Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-10549
Tsiviilasi
Helina Schmidti hagi võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
351 907,30 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Verenda apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Helina Schmidt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxx), esindaja Lennart Oja; Kostja osaühing Verenda (reg kood 10820767, asukoht Raba-Keskus 6, Tabasalu, Harku vald), esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello
osaühingu
Verenda
vastu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2008 otsus Helina Schmidti hagis osaühingu Verenda vastu 550 000 krooni saamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta hagi rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskuude jaotus Jätta menetluskulud Helina Schmidti kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.20.03.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu alusetult saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt teostas kostja novembrist 2004.a kuni märtsini 2005.a hagejale kuuluva xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xx xx asuva suvila rekonstrueerimis- ja ehitustöid suvilast elamu ehitamiseks. Kostja ehitustöid lõpule ei viinud, vaid lahkus objektilt ja keeldus tööde lõpetamisest.
3.Hageja küsis kostjalt 2004.a novembris hinnapakkumist rekonstrueerimistöödeks ja kostja esitas selle 17.11.2004.a. Koos käibemaksuga oli hinnaks 919 078,40 krooni. Hageja aktsepteeris hinnapakkumise ja poolte vahel sõlmitud suulise kokkuleppe alusel asus kostja töid teostama. Kostja teostas hinnapakkumises märgitud töid omal äranägemisel ja esitas hagejale väidetavalt teostatud tööde eest arveid. Kostja nõudel toimus tasumine sularahas. Algselt ei esitanud kostja tasutud summade kohta kviitungeid, vaid andis tasutud arvetele allkirja. Esialgu hageja ei kontrollinud teostatud tööde vastavust hinnapakkumises toodud tööde nimekirjale, hageja ei kahelnud esitatud arvete vastavuses tegelikult teostatud tööde mahule. Hageja oli lapseootel, mistõttu ei olnud tal võimalik teostada piisavalt efektiivset järelvalvet kostja tegevuse üle ehitusobjektil.
4.Hageja tasus kostjale 1 285 063 krooni, mis ületab koondhinnapakkumises märgitud summa 365 984,60 krooni võrra. Hageja märkas vasturääkivusi kostja poolt esitatud arvete ja teostatud tööde vahel 2005.a märtsis ning teavitas kostjat tekkinud vastuolust. Poolte vahel tekkisid lahkarvamused, kuna kostja leidis, et tema poolt hinnapakkumises toodud hinnad on orienteeruvad, kostja põhjendas eelarve ületamist tema jaoks ettearvamatult tekkinud kuludega. Hageja oli ehituse hinda kalkuleerides arvestanud, et tema jaoks on teostatavate tööde maksumuseks hinnapakkumises toodud tööde maksumus. Lahkarvamuste tekkimisel katkestas kostja tööd märtsis 2005.a ja lahkus objektilt.
5.Hageja tellis asjatundja arvamuse, mille kohaselt on hinnapakkumises näidatud töödest kostjal lõpetamata või teostamata järgmised tööd: sokkel krohvimata, välisfassaadidel liistud eemaldamata, fassaad voodrilauaga katmata, keldri uksepaled viimistlemata, kanalisatsioonipaigaldus lõpuni välja ehitamata ja veemõõdusõlm välja ehitamata, I korruse elutoa põranda ehitus pooleli, esiku põranda hüdroisolatsioon ja plaatimine, vaheseinte ja seestpoolt välisseinte katmine voodrilauaga, esikus vahelagi kipsplaadiga katmata, vana välisuks demonteerimata ja uus uks paigaldamata, akende paigaldus lõpetamata, vannitoa ventilatsiooni läbiviik lõpetamata, katuse ehitus lõpetamata, 4 katuseakna asemel paigaldatud 3 katuseakent, korsten polnud lõpuni laotud ja korstnaümbrus viimistlemata, II korruse vaheseinad ei olnud ülaosas lõpuni välja ehitatud.
6.Hinnapakkumine (17.11.2004) ei olnud piisavalt detailne, mistõttu on osundatud eksperthinnangus kasutatud keskmisi hindu. Ekspert lähtus oma hinnangu koostamisel
hinnapakkumises märgitud hindadest ja lõpetamata tööde protsentuaalsest mahust, mille kohaselt oli teostamata tööde maksumuseks 137 622 krooni.
7.Pooltevahelised läbirääkimised tulemusteni ei viinud ja 19.05.2005.a ütles hageja lepingu kirjalikult üles. Hageja arvates on kostja kohustatud enammakstud summa hagejale tagastama ja teostamata tööde eest kahju hüvitama.
8.Kostja oleks pidanud hagejale teatama, et kostja poolt teostatavate tööde hind väljub kokkulepitud piiridest. Asjaolu, et kostja ei teatanud hagejale eelarve ületamisest, esitas peale eelarve ületamist jätkuvalt arveid ning võttis hagejalt raha vastu, näitab kostja pahausksust. Kostja loobus märtsis 2005.a ühepoolselt ehitustööde lõpuleviimisest, st kostja rikkus ühepoolselt kohustust ja rikkus lepingut. Hageja jäi seetõttu oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust lootis ja nimetatu on käsitatav lepingu olulise rikkumisena. Kostja kasutas ära hageja erialaste teadmiste puudumist ehitusvaldkonnas ja usaldust kostja kui professionaalse ehitusettevõtte suhtes. Kui enammakstud summasid ei saa käsitada kahjuna, on tegemist kostja poolt alusetult saaduga.
