Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas 06.04.2009 kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista varaline kahju 85 100 krooni ja õiglane hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt osutab kostja 2 plastikakirurgilist tervishoiuteenust EPKK OÜ-s. Hageja pöördus kostja 1 vastuvõtule palvega saada ilusaid prinke rindu. Konsultatsiooni käigus ei näinud kostja 2 rindade korrigeerimise operatsioonile vastunäidustusi, kostja 2 kirjutas märkmepaberile operatsiooni hinna ning operatsioon toimus 04.03.2008. Vahetult operatsiooni eel andis kostja 2 hagejale ka pangarekvisiidid arve tasumiseks ja F haiglast sai hageja teavituslehe. Hagejaga ei sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ega esitatud hagejale ka arvet teenuse osutamise eest, kuid hagejale väljastati rinna implantaatide passid. Operatsiooni tulemus ei vastanud hageja ootustele. Opereeritud rinnad ei olnud hagejale esteetiliselt vastuvõetavad. Implantaatide servad olid näha ning rindade kuju oli inetu, samuti oli üks rind teisest suurem. Hageja teatas kostjale 2 operatsioonijärgsel vastuvõtul 10.03.2008 oma sellekohase seisukoha, kuid kostja 2 väitel pidi kõik ajapikku laabuma ja proteesid paika vajuma. Kostja 2 tunnistas 24.03.2008 toimunud operatsioonijärgsel vastuvõtul, et rindade kuju on kole ning oli valmis tegema korrigeeriva operatsiooni omal kulu poole aasta pärast. Hageja küsis 10.06.2008 teise esteetilis-plastilise kirurgia kirurgi arvamust, mille käigus sai hageja teada, et proteesid oleks tulnud paigaldada teisel viisil, mis oleks hoidnud ära operatsiooni halva tulemuse. Hageja läks 9.07.2008 uuesti kostja 2 vastuvõtule, mille käigus kostja 2 enam korrigeeriva operatsiooni vajadust ei näinud ning soovitas pöörduda pretensioonidega ravikvaliteedi komisjoni poole. Hageja pöördus 16.07.2008 kolmanda esteetilis-plastilise kirurgia kirurgi poole arvamuse saamiseks ning konsultatsiooni tulemusena sai hagejale selgeks, et tema rindkere ehitusest tulenevalt oleks tulnud proteesid paigaldada teisel viisil. Hageja pöördus tulemusteta vaidluse lahendamiseks kostja 1 ja kostja 2 poole ning 21.08.2008 esitas avalduse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole soovides saada eksperthinnangut kostja 2 poolt hagejale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta. Ekspertkomisjoni 6.11.2008 koosoleku protokolli kohaselt oli operatsioon teostatud vastavalt tehnilistele nõuetele, kuid esteetiline külg jätab soovida; 100% lõpptulemuse prognoos ei ole võimalik, sest seda mõjutavad patsiendi anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused ja taastumisvõime, valitud kirurgiline meetod ei osutunud otstarbekaks, seega peaks dr Raie tegema

tasuta korrigeeriva operatsiooni ning tervishoiuteenus ei ole korrektselt dokumenteeritud. Hageja pöördus pärast ekspertiisikomisjoni hinnangu andmist tulutult mitmel korral kostjate poole, palvega hüvitada tekkinud kahju. Hagejale teostati AMOÜ-s korrigeeriv operatsioon 22.01.2009, mille käigus eemaldati hageja poolt paigaldatud proteesid ja paigaldati uued implantaadid, kasutades teist kirurgilist meetodit. Hageja tasus operatsioonitasu 85 100 krooni. Hageja elukorraldus oli ebaõnnestunud operatsiooni tõttu häiritud ja tema elukvaliteet langes. Hageja meeleolu langes ning ta vajas tuge eneseabi raamatutest ja kursustest. Pideva stressi tõttu süvenes hageja häälepaelte põletik, mis takistas tal tööülesannete täitmist logopeedina. Ta vajas hääleteraapia seansse. Hagejal ei olnud võimalik täiel määral osaleda treeningutel, käia rannas, sest ta häbenes