A.P. hagi OÜ Kullus Vara vastu 344 699 krooni võlgnevuse, 101 301.73 krooni intressi, 202 258.80 krooni kahjuhüvitise ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 344 699 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
28. jaanuar 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Marko Tiirik Kostja seaduslikud esindajad J. K. ja A. L. ning lepinguline esindaja Mihhail Firsov
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Kullus Vara (registrikood 11130875, asukoht Rakvere 11, Jõhvi) A.P. (sündinud xxxa, elukoht xxx) kasuks põhivõlgnevus 344 699 (kolmsada nelikümmend neli tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) krooni ning seisuga 15.02.2010.a sissenõutavaks muutunud viivis 78 959 (seitsekümmend kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) krooni 10 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Kullus Vara A.P. kasuks alates 16.02..2010.a kuni põhinõude 344 699 krooni täieliku tasumiseni viivis põhinõudelt VÕS §113 l1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja OÜ-gu Kullus Vara kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.A.P. lepinguline esindaja esitas 31. juulil 2008.a Viru Maakohtule hagi OÜ Kullus Vara vastu 344 699 krooni võlgnevuse, 101 301.73 krooni intressi, 202 258.80 krooni kahjuhüvitise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 09.09.2005.a sularahas kostjale üle 75 000 krooni, mille kohta kostja väljastas arve-kviitungi nr. 090905-1, selgitusega „korteri müügi eest“. Samal päeval andis hageja kostjale sularahas üle 35 000 krooni, mille kohta kostja väljastas arve-kviitungi nr. 090905, selgitusega „korteri müügi eest“. 10.09.2005.a sõlmisid pooled käsunduslepingu, mille alusel pidi kostja omandama hagejale kinnisvara (korteriomandid) hageja nimel ja arvel. Leping kehtis kuni 10.09.2006.a, v.a lepingust tulenevad rahalised nõuded, mis kehtivad kuni nende lahendamiseni. Lepingu punkti
4.1.kohaselt pidi hageja kostjale kandma üle 15 000 eurot (233 000 krooni), mida hageja 15.09.2005.a ka tegi, makstes ülekande eest veel 43 eurot. 24.09.2005.a kinnitas kostja raha kättesaamist summas 15 000 eurot.
2.2005. aasta septembris ja oktoobris saatis kostja hagejale faksi teel teated tema poolt omandatud 8 korteri kohta, s.h 16.09.2005.a korteri Kalevi 25-41, Kohtla-Järve, 67 000 krooni, 22.09.2005.a korteri Ritsika 26-1, Kohtla–Järve, 50 000 krooni, 24.09.2005.a korteri Uus 3-7, Kohtla-Järve, 27 000 krooni, 27.09.2005.a korteri Olevi 13-1, Kohtla-Järve, 39 000 krooni, 28.09.2005.a korteri Uus 3-27, Kohtla-Järve, 29.09.2005.a korteri Uus 7a-3, KohtlaJärve 27 000 krooni, 13.10.2005.a korteri Katse 11-34, Kohtla-Järve, 39 000 krooni ja 18.10.2005.a korteri Järveküla tee 58-1, Kohtla-Järve.
3.Hageja andmetel on kõikide korterite omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud mitte hageja, vaid G. G., kes on 08.07.2005.a väljastanud kostja juhatuse liikmele J. K.`le volikirja G. G. nimele korterite omandamiseks..
4.Hageja leidis, et kostja on käsundit tahtlikult jämedalt rikkunud, omandanud tema vara ja tekitanud hagejale kahju. 12.07.2007.a esitas hageja esindaja kostjale nõudekirja hagis toodud nõuetega, millega kostja ei nõustunud. Hageja ei nõustu kostja vastuväites toodud põhjendustega ning jääb hagis esitatud nõude juurde lähtuvalt sellest, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Hageja on seisukohal, et kostja kasutas tahtlikult ära tema teadmatust Eesti Vabariigis kinnisasjade omandamise regulatsiooni ja selleks vajalike õigustoimingute kohta ning kostja tegevuses ilmnevad seoses sellega ka pettuse tunnused. Kuna kostja on hagejalt raha vastu võtnud, siis on ta kohustatud selle tagastama, tasuma intressi ja hüvitama kahjud.