9.Hageja on suvila võõrandanud ja kostjal ei ole võimalik enam oma kohustust täita.
10.Kohtusse laekunud (04.06.2007) täienduste kohaselt viis kostja hageja suvilas eelnevalt läbi lammutustööd. Peale lammutustöid oli kostjal olemas ülevaade, milliseid töid oli vaja teha rekonstrueerimiseks. Sellest tulenevalt tellis hageja kostjalt hinnapakkumise, selle konkreetsus ja siduvus olid hagejale olulised selleks, et arvestada rahasummaga, mis tal suvila lõplikuks valmimiseks pidi kuluma. Hinnapakkumisega nõustus hageja kostjaga suuliselt. Pooled ei leppinud lisaks hinnapakkumisele kokku täiendavates töödes, hinnapakkumine hõlmas kõiki töid, mille hageja kostjalt tellis.
11.Poolte vahel oli kokkulepe ainult hinnapakkumises loetletud tööde osas. Täiendavate tööde osas kokkulepet ei olnud ning neid hageja kostjalt ka ei tellinud. Tööde lõpetamise tähtaja suhtes kirjalikku kokkulepet ei olnud, kuid kostja lubas hagejale suuliselt, et juuniks 2005.a on kõik kokkulepitud tööd lõpule viidud ning hageja saab jaanipäevaks suvilasse kolida.
12.Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale esitama arved tehtud ja kokkulepitud tööde eest ja kokkulepitud maksumuses. Kui hageja kontrollis kõik esitatud arved lõpuks süsteemselt ja põhjalikult üle, selgus, et kostja oli omal algatusel teostanud töid, mille teostamises ei olnud pooltel kokkulepet. Tööde kõrgemat hinda põhjendab kostja vastuses kvaliteetse teostusega.
13.Kostja ei teavitanud hagejat eelarve ületamise võimalikkusest enne selle ületamist ega ka siis, kui see oli juba toimunud, vaid jätkas arvete esitamist. Kostja on professionaalne ehitusettevõtja, kes peab olema suuteline selliseid olukordi ette prognoosima ja vastavalt reageerima. Kostja on hagejale esitanud ühe hinnapakkumise (hagi lisa 1), mis kajastab poolte kokkulepet teostatavate tööde nimekirja ja hinna osas. Peale hinnapakkumise suulist aktsepteerimist hageja poolt asus kostja töid teostama. Järgnevalt esitas kostja hagejale juba teostatud tööde eest arveid, millele oli samuti millegipärast märgitud „hinnapakkumine”. Kuna arved olid esitatud juba teostatud tööde eest, ei saa neid kuidagi käsitleda hinnapakkumistena võlaõigusseaduse mõttes. Kui töö tehakse ära ja kliendile esitatakse selle eest arve, millele on peale kirjutatud “hinnapakkumine”, siis see ei saa kuidagi muuta arvet hinnapakkumiseks, kuna tööd on juba teostatud ning mingit läbirääkimiste ega aktsepteerimise võimalust kliendil enam ei ole. Hinnapakkumine esitatakse kliendile enne tööde teostamist ning see vajab teostamiseks kliendipoolset heakskiitu, millele võivad eelneda täiendavad läbirääkimised lepingu tingimuste üle. Arve esitatakse üldjuhul tehtud töö eest tasu saamiseks. Hageja käsitles „hinnapakkumisi” arvetena tehtud tööde eest.
14.Hageja on 26.07.2008.a esitanud kohtule täpsustavad seisukohad ja tabeli kujul toonud välja, millises ulatuses on esialgse hinnapakkumise osas põhitööd tehtud ja tasutud,
millises osas puudustega teostatud tööd tulenevad esialgsest hinnapakkumisest. Tabelis väljatoodud summadele lisandub hageja poolt tasutud arve summas 100 000 krooni, millel ei ole tööde maksumust eraldi välja toodud ja samuti lisanduvad tasutud kogusummale kostjale ettemaksuna materjalide eest tasutud arved summas 350 000 krooni.
15.11.09.2008.a kohtusse laekunud hageja täienduste kohaselt tasus hageja üldjuhul kostjale viimase juhatuse liikme poolt küsitud summad ilma, et hagejal oleks olnud selget ülevaadet, milliste tööde eest konkreetselt ta raha andis. Nimetatud nähtub tõenditest kogumis – tasumised on toimunud ümmarguste summadena ning tihtipeale ei olnud välja toodud, milliseid summasid milliste tööde eest küsiti.
16.Kostja koostas hinnapakkumise lammutustöödel saadud info põhjal, milline asjaolu nähtub sellest, et koondhinnapakkumine on tehtud hiljem kui lammutustööd. Läbirääkimisi lepingu osas pidasid ühelt poolt hageja koos oma elukaaslase H. P. ning teiselt poolt K. S. koos A. A.. Hiljem suhtlesid tööde ja raha maksmise osas üldjuhul hageja ja K. S. omavahel. Hageja käis aegajalt vaatamas maja valmimist, kuid lapseootel olemise ning keerulise olukorra tõttu temale kuuluvas ettevõttes OÜ S. (pankrotis) huvitas teda konkreetsete tööde teostamisest ja detailidest rohkem elamu üldine valmimine. Hinnapakkumistena allkirjastatud arvete ning raha üleandmist objektil üldjuhul ei toimunud.