riietusruumis ning kaasinimeste nähes oma keha. Korduvatest operatsioonidest taastumine oli hagejale raske ja kurnav. Hageja abikaasa on ratastoolis ning vajab pidevalt abi, muuhulgas on kõikide koduste tööde tegemine ja abikaasa tõstmine hageja hooleks. Operatsioonidest taastumise järel oli hageja pere elukorraldus ka seetõttu häiritud. Hageja esitas 29.07.2009 kohtule vastuse kostja vastusele, milles märkis, et kostja I ei ole hagejale kunagi väljastanud ühtegi arvet ega kviitungit tema poolt osutatud tervishoiuteenuste eest. Kostja I vastusele lisatud koopiaid arvest nr 10 03.03.2008 ja kviitungist nr 30 18.02.2008 nägi hageja esmakordselt alles koos vastusega. Esmase konsultatsiooni eest tasus hageja sularahas, kostja II ütles konsultatsioonitasu summa suuliselt ning kviitungit tasumise kohta ei väljastatud. Hageja ei ole kunagi täitnud patsiendi infolehte, mille näidis on lisatud kostja I vastusele. Kostja I ei ole kunagi sõlminud hagejaga kirjalikku tervishoiuteenuse osutamise lepingut, millist asjaolu kostja oma vastuses ja seletuskirjas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile ei eita. VÕS § 769 kohustab tervishoiuteenuse osutajat patsiendile tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama, kostja suhtus hooletult oma töökohustustesse. Kostjad on tervishoiuteenuse osutamisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Hagejal puuduvad meditsiini- ja kirurgiaalased teadmised ning hageja lähtus operatsiooni meetodi valikul kostja II soovitustest. Esmasel konsultatsioonil esitas hageja kostjale II soovi saada ilusaid prinke rindu ning kostja II leidis, et hagejale sobib protseduur, mille puhul rinnaproteesid paigaldatakse rinnanäärme alla. Kostja II põhjendas hagejale, et proteeside paigaldamisel rinnalihase alla tekib nn tühja hambapastatuubi efekt. Hageja usaldas kogenud kirurgi ja oli tema arvamusega kirurgilise meetodi valikul nõus. Enne operatsiooni läbiviimist ei tutvustanud kostja II hagejale kordagi mastopexia`t (rindade tõstmine). Mastopexia vajalikkusest rääkis kostja II hagejale alles operatsioonijärgsel konsultatsioonil 24.03.2008, mil kostja II lubas teha ka korrigeeriva operatsiooni poole aasta pärast. Kahjuks taganes kostja oma lubadusest juba 09.07.2008 toimunud visiidil. Hageja leiab, et arvestades kostja II teadmisi ja kogemusi, pidi operatsiooni tulemus olema temale ette näha ning ta pidi olema võimeline hindama tema poolt sooritatava operatsiooni otstarbekust patsiendi poolt nimetatud soovi täitmisel (pringid rinnad). Hageja soovib täpsustada, et pärast AMOÜ poolt tehtud korrigeerivat operatsiooni (sealjuures ilma nn ankrulõiketa), on selge, et vaatamata hageja keha eripärale on võimalik sobivat meetodit

valides saavutada väga hea tulemus. Kostja II oleks pidanud seda kirurgilise meetodi valikul teadma ja hagejale tutvustama. Hageja on seisukohal, et kostja I ja kostja II ei ole osutanud hagejale tervishoiuteenust kooskõlas VÕS §-s 762 sätestatud kvaliteediga. Kostja I ja kostja II ei ole järginud VÕS §-st 762 tulenevat hoolsuskohustust ning on oma kohustust tervishoiuteenuse osutamisel süüliselt rikkunud. Seetõttu vastutavad kostjad VÕS § 770 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kostja II märkused selle kohta, et pole alust uskuda hagejal moraalse kahju tekkimist, on kohatud. Absoluutselt kohatu ja ebaprofessionaalne on kostja I väide selle kohta, et operatsiooni tagajärgede kõrvaldamiseks piisas silikoonproteeside eemaldamisest. Arvestades, et kostja II poolt paigaldatud proteesid venitasid hageja nahka suurel määral, poleks mingil juhul piisanud vaid nende eemaldamisest. Samuti ei olnud rindade korrigeerimise operatsiooni eesmärk, milleks hageja kostja(te) poole pöördus, saada sama tulemust, mis enne operatsiooni. AMOÜ poolt teostatud operatsioon oli vajalik, et kõrvaldada kostja II poolt sooritatud operatsiooni tagajärjed ning saavutada hageja algne eesmärk ilukirurgi poole pöördumisel