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3, lg 4, § 189 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 344 699 krooni, intress 101 301.73 krooni, kahjuhüvitis 202 258.80 krooni ja sellele lisanduv viivis nii põhinõudelt,
2 (9)
2-08-52093 intressilt kui ka kahjuhüvitiselt. Samuti palus hageja jätta kostja kanda kõik menetluskulud, sh hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 17 500 krooni.
KOSTJA VASTUS
6.21. augustil 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei kajasta hagis esitatud nõuded faktilisi asjaolusid ja ei tugine seadusele. Hageja nõue omab tahtlikku eesmärki aidata kaasa kelmuse toimepanemisele hageja poolt. Hageja tahtlikult eraldab nõude ja varjab tihedat asustamisseost 30. juunil 2005. aastal Itaalia sõlmitud notariaalse Usaldusühingu ühingulepingu nr. 9456 „SEMPER DOMUS S.a.S di Pelo Adriano & C“, mis ühendab hageja A.P., P. P. ja G. G. – usaldusühinguks. Kinnisvara soetamisel arvestati seda seost.
7.Kostja tegi 2005. aasta jooksul lepingu nr. 9456 alusel tehingud kinnisvaraga. Usaldusühingu „SEMPER DOMUS S.a.S di Pelo Adriano & C“ täisosanikuks oli A.P. ning usaldusosanikeks P. P. ja G. G., kelle äritegevus Eestis seisnes korteriomandite ostmises EV kinnisvaraturul kostja poolt usaldusühingu jaoks. Tehingute rahastamine toimus usaldusühingu osanike rahalistest vahenditest, kes olid kostja suhtes võlausaldajateks.
8.Hageja ja kostja vahel 10.09.2005.a sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt oli leping kehtiv notariaalse volikirja koostamisel. Kuna notariaalset volikirja ei koostatud, siis käsundusleping on tühine.
9.09.09.2005.a Jõhvi notar Ülle Mesi juures vormistati notariaalne volikiri G.G. nimele. A.P. ja P. P. viibisid volikirja allkirjastamise juures ja volikirja sisu oli meile teatavaks tehtud.
10.Kostja ei oma andmeid, millise lepingu alusel usaldusosanikud leppisid kokku kostjale raha ülekandmises hageja poolt. Sellepärast nõudis ta hagejalt dokumentide esitamist, mis kinnitab G.G. poolt hagejale raha tagastamist. Hageja esitas kostjale pangakonto väljavõtte, kinnitamaks, et 17.10.2005.a G.G. tagastas hagejale 22 750 eurot.
11.Itaallased jagasid täielikus üksmeeles oma rollid raha ülekandmisel ja tehingu vormistamisel. Usaldusühingu täisosanik (hageja) kandis osa raha kostjale üle ja kostja VÕS §72 alusel täitis kokkuleppe täpselt, kandes pärast iga tehinguga seotud operatsiooni ette usaldusühingu juhatajale.
12.Kuna soetatud kinnisvara on vormistatud usaldusosaniku G.G. nimele, siis soetatud kinnisvara jagamisega soetud küsimused tuleb kooskõlas usaldusühingu ühinemislepingu nr 9456 art 14 lahendada Rooma kohtus. Küsimused, mis on seotud jagatud omandi kinnistusraamatusse kandmisega, kuuluvad lahendamisele EV riikliku õiguse alusel – kinnisasja asukoha järgi.
13.Kostja on oma kohustused täitnud vastavalt 1epingule ning hageja ilmselge soovib alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja palus arvestada, et 2007. aastal on hageja suhtes algatatud kriminaalasi Itaalias, Rooma linnas, kelmuse tunnustel.