17.Juhul kui arvele oli joone alla kirjutatud märge „makstud", tähendas see, et joone peal olevad käsitsi kirjutatud summad olid tasutud. Juhul kui joone peal ei olnud käsitsi kirjutatud summasid, siis tähendas märge „makstud" arvel märgitud konkreetse summa tasumist. Märge „makstud" tähendab, et hageja tasus kas joone peal märgitud summa või selliste summade kohta märke puudumisel arvel näidatud (trükitud) summa.
18.Hageja poolt kostjale raha tasumisega ei väljendanud ta oma heakskiitu töödele, mis olid märgitud arvele, millele maksmise kohta vastav märge kanti. Nagu juba eelpool öeldud, huvitas hagejat elamu üldine valmimine ning ta maksis vastavalt kostja poolt temale antud infole lõppsummad, mis olid arvetel välja toodud. Hageja ei süvenenud ega olnudki sellel ajal võimeline süvenema detailidesse nagu konkreetsed ehitustööd ja nende hinnad või nende valmimise aeg.
19.Vaadates veelkord läbi vaidlust puudutavad dokumendid, jõudis hageja järeldusele, et hagis märgitud kahjusumma ei ole õige. Nimelt on hageja tuginenud kostja poolt tegemata tööde osas eksperthinnangule ning märkinud, et kahju, mida kostja hagejale kokkulepitud tööde tegemata jätmisega on põhjustanud, on 137 622 krooni nagu eksperthinnangus märgitud. Hageja ei märganud, et eksperthinnangus pole ekspert arvestanud tegemata töödena elektritöid. Kuivõrd kostja elektritöid vaatamata 17.11.2004.a hinnapakkumises lubatule ei ole teostanud, on hageja kahju elektritööde hinna 43 670 krooni võrra suurem. Liites hageja poolt seni nõutud summale elektritööde tegemata jätmisega põhjustatud kahju rahalise väärtuse, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 555 536,60 krooni (511 866,60 + 43 670 = 555 536,60). Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu nõudelt kuni 550 000 krooni, suurendas hageja oma nõuet eeltoodule tuginedes 550 000 kroonini. Kostja vastuväited
20.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt soovis hageja esialgset hinnapakkumist suvila rekonstrueerimistöödeks. Kuna hoonel puudus projekt, ei olnud ühtegi hoonet puudutavat dokumenti, koostati hinnapakkumine esialgsete tööde kohta visuaalse vaatluse alusel. Hagejale selgitati, et ilma projektita ja hoonega põhjalikumalt tutvumata on hinnapakkumise tegemine raskendatud. Kuna pakkumises toodud tööde loetelu ei olnud täielik, lepiti kokku, et tööde teostamisega alustatakse koheselt ning tasumine toimub tööde eest etappide kaupa. Kõikide lisatööde kohta lepiti kokku, et lisatöödest teavitatakse hagejat ja tema nõustumisel need ka teostatakse.
21.Erinevus esialgse hinnapakkumise ja tegelikult teostatud tööde vahel oli märgatav. 17.11.2004.a hinnapakkumises vana puitkonstruktsiooni tugevdamise asemel tuli teha täiesti uus puitkonstruktsioon, katuse konstruktsiooni uuendamise asemel täiesti uus katus, lae katmine seestpoolt voodrilauaga asemel kaeti lagi kipsiga. Lisaks tellis hageja plaatimistööd, korstna lammutuse ja uue korstna ehituse, vana põranda lammutuse koos pehkinud talade vahetamisega ja kütte paigalduse. Hageja ja tema abikaasa olid pidevalt kursis ehitustööde käiguga ja aktsepteerisid (ning ka tasusid) teostatud tööde eest, millede aluseks olid aktid. Tööd olid väga kvaliteetsed. Hinnapakkumine koostati 17.11.2004.a, kuid enne hinnapakkumise esitamist alustati juba töid.
22.Hageja poolt viidatud kviitungid, mille alusel ta tasus 350 000 krooni, on hagejalt teostatud ehitustööde eest vastu võetud rahasummade kohta, mis sisaldavad kuupäeva, millal juhatuse liige tasus tema valduses olevad rahasummad kostja kassasse. Need rahasummad saadi hagejalt või tema abikaasalt enne kviitungitel märgitud kuupäevi, kuna raha üleandmise hetkel andis juhatuse liige alati hinnapakkumisele allkirja. Kviitungid seevastu anti hagejale tema soovil kostja raamatupidamisest peale seda, kui ehitustööd olid seiskunud kuna poolte vahel oli tekkinud erimeelsused tööde tasumise osas. Kõigi hageja poolt tasutud summade kohta on kostja andnud oma allkirja hinnapakkumistele, mis on esitatud hageja poolt kohtule. Kokku on hageja tasunud ehitustööde eest 935 063 krooni.