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostja TR poolt esitatud vastuväidete kohaselt leidis tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon, et operatsioon oli teostatud vastavalt tehnilistele nõuetele. Kirurgilisest meetodist põhjustatud tulemust ei ole võimalik esteetilises kirurgias 100% prognoosida, kuivõrd seda mõjutavad patsiendi anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused ning kudede operatsioonijärgne taastumine. Seega seda, kas valitud meetod osutus otstarbekaks või mitte, sai otsustatud alles peale operatsioonijärgset taastumist. Korrigeerimise vajadus on mõne operatsiooni, näiteks rasvaimu puhul, lausa 50 %. Vaatamata sellele, et tulemuse esteetiline külg ei olnud ideaalne, oli see kindlasti parem kui see mis oli patsiendil enne operatsiooni ( rippuvad tühjad “kotid”). Selle tõttu pole alust uskuda hagejal emotsionaalsete probleemide teket, füüsilist ja hingelist valu, stressi jne. Ebapiisavat esteetilist efekti ei saa kuidagi käsitleda tervisekahjustusena või kehavigastusena. Esteetilises kirurgias ei saa sugugi alati seostada vajadust korrigeerivaks operatsiooniks kvaliteediga, kuna seda tingib kudede reaktsioon. Ebaõiglane on süüdistus hooletuses operatsiooni ajal seoses meetodi valikuga. Operatsiooni meetod oli valitud patsiendi poolt esmase visiidi ajal. Ei ole kuidagi põhjendatud hageja pretensioon uue ja hoopis teise operatsiooni maksumuse hüvitamises. Et kõrvaldada kostja poolt tekitatud operatsiooni tagajärjed piisas silikoonproteeside eemaldamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, hageja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping, kas lepingu täitmine toimus kohaselt ning kas ja millises ulatuses kostjad lepingu kohase täitmata jätmise eest vastutavad. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja pöördus kostja I poole tervishoiuteenuse saamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja II leppisid operatsiooni teostamises kokku, järelikult oli hageja ja kostja I vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS §

9 lg 1 ja VÕS § 759 mõttes alates esmasest konsultatsioonist. Tervishoiuteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping, mille puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu ja erisätetega reguleerimata osas käsundi kohta sätestatut. Lepingu tingimuste tuvastamisel ja lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahtest või VÕS § 29 lg 4 sätestatu järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma . Kostjal on tulenevalt VÕS § 764 lg 1 sätetest patsiendile igakülgse teabe andmise kohustus. Tõendamiskoormuse jaotus on sätestatud VÕS § 770 lg 3 ja 4, mille järgi on kostjal tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustus VÕS § 769 alusel ning selle kohustuse täitmata jätmisel lasub tõendamiskohustus tervishoiuteenuse osutajal. Ravivigade eest vastutavad VÕS § 770 lg 1 järgi mõlemad kostjad, selle üle pooled ei vaidle. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu kui käsunduslepingu puhul ei ole üldjuhul oluline mitte niivõrd konkreetse tulemuse saavutamine nagu näiteks töövõtulepingu puhul, vaid tulemusele viiva protsessi reguleerimine, mis on sätestatud ka VÕS § 766 lg 2, mille kohaselt ei tohi tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada operatsiooni edukust, kuid peab teostama teenuse VÕS § 762 järgi arstiteaduse üldisele tasemele vastavalt. Käsundisaajal on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada käsundiandja poolt soovitud tulemus, seega on oluline käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmine. Hoolsuskohustuse määra hindamisel tuleb kohtu arvates lähtuda VÕS § 762 sätestatust, mis määratleb tervishoiuteenuse minimaalse tasemena arstiteaduse üldise taseme tervishoiuteenuse osutamise ajal. VÕS § 621 lg 1 reguleerib käsundiandja juhiste järgimist, selle teine lause sätestab, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Poolte vahelise tervishoiuteenuse osutamise puhul oli tegemist esteetilis-plastilise kirurgiaga, mile puhul on operatsiooniga saavutatav esteetiline tulemus patsiendile oluline, seega pidi kostja erilise hoolsusega suhtuma patsiendile teabe andmise kohustusse ning selgitama patsiendile erinevaid võimalusi patsiendi oodatava esteetilise tulemuse saavutamiseks. Kostja vastutuse alusena tuleb käsitleda mitte hageja arvates soovitud tulemuse teostamata jätmist vaid patsiendi igakülgselt teavitamata jätmist, millest tulenevalt ei olnud hageja valitud kirurgiline meetod edukas. Kostja oleks pidanud teostama operatsiooni oma erialaseid oskuseid silmas pidades ning selgitama hagejale põhjalikult erinevaid operatsioonimeetodeid ning valiku ohtusid. Enamgi veel, käsundisaajal on VÕS § 621 lg 3 sätestatud käsundisaaja kohustus juhtida hageja tähelepanu juhistes antu järgimise ebasoodsale tagajärjele. Kahjuliku juhise järgimine on hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et operatsiooni esteetilisele edukusele hinnangu andmine ei ole käesolevas kohtuasjas kostja vastutuse olemasolu tuvastamisel oluline, kuid see on oluline kahju suuruse määramisel. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et AMOÜ-s teostati talle korrigeeriv operatsioon teist kirurgilist meetodit kasutades, protees paigaldati lihase alla ning samuti teostati ka rinna tõstmise operatsioon. Kohtule tõendinda esitatud fotodest nähtub, et nimetatud kirurgilised meetodid andsid hagejat rahuldava esteetilise tulemuse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja I kasutaks tervishoiuteenuse osutamisel tüüptingimusi. Hageja vande all antud seletuse järgi ei esitatud talle konsultatsioonide käigus kirjalikke lepingutingimusi, infoleht esitati talle vahetult enne operatsiooni F haiglas. Hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja H M i ütlustega on tõendatud, et hageja soovis saada operatsiooni käigus prinke rindu, seega ei esitanud hageja nõudmisi selle kohta, kas

tulemuse saavutamiseks tuleb teostada rinna suurendamise või rinna tõstmise operatsioon, samuti ei esitanud hageja nõudmisi proteesi paigaldamise suhtes rinnanäärme või lihase alla. Kostja II selgitused paigaldatava proteesi asukoha ja tehtavate sisselõigete osas olid hageja jaoks napisõnalined. Kohtule esitatud hageja tervisekaardist nähtub, et hagejale on raviks määratud rinnanäärmete kontuurplastika silikoonist proteesidega, tervisekaardil on märge, et üheaegsest mastopexiast keeldus. Pooled ei vaidle selle üle, et operatsiooni meetodi valis lõplikult hageja, tuginedes kostja II poolt antud informatsioonile. Hageja ja tunnistaja ütlused on vastuolus tervisekaardi sissekandega rinna tõstmise operatsiooni vajalikkuse selgitamise osas, samuti puuduvad tervisekaardil sissekanded selle kohta, et kostja II oleks hagejale põhjalikult selgitanud lihase alla või rinnanäärme alla paigaldatava