HAGEJA VASTUS
3 (9)
2-08-52093
14.11. septembril 2008.a esitatud seisukohas teatas hageja esindaja, et kostja vastuväide ning kohtule esitatud dokumentide tõlked ei anna alust haginõuete muutmiseks ning hagi on nii sisuliselt kui õiguslikult põhjendatud. Hageja esindaja leidis, et hagi seostamine usaldusühinguga ja võlausaldajate paljususega ei ole asjakohane. Kostjale raha ülekandmisel ei ole hageja tegutsenud usaldusühingu nimel. REÕS sätteid ei ole vaidluses kohaldatavad. Võlausaldajate paljusus ei ole tõendatud. G. G. ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping ja selle alusel tehtud tehingud ei ole käesoleva asja vaidlusesemeks. Hageja ei rikastu kostja arvelt. Esindaja palus nõuda kostjalt välja G.G. maksekorralduse originaali ning seda maksekorraldust dokumentaalse tõendina mitte arvestada.
KOHTUISTUNGID
15.27. oktoobri 2009.a kohtuistungil esitas kostja seaduslik esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna kostja lepinguline esindaja ei saa kohtuistungil osaleda seoses teise kohtuistungiga. Sellepärast lükkas kohus asja arutamise edasi.
16.25. novembri 2009.a kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagis esitatud nõuete juurde. Hageja seletuste kohaselt oli leping sõlmitud selleks, et osta kortereid isiklikult tema nimele. Kortereid soovis ta osta eesmärgiga panustada raha Eestisse. Korterid osteti aga mitte hageja, vaid G.G. nimele. Hageja soovib enda poolt makstud raha tagasi saada, so 75 000 ja 35 000 krooni ning 15 000 EUR-i, lisaks intressid ja hüvitis tekitatud kahju eest. Hageja ei mäletanud, kas on sõlminud kostjaga lepingu või mitte. Kostja pidi vormistama ostetud korterid hageja nimele, hageja andis volikirja ainult korterite omandamiseks, mitte müümiseks. Korterite omandamise kohta tal lepinguid ei olnud, ta sai ainult elektroonilised teated korterite ostmise kohta. 17.. Hageja esindaja seletuste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 10.09.2005.a sõlmiti hageja ja kostja vahel käsundusleping korteriomandite ostmiseks, samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja andis sularahas kokku 110 000 krooni (75 000+35 000) ning et kostja on selle raha kätte saanud. Kostja ostis korterid ja teatas hagejale korterite ostmisest. Hageja on maksnud raha, kuid ei ole selle eest midagi vastu saanud. Kostja pidi ostma korterid vastavalt kokkuleppele.
18.17. detsembril 2009.a esitas kostja esindaja kohtule avalduse dokumentide ja nende tõlgete lisamiseks tsiviilasja materjalide juurde.
19.29. jaanuari 2010.a toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse kostja poolt 17.12.2009.a esitatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmata jätmiseks, kuna on esitatud mitte maksekorralduse originaal, vaid järjekordne koopia. Esindaja palus hagi rahuldada nii põhinõude kui viiviste osas. Samuti tuleb kanda raha ülekandmisega seotud kulud. Tekitatud kahju arvestus on arvestatud hagiavalduse esitamise, so 2008.a. juulikuu, seisuga. Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, palus hageja esindaja rahuldada kõrvalnõuded samas ulatuses, kui põhinõue. Hageja esindaja väitel ei puutu kostja ja itaallaste vahelised suhted käesolevasse tsiviilasjasse. See, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul puudub hageja allkiri, ei muuda see lepingu kehtivust, sest hageja on lepingut täitnud. Samuti on hagi esitatud õigeaegselt, st enne aegumistähtaja möödumist.