23.Ehitustööde seiskumise põhjuseks oli hageja võimetus tasuda tehtud tööde eest. Hagejale esitati 28.02.2005.a teostatud tööde akt summas 123 640 krooni, millest hageja tasus 60 000 krooni. 18.03.2005.a esitatud teostatud tööde akt summas 98 110 krooni, millele lisandub käibemaks summas 17 659,80 krooni, kokku 115 769,80 krooni on tänaseni tasumata. Kokku on hageja võlgnevust kostja eest 179 409,80 krooni.
24.Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab hageja lähtuda ainult 17.11.2004.a hinnapakkumisest, kuna selles ei lepitud kokku kõigis teostatavates töödes. Hagejale on tehtud täiendavaid töid, milles ei lepitud kokku 17.11.2004.a. Hageja ei ole väljendanud mingilgi moel, et ta ei ole lisatöid pidanud siduvaks.
25.Kostja ei vaidlusta, et tööd jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus teostatud tööde eest tasumast. Kostja oli valmis tööd teostama, kui hageja nende eest tasuks.
26.08.06.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt leppisid pooled kokku lisatööde eest tasumise osas eelarve ületamise korral enne esialgse eelarve esitamist, et lisatööde ilmnemisel esitatakse hagejale hinnapakkumine ning selle aktsepteerimisel hageja poolt teostatakse tööd. Antud väidet tõendavad kostja arvates asjaolud, et hageja on lisatööd aktsepteerinud, need üle vaadanud ja nende eest ka tasunud; hageja sooviks oli suvila rekonstrueerimistööd, et ehitada suvilast aastaringseks elamiseks sobiv elamu. Tegemist oli ühekordse lamekatusega suvilaga. Esialgses hinnapakkumises juhinduti ka lamekatusega suvila rekonstrueerimisest. Hageja esitas hiljem soovi ehitada suvilale teine korrus viilkatusega, mida kostja poolt ka tehti. Seoses tööde mahu olulise suurenemisega kaasnesid ka lisatööd.
27.Hageja tegi 07.11.2004.a hinnapakkumise lammutustööde kohta. 10.11.2004.a. tehti hinnapakkumine juurdeehitatava osa vundamendi ning keldrisse uue väljastpoolt juurdepääsu ja trepi ehituse kohta. Ennem oli keldrisse juurdepääs läbi vana köögi põranda luugi kaudu. Hageja andis kostjale teada, et tal arvatavasti ei jätku finantseerimiseks ainult omadest vahenditest ja ta peaks ehitustööde katteks taotlema panga finantseerimist. Hageja palus koostada esialgse hinnapakkumise, et see pangale esitada. Pangale esitatav esialgne hinnapakkumine koostati 17.11.2004.a.
28.Ehitustööde käigus sai selgeks, et vanast puitkarkass sõrestikust ei jää alles praktiliselt midagi. Ehituslikult oleks olnud palju kiirem ja odavam kogu vana karkass pikali lükata ja uus ehitada. Esialgse kokkuleppe kohaselt tuli tõsta katuse nurka teravamaks, et tekiks
teisele korrusele lisa elamisruumi juurde. Et seda ehituslikult teostada, tuli kogu esimese korruse puit kandev sõrestik tugevdada ja praktiliselt uus ehitada, kuna muutusid ka akende asukohad. Vanasse sõrestikku tuli teha uued vekseldused avade jaoks. Peale seda tekkis hagejal mõte, et kui tõsta maja välis-kandvat seina võidaks kasulikku pinda juurde ja teise korruse tubades võidaks ruumi juurde. Kas kaldlagi algab 20 cm põrandast või 60 cm põrandast, on see suur võit ruumile avaruse ja reaalselt kasutatava pinna suhtes. Need tööd kajastuvad hinnapakkumises (toolvärgi ehitus). Et maja konstruktsioon kannataks välja teise korruse väljaehitusest tulevad lisakoormused, tuli paigaldada vahelakke lisavahetalad, metallist kandev tala ja puidust kandev tala.
29.Teisel korrusel oli algselt kokku lepitud, et lagi tuleb kuni pennideni ja soojustatakse pealt puistvillaga. Hageja soovil ehitati kaldlaed lõpuni katuseharjani välja. See tähendas lisatöid ja kulutusi. Ehituse käigus selgus, et vana korstna ots kuni teise korruse vahelaeni tuli lammutada. Tuli laduda uus korstnajalg ja korstnapits.
30.Esialgselt pidid kõik vaheseinad, välisseinad ja lae kaetama voodrilauaga. Hageja soovil muudeti kõik vaheseinad, laed ja välisseinad metallkarkassi alla ja kipsplaadiga katmisega. See oli kostjale oluliselt suurema töömahuga ja hinnaga. Esimese korruse põrandate avamisel selgus, et suurem osa kandetaladest olid pehkinud ja vajasid välja vahetamist. Põranda all oli ka saepuru kiht, mis oli täiesti läbivettinud. Talad vahetati ära ja saepuru eemaldati. Esialgselt ei oldud arvestatud märgade ja põrandaküttega põrandate ehitust koridoris, vannitoas ja köögis. 17.11.2004.a. hinnapakkumine sisaldas kõikide põrandate katmist põrandalaudadega. Samuti ei oldud arvestatud elektriküttekaabli paigaldusega põrandalaua alla. Köögi põrand pidi algselt minema põrandalaua alla. Hageja soovil ehitati see täielikult ümber kuna põrandale tuli keraamiline plaat. Kuna esimesele korrusele lisandus kaminahi, tuli sellele ehitada ka kandev vundament. Esialgses hinnapakkumises puudus ka vannitoa välja ehitamine, samuti puudus igasugune nägemus ja materjalide valik selle kohta. Hageja soovil ehitati ka tulevikus ehitatava sauna killustikust aluspõhja väljaehitus, vee-ja kanalisatsiooni väljaehitus.
