järelmaksulimiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks, kuid jättis täitmata kohustuse tagastada kasutatud limiit igakuiste maksetena. Lepingu üldtingimuste järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist ja seetõttu kuulutas pank limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks ning teavitas sellest ka kostjat. Kostja kohtuväliselt võlgnevust ei tasunud ja pank loovutas nõude hagejale, teatades sellest ka kostjale. Limiidi põhisummana võlgneb kostja 3170.17 krooni, kuna 3000 krooni oli rahuldatud maksekäsumenetluses. Vastavalt lepingu üldtingimustele võlgneb kostja tasumata intresside näol hagi esitamise seisuga kokku 806.18 krooni ja viivisena 609.58 krooni. Hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ja seetõttu pidi ta sõlmima OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur käsunduslepingu. Käsundisaajale makstud teenustasu näol on hagejale tekkinud kahju. Kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustust täitnud, ei oleks hagejale taolist lisakulu tekkinud. Lepingu üldtingimuste kohaselt pidi kostja tagama, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja seda kohustust ei täitnud. Ka ei teatanud ta oma elukoha muutumisest. Nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi suuruses 1000 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tunnistas ta maksekäsumenetluses hageja nõuet 3000 krooni ulatuses. Ülejäänud ulatuses ei tunnista, kuna talle ei ole hageja 2(5)
ega OÜ Incure Inkasso Agentuur poolt esitatud ühtegi võlanõuet. Ka ei ole äriühingut nimetusega Omega Invest OÜ äriregistris. Vastuhagi esitada ei soovi, kohtukulud tuleb jaotada võrdselt. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata, vormistades otsuse ilma kirjeldava osata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja on hagiavaldusele lisanud koopia AS-i Sampo Pank ja kostja vahelisest limiidilepingust nr 47JM206076779 (allkirjastatud 30.06.2006, limiidiga 15 000 krooni, mis kuulub tagasimaksmisele 30.06.2010) ja sama isiku teatest kostjale lepingu ülesütlemisest 19.08.2008, kus tagastatavaks summaks koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega on 6420.17 krooni. Muud tõendid nõude kohta puuduvad. Kostja tunnistab võlgnevust 3000 krooni ulatuses, milline on väljamõistetud sama asja raames maksekäsu menetluses ja on täitmisel kohtutäituri juures.
7.Hageja on hagis esitanud nõude tervikuna, eraldamata põhinõuet ja kõrvalnõudeid, mis ei ole kooskõlas TsMS-ga. Hagiavalduse sisust tuleneb, nagu oleks põhinõude suuruseks 6170.17 krooni, mis ei lähe kokku teatega kostjale lepingu ülesütlemise kohta, kus tagastatavaks summaks koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega on 6420.17 krooni. Nimetatud summast 3000 krooni on välja mõistetud, seega oleks põhinõudeks hageja arvates 3170.17 krooni. Kõrvalnõuetena on hageja esitanud intressinõude summas 806.18 krooni ja viiviste nõude 609.58 krooni ning kahjunõude – kulud võla sissenõudmiseks 1830.20 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni, kogumis 4235.96 krooni. Siin kõrvalnõuded ületavad põhinõude, mis ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
8.Kokkuvõtteks pole teada põhinõude ja kõrvalnõuete olemus ja suurus, pole teada ajavahemik, millal hageja arvestas intresse ja viivist, pole tõendatud võla sissenõudmise kulude suurus, pole tõendatud leppetrahvi nõudmise aluseks olevad asjaolud. Kohus andis menetlusosalistele tõendite esitamiseks tähtaja, hageja esitas ainult volikirja. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib käesolevas asjas jätta ära kohtuotsuse kirjeldava osa. Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas apellatsioonkaebuse, paludes lahend tühistada ja kas saata tsiviilasi täies ulatuses tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Kaebuse põhjenduste kohaselt oli hagiavalduses eraldi välja toodud põhivõla suurus 3170.17 krooni. See ei kattu lepingu ülesütlemise teates toodud summaga, kuna viimane sisaldas ka intresse, viiviseid ja võla sissenõudmise kulusid. Põhinõue tuleneb lepingus kokkulepitud tasumata osamaksetest. Apellant palub võtta täiendava tõendina vastu kostja limiidikonto väljavõtte perioodi 30.06.2006 kuni 05.10.2008 kohta, kust nähtub tasumata limiidi jääk 6170.17 krooni. Maakohtusse seda tõendit ei esitatud, kuna kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hagile ja hageja ei näinud ette vaidlust põhinõude suuruse üle.
11.Maakohtu seisukoht, et kõrvalnõuete suurus 4235.96 krooni ületab põhinõude suuruse, ei ole kooskõlas TsMS § 489 lg-ga 2, mille kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas ja kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Seega oleks maakohus pidanud vaatlema põhinõuet koos maksekäsus eelnevalt rahuldatud summaga kui tervikut.