4 (9)
2-08-52093 20 Kostja esindajad hagi ei tunnistanud. Kostja lepingulise esindaja seletuste kohaselt soovib hageja saada alusetut tulu. Hageja ei ole eitanud, et 2005.a kuulusid ühingusse veel teised liikmed. Antud juhul tulid nad Eestisse kolmekesi ning poolena esinesid mitte ühes isikus, vaid kolmekesi. Hageja viitab lepingule, kuigi hageja ei ole seda lepingut allkirjastanud. Mis puudutab hageja poolt nõutavat originaalmaksekorraldust, siis pank ei väljasta füüsilisele isikule maksekorralduse originaali, vaid väljastab kinnitatud koopia. Raha on hagejalt saadud, kinnistud olid omandatud ja vormistatud hageja kaaslase nimele. Hagejat ei kantud omanikuna, kuna ta ütles, et vormistataks G.G. nimele. Kostja jaoks ei olnud vahet, kelle nimele neid kortereid vormistada.
21.Kostja seaduslikud esindajad palusid jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on käitunud ausalt ja ei ole kedagi petnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Hagiavalduse järgi 10.09.2005.a sõlmisid pooled kirjaliku käsunduslepingu, mille alusel kohustus kostja omandama hagejale kinnisvara hageja nimel ja arvel. Hageja viitab ka lepingu punktile 1.4, mille alusel kandis ta kostjale üle 15 000 eurot (t.lk. 2). Hagiavalduse juurde lisatud 10.09.2005.a kinnisvara ostu-müügi käsunduslepingu nr. 1/01 punktist 1.1 lähtudes volitas hageja kostjat ja viimane võttis endale kohustuse teostada hageja nimel ja vahenditest tehingud kinnisvara omandamisel ja/või müümisel ning volitaja (hageja) kohustus maksma volitatud isikule (kostjale) tasu (t.lk. 12-14, 128, 129). Kuigi hageja tugineb sellele lepingule, siiski ei ole hageja lepingut allkirjastanud. Vaatamata sellele, et lepingul on ainult kostja esindaja allkiri, loeb hageja seda lepingut endale siduvaks.
24.Käsunduslepingu punkti 3.2. kohaselt lepingu punkt 1.1. on kehtiv ainult pärast notariaalse volikirja sõlmimist. Hageja ei väida, et lepingu punktis 3.2. sätestatud tingimuse on saabunud, s.o andnud kostjale kinnisvara omandamiseks notariaalse volikirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 reguleerib volituse andmise mõistet, mille 1. lõike kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Asjaõigusseade (AÕS) § 119 lg1 alusel, tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole teinud ja kostja ei ole hagejalt notariaalselt volikirja saanud, mistõttu seadusest tulenevalt ei olnudki kostjal võimalik hageja nimele kinnistuid omandada.
25.TsÜS §5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. TsÜS 6. peatükk sätestab tingimusliku tehingu regulatsioone. TsÜS § 102 lg 1 alusel tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
5 (9)
2-08-52093 Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kuivõrd poolte poolt lepingu punktis 1.1. kokkulepitud tingimus ei ole saabunud, siis ei tekkinud pooltel käsunduslepingust ka kohustusi.
26.Kohus ei nõustu hageja väidetega nende hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel kostja poolt kolmandale isikule kinnistute omandamise kohta. Kostjal ei ole vaidlust hagiavalduses toodud korteriomandite, Kalevi 25-41, Kohtla-Järve, Ritsika 26-1, Kohtla– Järve, Uus 3-7, Kohtla-Järve, Olevi 13-1, Kohtla-Järve, Uus 3-27, Kohtla-Järve, Uus 7a-3, Kohtla-Järve, Katse 11-34, Kohtla-Järve ja Järveküla tee 58-1, Kohtla-Järve, G.G. nimele omandamise üle, kuid väidab, et tegi seda kostja ja G.G. vahel sõlmitud käsunduslepingu ja G.G. poolt kostjale antud notariaalse volikirja alusel. 10.09.2005.a sõlmisid G.G. ja kostja samuti kirjaliku kinnisvara ostu-müügi käsunduslepingu nr 1./01, mille punkti 1.1 alusel kohustus kostja omandama volitajale kinnisvara viimase nimel ja arvel (t. lk. 62-68). Jõhvi notar Ülle Mesi juures 09.09.2005.a andis G.G. kostjale volikirja Eesti Vabariigi territooriumil volitaja nimele korterite ja korteriomandite ostmiseks (t.lk. 59-61). Seega ei toimunud kolmandale isikule korterite ostmine hageja ja kostja poolt sõlmitud käsunduslepingust.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsÜS § 107 lg 1 alusel edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu. Kuna edasilükkava tingimuse saabumine, s.o hageja poolt kostjale notariaalse volikirja andmine ei sõltunud kostjast, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Eelnimetatud sätete kohaselt on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuid vastavat nõuet kostja kohtule esitanud ei ole. Küll aga on hagejal õigus nõuda kostjalt saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete kohaselt.