31.Kostja esitas hagejale enne 17.11.2004.a. kaks hinnapakkumist (08.11.2004.a. ja 10.11.2004.a.), kuid ka ehitustööde ajal esitati hinnapakkumisi muudatuste kohta ehitustöödes. Lisatöid on fikseeritud kostja poolt esitatud hinnapakkumistes mis on hageja poolt kohtule esitatud - lisad 2.1., 2.2., 2.3., 2.4., 2.6., 2.9., 2.12., B-5, B-15. Nendest hinnapakkumistest 2.4., B-5 ja B-15 sisalduvad tööd on kõik lisatööd, mis hageja poolt on aktsepteeritud. Teistes hinnapakkumistest on osaliselt esialgses 17.11.2004.a. hinnapakkumises nimetatud teostatud tööd ja osa lisatöid, mis on teostatud kostja poolt ja mis osaliselt on ka hageja poolt tasutud. Kokkulepe kõikide hinnapakkumiste ja teostatavate tööde osas hagejaga oli sama. Kui hageja soovib lisatöid, nõustub teostatavate töödega, siis need ka kostja poolt teostatakse. Peale tööde teostamist vaadatakse tööd hageja poolt üle ja siis toimub tasumine.
32.30.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on hageja poolt märgitud, et hageja tasus kostjale 15.12.2004.a. hinnapakkumise alusel 199 774 krooni, samas kui nimetatud hinnapakkumisel on märgitud, et hageja tasus kostjale kahes osas vastavalt 98 500 krooni ja 60 000 krooni, seega kokku 158 500 krooni ehk 41 274 krooni vähem kui hageja väidab.
33.Hageja on hagiavalduse lisadena esitanud üksnes need hinnapakkumised, mis on tema poolt täielikult/osaliselt kostjale tasutud, kuid kostja on hagejale teostanud enam töid, kui hageja poolt esitatud dokumentidest nähtub ning kostja poolt teostatud, kuid hageja poolt tasumata on hagiavalduse vastuse lisas 3 esitatud 18.03.2005.a. hinnapakkumises märgitud tööde eest summas 98 110 krooni, koos käibemaksuga 115 769,80 krooni.
34.Hageja on hagiavalduses ning muudes kohtule esitatud seisukohtades esitanud vasturääkivaid väiteid. Nimelt väidab hageja, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv,
samas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist mitte 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel, vaid osaliselt hilisemates hinnapakkumistes märgitud tööde mitteteostamise alusel.
35.Hageja oli teadlik ja nägi, milliseid töid kostja teostas ning vaidlus puudub selles osas, et kostja esitas hagejale igakordselt peale tööde teostamist etapiviisiliselt hinnapakkumise, milles olid täpselt märgitud teostatud tööde maksumused. Seega pidi hageja koheselt nägema seda, et kostja ei teosta 17.11.2004.a. hinnapakkumises kokkulepitud töid. Kuidas saab hageja mitte märgata seda, et kostja ehitab nt korstnat ja paneb põrandakütte ja plaatpõranda, kui kokkulepitud on laudpõranda panemises jms.
36.Hageja teadis täpselt, millised olid kostja poolt teostatud tööd, kuivõrd need olid igakord hinnapakkumistel märgitud ning asjaolu, et hageja tasus talle esitatud hinnapakkumistel märgitud summad ning kordagi ei ole hageja esitanud kostjale pretensiooni selles osas, et kostja poolt teostati töid, mida hageja tellinud ei ole ning mida ta saada ei soovi. Seega tuleb lugeda kostja poolt teostatud tööd hageja poolt vastu võetuks, niisamuti kui asjaolu, et hageja oli nõus hinnapakkumistel märgitud tööde maksumusega ning kohustub seega nende eest kostjale vastavalt hinnapakkumistele ka tasuma. Eelnimetatu tõendab ja hageja möönab nimetatud väidetega, et tegelikkuses leppisid pooled kokku, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine ei olnud siduv ja täielik ning sisaldas algselt poolte poolt kokkulepitud töid, kuid tegelikkuses tööde alustamisel hageja muutis oma soove ning kostja teostas hiljem hagejaga kokkulepitud töid, esitas peale tööde teostamist hinnapakkumised, milles olid märgitud nii teostatud tööd kui nende maksumused, ja hageja aktsepteeris nimetatud hinnapakkumised (nii tööde kui maksumuse osas) nende eest tasudes.