proteesi erisusi. Kostjal on kohustus tõendada igakülgse teabe andmise kohustuse täitmist, mida ta kohtu arvates teinud ei ole. Kohtule esitatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 6.11.2008 protokollist nr 3 nähtub, et komisjon jõudis järgmistele lõppejäreldustele: Operatsioon on teostatud tehniliselt korrektselt, kuid esteetiline tulemus jätab soovida; Tulemuse 100 % prognoosimine ei ole esteetilis-plastilises kirurgias ettenähtav, sest seda mõjutavad patsiendi anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused ja patsiendi organismi taastumisvõime; Valitud kirurgiline meetod osutus ebaotstarbekaks ning komisjoni arvates peaks kostja II teostama tasuta uue operatsiooni; Tervishoiuteenus ei ole korrektselt dokumenteeritud. Kohutul ei ole alust kahelda komisjoni faktilistes järeldustes, milleks on operatsiooni tehnilise teostuse korrektsus ning ebakorrektne teenuse dokumenteerimine. Kohus leiab, tuginedes komisjoni otsusele, et tervishoiuteenuse osutamise käik oli korrektselt dokumenteerimata. VÕS § 769 järgi on kostjal I dokumenteerimiskohustus, kuid seadus ei täpsusta dokumentide liiki ja ulatust. Komisjon, mille liikmeteks on praktiseerivad arstid, on oma järelduses leidnud, et dokumenteerimine ei vastanud nõuetele st ei olnud tavapäraselt koostatud. Seadus ei näe küll ette lepingu kirjalikku sõlmimist, kuid jagab ümber tõendamiskoormuse. Hageja tervisekaardi sissekannetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tegemist on üksnes kostja poolt koostatud ja kostja valduses olnud dokumentaalse tõendiga. Kohtule esitatud AMOÜ arvest nähtub, et hagejale teostati korrigeeriv operatsioon ning hageja vande all antud seletuse kohaselt oli selle tulemus esteetiliselt rahuldav. Järelikult oli võimalik teostada hageja anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid arvestades ka selline operatsioon, mis rahuldas hageja esteetilisi vajadusi ning arstiteaduse tase võimaldas seda. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku rinna suurendamise operatsioonis, kuid otsustuse operatsiooni valiku suhtes tegi hageja, tuginedes kostja poolt antud lünklikule informatsioonile. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamisel jättis kostja I täitmata hageja teavitamiskohustuse ning sellest tulenevalt ei saanud hageja teha operatsiooni kirurgilise meetodi, operatsiooni tüübi ja muude oluliste tingimuste kohta piisavalt informeeritud otsustust. Kohtus on leidnud tõendamist, et kostjad ei juhtinud piisavalt hageja tähelepanu kahjuliku tagajärje saabumise võimalikkusele ning seega on nad VÕS § 770 lg 1 järgi solidaarselt vastutavad hoolsuskohustuse rikkumise eest. Süülise rikkumisena peab seadus silmas eelkõige teavitamiskohustuse täitmata jätmist või puudulikku täitmist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu kahju tekkimise eelsesse olukorda. Kahjuna tuleb kostjal hüvitada üksnes selline kahju, mida ta lepingu sõlmimisel võis

VÕS § 127 lg 3 järgi ette nähta ja mis on VÕS § 127 lg 4 järgi kahju tekitanud asjaoluga põhjuslikus seoses. Kostja II on pikaajalise kogemusega esteetilis-plastilise kirurgia kirurg. Kohus leiab, et kostja I pidi ette nägema, et kostja II poolt antud puuduliku teabe alusel võib hageja teha operatsiooni valikul otsustuse, mis ei taga võimalikult hästi hageja poolt soovitud tulemuse saavutamist. Kostja II on oma vastuses ise välja toonud, et esteetiliselt vastuvõetamatu tulemuse puhul on esteetilis-plastilises kirurgias korrigeerimise vajadus mõnel juhul kuni 50 %. Hageja on kandnud kulutusi esimesele operatsioonile summas 59 421 krooni ja