28.VÕS § 1027 järgi isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagiavalduse järgi 09.09.2005.a andis hageja kostjale sularahas 110 000 krooni ja 15.09.2005.a kandis kostjale üle 15 000 eurot (233 000 krooni). Kostjal ei ole vaidlust hagejalt eelnimetatud summade saamise üle. Kostja poolt 09.09.2005.a väljastatud arve-kviitungite järgi sai kostja samal päeval hagejalt 110 000 krooni (t.lk. 32). 15.09.2005.a kandis hageja kostjale üle 15 000 eurot (t.lk. 33). Käesoleva otsuse punktis 25. on tuvastatud, et pooltel ei ole käsunduslepingust kohustusi tekkinud. Seega on hagejal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda kostjalt saadu tagasi. Sellepärast hagi põhivõlgnevuse 344 699 krooni (110 000 krooni + (15 000 x 15.6466) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
29.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega kostja eest hagejale kolmanda isiku poolt 22 750 eurot tasumise kohta. Maksekorralduse koopia järgi 17.10.2005.a on G.G. üle kandnud
6 (9)
2-08-52093 hagejale 27 750 eurot (t. lk. 154). Menetluse käigus on hagejal tekkinud vaidlus maksekorralduse ehtsuse üle. Kostja, hageja ja kohtu nõudmistele ning kohtu poolt selleks antud tähtajale vaatamata, ei ole esitanud maksekorralduse originaali. Ei ole kostja ka esitanud taotlust selle raha hagejale laekumise kohta hageja pangakonto väljavõtete nõudmiseks. Seega ei ole kohtul võimalik anda hinnangut nimetatud maksekorraldusele, mistõttu pole võimalik arvestada kostja poolt hagejale kohustuse täitmisena. Isegi, kui pooltel ei oleks vaidlust maksekorralduse ehtsuse ja selle alusel hagejale raha ülekandmise ning ülekantud summa hageja arveldusarvele laekume üle, saaks kohus seda lugeda kostja kohustuste täitmisena üksnes siis, kui maksekorralduse selgitusest või muudest tõenditest lähtudes saaks tuvastada, et kohustus täideti kostja eest. Kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Pooled ei ole G.G. kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotlenud. Kostja vastuväiteid, et hageja, P. P. ja G.G. on Itaalia usaldusühingu „SEMPER DOMUS S.a.S di Pelo Adriano & C“ osanikud ning et usaldusosanik G.G. kandis hagejale 22 750 eurot üle, ei tähenda, et raha kanti kostja eest viimase poolt hagejalt saadud vahendite tagastamiseks.
30.Ei ole õiged kostja vastuväiteid võlausaldajate paljususe kohta. Hageja ja P. P. ei ole kostjale andnud notariaalseid volitusi kinnisvara omandamiseks. Kostja ostis korterid ainult G.G. poolt väljastatud volikirja alusel, millega kostjat volitati kinnisvara vaid volitaja nimele omandamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja G.G.’le kinnisvara omandas. Samas see ei tähendada, et volitajale ostetud kinnisvara loetakse ostetud kõigile usaldusühingu osanikele. Käesolevas vaidluses ei ole tähtsust sellel, millised on itaalia usaldusühingu osanike vahelised suhted ning kas ja mille eest üks neist hagejale raha üle kandis. Kostja ei ole tõendanud G.G. poolt hagejale kostja eest kohustuse täitmist, mistõttu hagi põhinõude osas on põhjendatud.