37.Hageja hagiavalduses esitatud väited on vastuolus hageja enda käitumisega pooltevahelise tööde teostamise ajal ning kinnitavad asjaolu, et pooled ei pidanud 17.11.2004.a. hinnapakkumist siduvaks ning poolte vahel kehtis töövõtuleping, millise puhul pooled leppisid igakordselt kokku teostatavates tööde, kostja teostas nimetatud tööd, esitas hagejale hinnapakkumise, milles olid märgitud teostatud tööd ja nende maksumus ning hageja hinnapakkumise alusel kostjale tasudes aktsepteeris nii kostja poolt teostatud tööd kui nende maksumuse.
38.Kostja ei aktsepteeri asja tundva isiku arvamust ja leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa nimetatud eksperthinnangule kui kahju hüvitamise alusele ning teostamata tööde konstateerimisele tugineda üks üheselt, vaid reservatsiooniga.
39.Kostja poolt väidetavalt omaalgatuslikult ning ilma hageja poolt tellimata tehtud tööd tuleb lugeda hageja poolt vastuvõetuks ning nimetatud asjaolu kinnitab see, et hageja on nimetatud töödest teadlik olnud, talle on esitatud teostatud tööde nimekiri ja ta on ka nende eest kas tasunud või kohustatud tasuma ning hageja ei oie kordagi kostjat teavitanud või talle pretensiooni esitanud selle kohta, et kostja oleks teostanud töid, mida hageja tellinud ei ole.
40.Hageja ei ole konkreetselt toonud välja ühtegi tööd, mida ta väidetavalt tellinud ei ole. Hageja pidi juba hinnapakkumiste alusel tasudes või objektil käies nägema, et teostatud on töid, mis ei olnud väidetavalt poolte vahel kokku lepitud ning seega pidi hageja esitama kostjale koheselt pretensiooni, mida hageja aga teinud ei ole.
41.Kostja toob tabeli kujul välja hilisemates hinna pakkumistes kostja poolt tehtud 17.11.2004.a. hinnapakkumises mittesisalduvad tööd, millised on tehtud ja kajastatud hilisematel hinnapakkumistel ning milliseid ei anna liigitada 17.11.2004.a. hinnapakkumises ühegi loetelus märgitud töö alla. Kostja on hagejale teostanud lisatöid või hageja soovide muutumisest tingitud muutunud töid minimaalselt maksumuses 636 596,80 krooni.
42.Hageja väide, et hageja tasus kostjale lisaks hinnapakkumistele ka kviitungite alusel, on väär ning nimetatud kviitungid väljastati hageja nõudmisel kostja poolt hiljem peale tööde teostamist ja eelnevalt hageja poolt hinnapakkumiste alusel tasutud summade osas ning
hageja ei ole kunagi kostjale kviitungitel märgitud kokku 350 000 krooni viiel korral igakord summas 70 000 krooni tasunud.
43.Juhul, kui lähtuda hageja poolt esitatud seisukohast ehk 17.11.2004.a. hinnapakkumise siduvusest, siis ei saa hageja nõuda nende tööde teostamist, millised nimetatud hinnapakkumises ei sisaldunud, seega saab eksperthinnangu lisas A-2 teostamata töödena märkida üksnes sokli krohvimise, fassaadi katmise voodrilauaga, vana välisukse demonteerimise ja uue paigaldamise (p 11), vannitoa ventilaatori paigalduse, katuseakna paigalduse ja teise korruse vaheseinte ehitamise laeni, kuivõrd muude nimetatud eksperthinnangus märgitud väidetavalt teostamata tööde osas 17.11.2004.a. hinnapakkumises kokku ei lepitud.
44.Kui lähtuda sellest, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine ei olnud siduv, siis oli kostjal täielik õigus keelduda edasiste tööde teostamisest hageja poolt teostatud tööde eest tasumisega viivitamise puhul ning asjaolu, et 28.02.2005.a. hinnapakkumisest on hageja tasunud vähem kui pool ehk 60 000 krooni ja 18.03.2005.a. hinnapakkumine summas 115 769,80 krooni on täielikult tasumata, tõendab omakorda seda, et hageja viivitas kostjale viimase poolt teostatud tööde eest tasumisega.
45.Kui lähtuda isegi asjaolust, et hageja on tasunud kostjale 1 243 289 krooni, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv ning hageja oleks justkui maksnud kostjale rohkem 324 210,60 krooni, siis on kostja teostanud hagejale töid suuremas summas kui hageja on tasunud, millest tulenevalt oleks isegi nõuete tasaarveldamisel kostjal nõue hageja vastu summas 312 386,20 (636 596,80 – 324 210,60) krooni, mitte vastupidi. Kostja esitas hagi vastuväitena tasaarveldamise avalduse.
46.Vaidlus puudub selles, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on summas 919 078,40 krooni ning et hageja on tasunud kostjale hinnapakkumiste alusel 893 789 krooni. Kostja on teostanud lisatöid või hageja soovide muutumisest tingitud muutunud töid minimaalselt maksumuses 636 596,80 krooni ning kostja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooltel on vaidlus selle üle, kui palju on hageja kostjale kokku tasunud ning isegi kui eeldada, et hageja on tasunud kostjale kviitungite alusel täiendavalt 350 000 krooni, siis hageja nõuete tasaarveldamisel kostja nõuetega on kostjal nõue hageja vastu summas 312 386,20 krooni.