12.Viiviste ja intresside osas kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud ja need tuleb lugeda õigeksvõetuks. Samas nähtub hagiavaldusest nende arvestamise aeg (nõude esitamise kuupäevast kuni hagi esitamiseni). Vastavalt üldtingimustele lõpetatakse viiviste
3(5)
arvestamine võlgnevuse tasumise päeval ja intressi arvestamine limiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamise hetkest.
13.Kahjuhüvitise tõendamiseks palub apellant võtta täiendava tõendina vastu arve 10.10.2008, millest nähtub tasu, mille apellant pidi esindajale tasuma käsunduslepingu alusel. Maakohtule seda ei esitatud, kuna kostja ei esitanud vastuväiteid kahjuhüvitisele. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Asi on võimalik lahendada üksnes kaebuse põhjal vastavalt TsMS §-le 646.
16.TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sama sätte kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohtuotsuse sisu peab vastama TsMS §-s 442 sätestatule, välja arvatud, kui on võimalik rakendada §-s 444 sätestatud erisusi. Nimetatud säte annab kohtule võimaluse jätta otsusest ära kirjeldav ja põhjendav osa, kui asi lahendati lihtmenetluses TsMS § 405 mõttes ja kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. § 444 lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellisel juhul otsuses märkida, et kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
17.Vaidlustatud otsuse vormistamisel ei ole maakohus tsiteeritud sätetest lähtunud. Üheltpoolt on kohus viidanud TsMS § 444 lg-le 1, kuid jätnud otsusest ära ainult kirjeldava osa ega ole selgitanud TsMS § 448 lg-st 4.1 tulenevat otsuse täiendamise korda. Samas nähtub otsusest, et see sisaldab põhjendavat osa. Seega ei saa olla tegemist kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsusega TsMS § 444 mõttes ja maakohtu viide nimetatud sättele on ebaõige. Vaidlustatud otsus oma sisult peab aga vastama TsMS §-le
442.Nimetatud sätte lg-te 1 ja 7 kohaselt peab kohtuotsus sisaldama muu hulgas kirjeldavat osa, milles märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Selline osa vaidlustatud otsuses puudub.
18.Samuti ei vasta TsMS § 442 nõuetele vaidlustatud otsuse põhjendav osa. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt märgitakse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samas osas peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja analüüsima kõiki tõendeid. Vaidlustatud otsuses on maakohus loetlenud üles hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõendid (limiidileping, teade selle ülesütlemisest) ja tõdenud, et hagi on kogu ulatuses tõendamata. Otsusest ei nähtu hageja poolt esitatud tõendite analüüs. Ka ei nähtu, millised asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on tõendamata ja millisele õigusaktile kohus tugines, kui luges kõrvalnõueteks kokku nii intressi, viivise, kulude hüvitamise kui leppetrahvi nõuded ja neid sisuliselt eristamata asus seisukohale, et kuna nende suurus ületab põhinõude suuruse, siis tuleb need jätta täies ulatuses rahuldamata. Asjakohane on apellandi seisukoht, et põhinõude
4(5)
hulka tuleb käesolevas hagimenetluses arvestada ka maksekäsumenetluses kostja poolt tunnustatud 3000 krooni.
19.Tsiviilasja materjalidele ei vasta maakohtu tõdemus, et hageja ei ole hagiavalduses eristanud põhinõuet ja kõrvalnõudeid, esitades nõude ühe tervikuna. Hagiavaldusest (t lk 18-20) nähtub, et selle p-des 4.1 kuni 4.5 on hageja iga nõude nii rahalises suuruses kui viidetega nõude faktilisele alusele (limiidilepingule vastavale punktile) ja/või materiaalõiguslikule alusele (võlaõigusseaduse vastavatele sätetele) esitanud. Kui maakohtule jäi nõuete osas midagi selgusetuks (näiteks tõepoolest ei ole esitatud viiviste ja intresside aritmeetilist arvestust), siis oli võimalik tekkinud probleem lahendada eelmenetluses vastavalt TsMS §-le 392. Määrusest 14.09.2009 (t lk 54) nähtub, et kohus määras tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses poolte nõusolekul TsMS § 403 mõttes. Selline menetlus ei võimalda kohtul teha mööndusi menetlusosaliste menetlusõiguste järgimise kohustuse osas. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates ammendavalt arutatud ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Konkreetses tsiviilasjas oli kohtul tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 ja §-st 392 õigus ja kohustus lõpliku valmiduse saavutamiseks teha menetlusosalistele ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks, aga ka selgitada kostjale, et tema kirjalik vastus (t lk 35) ei vasta TsMS § 394 lg 2 p-s 3 sätestatule (puuduvad sisulised vastuväited igale nõudele) ja anda võimalus asja õige lahendamise huvides vastust täiendada. Maakohus peab käsitlema nii eelmenetluses kui lahendis hageja iga nõuet (tagastamata limiidimaksed, viivis, intress, kahju, leppetrahv) eraldi.
20.Eelpool kirjeldatud olulisi menetluslikke mööndusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmine tuleb lahendada tsiviilasja uuel läbivaatamisel eelmenetluses. Samuti tuleb siis võtta seisukoht menetluskulude osas.
Imbi Sidok
Ande Tänav
Tiit Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.