31.Poolte vahel vaidluse tekkimise ajal kehtinud rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 48 lg 1 (praeguse § 481 lg1) alusel kohustuse täitmisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti. Sama seaduse § 18 lg 1 järgi asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Kuna poolte tahteavaldusteks oli korteriomandite ostmine Eestis, siis käesolevas vaidluses on kohaldatav Eesti Vabariigi seadusandlus. Seda on pooled avaldanud 10.09.2005.a lepingu punktis 5. Seega Viru Maakohus on pädev asja lahendama. Saamata jäänud tulu ja kahju hüvitamise nõue
32.Hageja nõue kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, on TsÜS §107 lg1 tulenevalt välistatud. Sellepärast tuleb nõue 15 258.80 krooni, s.h kostjale raha ülekandmise eest tasutud panga teenustasu 672.80 krooni, hageja poolt Uus 7-3, Kohtla-Järve, korterisse paigaldatud gaasikatla eest 2 500 krooni, Bellum Õigusabi OÜ’le kohtueelses menetluses tasutud 9 086 krooni, osas rahuldamata jätta.
33.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist, mis on samuti põhjendamata. Saamata tulu mõiste on sätestatud VÕS § 128, mille 4. lõike kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja ei ole teinud mingeid ettevalmistusi kasu saamiseks. Kostjal ei olnud võimalik hageja nimel tehinguid teha. Et hageja
7 (9)
2-08-52093 volitus kostjale jäi tegemata kostjast tuleneva põhjuse tõttu, ei ole teada. Hageja tegevusetus välistas kostja poolt hageja nimele korteriomandite soetamist, mistõttu ei ole hagejal õigust saamata jäänud tulu 194 000 krooni väljamõistmiseks. Sellepärast jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Intress ja viivis
34.Kasutusintressi arvestamise alused on reguleeritud VÕS §94. VÕS §94 lg1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled ei ole kastusintressi tasumises kokku leppinud, mistõttu on põhjendamata hageja nõue kostjalt 101 301.73 krooni nõudes.
35.Kooskõlas VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi 2 lõike alusel kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Käsunduslepingu punkti 7. järgi sõlmiti leping tähtajaga kuni 10.09.2006.a. Kuna selleks ajaks ei ole kostja lepingu alusel midagi täitnud, siis VÕS § 82 lg 7 esimese lause alusel muutus nõue sissenõutavaks alates 11.09.2006.a.
36.Kuna kostja ei ole hagejalt saadud 344 699 kroonist midagi tagastanud, 12.09.2007.a esitas hageja esindaja kostjale nõudekirja, raha tagastamiseks, kulude hüvitamiseks ja saamata jäänud tulu nõudes (t.lk. 15-20), millega 15.08.2007.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
37.Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS §94 lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%, alates 10.12.2008.a kuni 30.06.2009.a 2.5% ja alates 01.07.2009.a 1%.
38.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks ajavahemiku 11.09.2007.a kuni 12.02.2010.a summas 78 959.10 krooni ja alates 16.02.2010.a kuni põhinõude 344 699 krooni täieliku tasumiseni viivis VÕS §113 lg1 teises lauses sätestatud määras. Viivise arvestab kohus järgmiselt: 11.09.2007.a kuni 09.12.2008.a 11% : 365 x 344 699 x 456 päeva = 43 370.10 10.12.2008.a kuni 30.06.2009.a 9.5% : 365 x 344 699 x 203 päeva = 18 212.40 01.07.2009.a kuni 15.02.20010.a 8% : 365 x 344 699 x 230 päeva = 17 376.60 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------Kokku 78 959.10 Menetluskulud
8 (9)
2-08-52093
39.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 ja lg2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
40.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §453 lg1, lg2, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.