47.Juhul, kui hinnapakkumine ei olnud siduv, jääb ainult kostja nõue hageja vastu teostatud kuid tasumata tööde eest, milleks on osaliselt tasumata summa 41 274,00 krooni 15.12.2004.a. hinnapakkumise alusel ja 63 640,00 krooni 28.02.2005.a hinnapakkumise alusel ning täielikult tasumata summa 115 769,80 kr 18.03.2005.a hinnapakkumise alusel, seega kokku 220 683,80 kr. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata.
48.11.09.2008.a kohtusse laekunud täiendustes märkis kostja, et hageja väited hinnapakkumise siduvuse ning hagiavalduses ning kohtuistungitel esitatu osas lähevad lahku hageja enda poolt esitatud ekspertiisiaktis esitatuga. Nimelt kinnitab ekspertiisiakti üldosa kostja väiteid selles osas, et hoonel puudus projekt ning ei olnud ehitusluba ega kirjalikku lepingut hageja ja kostja vahel. Lisaks on nimetatud ekspertiisiakti üldosas sätestatud, et tellija enda poolt eksperdile antud selgituste kohaselt esitas kostja hagejale esialgse koondhinnapakkumise, mis hõlmas algselt planeeritud töid. Maakohtu otsus
49.Maakohus rahuldas hagi osaliselt.
50.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja teostas novembrist 2004.a kuni märtsini 2005.a hagejale kuuluva suvila asukohaga Xxxxxxxx xx xx, XXXXX XXXX rekonstrueerimis- ja ehitustöid, olles eelnevalt teostanud samas suvilas ka lammutustöid. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid töövõtulepingu suuliselt, kuid eelnevalt esitas kostja läbirääkimiste käigus hagejale 17.11.2004.a dokumendi nimega hinnapakkumine (tl
8), mille hageja aktsepteeris ja mille järel kostja töid alustas. Poolte vahel on vaidlus, millistel tingimustel leppisid pooled kokku töövõtulepingus hinnapakkumises, samuti kas kostja võlgneb hagejale tegemata tööde eest ja alusetult makstud hageja poolt esile toodud summad.
51.Töövõtulepinguga kohustu üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kas ja kuidas leppisid pooled lepingus kokku tööde mahus ja eelarve siduvuses, tuleb kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte tegelikust tahtest, kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe (VÕS § 29 lg 1). Poolte poolt esiletoodud asjaolude kohaselt oli nende tahe lepingu mahu ja eelarve siduvuse osas erinev, seega puudus pooltel ühine tahe.
52.Hageja esiletoodu kohaselt käsitleb ta 17.11.2004.a hinnapakkumises toodut kokkulepitud tööde mahuna ja eelarvena, kostja väidete kohaselt polnud kindlat nägemust tööde mahust ja eelarve polnud siduv. 17.11.2004.a hinnapakkumisega (tl 8) luges kohus tõendatuks, et selles on loetletud tööd üldsõnaliselt, ilma üksikuid tööde etappe detailiseerimata alljärgnevalt: lammutustööd ja prügi utiliseerimine, kaevetööd ja pinnase äravedu, juurdeehituse vundamendid, vana puitkonstruktsiooni tugevdamine ja uue juurdeehitus, põrandate ehitus, avatäited, katuse konstruktsiooni uuendus, katuseaknad 4 tk, soojustus, katuseplekk, vihmavee süsteem, tuulekast, vaheseinte ehitus ja katmine voodrilauaga, fassaadi katmine voodrilauaga, välisseinte ja lae soojustamine ning katmine seestpoolt voodrilauaga, elektritööd ja transiitkilbi vahetus, santehnilised tööd ja välisterrassi ehitus, ventilatsiooni tööd, sokli krohvimine, majaümbruse heakorratööd ja objekti üldkulud, koos käibemaksuga summas 919 078,40 krooni.
53.Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja soovis kostjal lasta suvila ümber ehitada aastaringselt kasutatavaks elamuks. Töövõtuleping on oma olemuselt tulemusele suunatud leping, seega lepingut tõlgendades tuleb järeldada, et leping sõlmiti suvila rekonstrueerimiseks aastaringselt kasutatavaks elamuks. Eesti tingimustes tähendab aastaringselt elamise võimalus ka elamu kütmise võimalust. Pooled ei vaidle, et tööde lõpetamise tähtaja suhtes kirjalikku kokkulepet ei olnud, kuid kostja lubas hagejale suuliselt, et juuniks 2005.a on kõik kokkulepitud tööd lõpule viidud ning hageja saab jaanipäevaks suvilasse kolida. Lepingu nimetatud osas tõlgendamisel sarnase mõistliku inimese seisukohast (VÕS § 29 lg 4) teeb kohus järelduse, tellija sai nimetatud asjaoludel aru, et töövõtja võttis endale lepinguga kohustuse rekonstrueerida suvila viisil, mis võimaldab asuda sinna elama ehk tehtud pidid olema ka siseviimistlustööd.