teisele operatsioonile summas 85 100 krooni, millest rinnaproteesi maksumuseks oli ettemaksu teate kohaselt 25 000 krooni, üldanesteesia maksumuseks 6300 krooni, proteeside vahetuse hinnaks 33 700 krooni ja rindade tõstmise maksumuseks 19 700 krooni. Pooled ei vaidle operatsioonide maksumuse üle vaid selle üle, millised kulutused oleks pidanud hageja tegema, et taastada kahju tekkimise eelne olukord. Asjas on oluline välja selgitada, mida pidada kahju tekkimisele eelnevaks olukorraks. Juhul, kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud st oleksid andnud hagejale igakülgset informatsiooni, oleks tõenäoline, et hageja oleks teinud otsustuse, mille tulemusena oleks talle tehtud nii rinna suurendamise kui ka rinna tõstmise operatsioon. Seega tuleb hageja kahjuna käsitleda esimese operatsiooni kulusid ning kostjatelt tuleb 59 421 krooni solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostjatelt lepingu alusel ei ole põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu, sealhulgas ka esteetilise plastilise kirurgi vallas osutatud tervishoiuteenuse eesmärgiks ei saa olla esteetiliselt vastuvõetava tulemuse tagamine. Lepingu eesmärgiks on tulemuse saavutamise protsessi reguleerimine ning hageja ei ole tõendanud, et mittevaraline kahju on talle tekkinud just tervishoiuteenuse osutamise lepingus kajastamata protsessi reguleerimata jätmise tulemusena. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise leping ei kaitse hagejat mittevaralise kahju tekkimise vastu olukorras, kus tervishoiuteenuse lõpptulemus ei ole esteetiliselt vastuvõetav. Esteetiliselt ebasobiv tulemus ei ole kehavigastus. Operatsioonijärgsed elukorralduse muudatused oleksid aset leidnud ka siis, kui kostja I oleks omal kulul hageja esialgse operatsiooni tulemust korrigeerinud. Hageja mittevaralise kahju nõue on reguleeritud deliktiõiguse alusel VÕS § 1044 lg 3 järgi. Hageja on nii hagiavalduses kui ka oma vande all antud ütlustes välja toonud asjaolu, et temale põhjustas mittevaralist kahju esimese operatsiooni lõpptulemus, mis ei vastanud tema ootustele. Kohus leiab, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et esteetilise-plastilise kirurgia alase tervishoiuteenuse valik oli hageja enda otsustus. Hagejasugune mõistlik inimene pidi ette nägema võimalust, et operatsiooni tulemus ei vasta tema ootustele. Tunnistaja ütluste kohaselt nad arutasid seda võimalust hagejaga ning hagejale oli operatsiooni ebaõnnestumise võimalus teada. Samas oli kostjate tegevuse tulemusena hageja kehakuju moonutatud. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et pärast esimest operatsiooni oli hageja keha kujust aru saada, et talle on paigaldatud rinnaproteesid. Hageja kirjeldas vande all, et ta pidi oma keha varjama ning tema elukorraldus oli häiritud. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et rinnaproteeside paigaldamine oli märgata, tuleb käsitelda kui inetuks tegevat tervisekahjustust, mitte kui kehavigastust. Kohus leiab, et kostjad vastutavad ka mittevaralise kahju tekkimise eest solidaarselt, sest hagejale tekkinud kahju puhul ei ole vahetegu kostja I ja kostja II tegevuse vahel võimalik. Hageja on palunud jätta kahjuhüvitise suurus kohtu määrata. Kohus leiab, et õiglane summa hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks on 10 000 krooni. Hagi hinnaks mittevaralise kahju nõude osas tuleb määrata 10 000 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada hageja tasutud

riigilõiv hagi rahuldatud osalt ning hageja muud menetluskulud täies ulatuses. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.