54.Hageja on selgitanud, et tal puuduvad erialased teadmised otsustamaks, kas detailselt arvetel lahtikirjutatud tööd on üldse lisatööd ja hageja on paigutanud (tabelis tl 94-100) arvetel olevad tööd 17.11.2004.a hinnapakkumises toodud tööde alla. Kostja on esile toonud, et 17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu 3 küttekontuuri paigaldust, I korruse väljaehitust kuni maalritöödeni põrandalauata ja lisatöid kokku summas 636 596,80 krooni (kostja poolt tabelis esiletoodu). Kohus asus seisukohale, et 17.11.2004.a hinnapakkumine on üldsõnaline ning sellest tulenevat riski peab üldjuhul kandma töövõtja.
55.Hinnapakkumisega (tl 11) luges kohus tõendatuks, et kostja teostas akende paigalduse + laadimise, vaheseinad, lisasoojustamise, akende paled, kõikide seinte Cyproc-plaadiga katmise, välisukse paigalduse, välisseina lisakarkassi. Nimetatud hinnapakkumisest ei ole esialgse hinnapakkumise üldisuse tõttu võimalik järeldada, et kostja poolt esile toodud tööd ei olnud kogumis poolte kokkuleppe objektiks ehk suunatud töövõtulepingu eesmärgi
saavutamisele. Sama kehtib teiste kostja poolt tabelis esiletoodud „hinnapakkumiste” kohta, mille kostja on pealkirjastanud „teostatud tööde” või „lisatöödena” (tl 11, 12, 14, 17, 20, 75) ja kostja poolt esitatud 28.02.2005.a arvel (tl 74) toodud tööde kohta. Kohus leidis, et kui töövõtja professionaalse ettevõtjana teeb hinnapakkumise võimalikult üldsõnaliselt, tuleb seda tõlgendada tellija kui nõrgema poole kasuks. Nii näiteks kui pooled on käesoleval juhul saavutanud kokkuleppe põrandate ehituses, avatäidetes, tuleb seda tõlgendada põranda, akende ja uste ehitusena sellisel viimistlustasemel, et lõpptulemusena on suvila valmis selles elamiseks.
56.17.11.2004.a hinnapakkumises ei sisaldu viiteid sellele, et tegemist oleks esialgse või mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga. Ekslik on kostja väide, et hageja on asja tundvale isikule kirjeldanud hinnapakkumist kui „esialgset”, arvamuses (tl 24) on kirjas, et „Tellija selgituste kohaselt esitati ehitaja poolt enne tööde alustamist koondhinnapakkumine (vt lisa B-1), mis hõlmas kõiki esialgselt planeeritud töid.” Kostja oli eelnevalt teinud suvilas lammutustöid, seega on loogiline eeldada, et ta oli professionaalse ehitusettevõtjana teadlik suvila rekonstrueerimistööde eeldatavast ulatusest ka siis, kui hagejal puudusid suvila dokumendid, joonised, lähteülesanne ja projekt. Hinnapakkumisega (tl 8) luges kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku: vana puitkonstruktsiooni tugevdamises ja uue juurdeehituses; katuse konstruktsiooni uuenduses, mh katuseaknad 4 tk, soojustus, katuseplekk, vihmavee süsteem ja tuulekast; välisseinte ja lae soojustamine ning katmine seestpoolt voodrilauaga; põrandate ehituses ja elektritöödes.
57.Tõendamist ei ole leidnud, et esialgne hinnapakkumine koostati ainult pangale esitamiseks ja pooled sellele suulise lepingu täitmise käigus tugineda ei soovinud. Kuivõrd kostja ei ole vastupidist tõendanud, luges kohus tõendatuks, et poolte vahel ei olnud kokkulepet mittesiduvaks eelarveks (VÕS § 639 lg 1 mõttes) ja tuleb eeldada, et töövõtulepingu eelarve oli kostjale siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida (VÕS § 13 lg 1).
58.Kohtu hinnangul ei saa hilisemaid „hinnapakkumistena” esitatud dokumente käsitleda uue lepingu sõlmimisena ega 17.11.2004.a lepingu muutmisena, samuti ei saa neist teha järeldust, et esimese suulise lepingu eelarve oli mittesiduv. Kostja ei ole tõendanud pooltevahelist suulist kokkulepet lepingu muutmiseks täiendavate tööde ja sellele lisanduva maksumuse osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale 17.11.2004.a hinnapakkumist „hinnapakkumistena” pealkirjastatud dokumendid esitati hagejale alles peale tööde valmimist ja hageja tasus nende alusel. Seega ei saa sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4) pärast teostatud tööde tegemist esitatud dokumenti pidada eelnevaks hinnapakkumiseks tööle, kuna puudub võimalus otsustada, kas tööd tellida, millise hinnaga ja mis mahus.
59.Vaidlust ei ole selles, et kostja asus teostama suvila rekonstrueerimistöid omal äranägemisel ja esialgselt toimus maksmine sularahas, mille kohta kostja hagejale kviitungeid ei andnud. Hilisemalt esitas kostja hagejale „hinnapakkumistena” pealkirjastatud arveid (tl 9-14, 17, 20). Kostja on võtnud omaks hageja väite, et esialgselt maksis hageja kostjale sularahas, ilma et kostja oleks väljastanud maksmise kohta kviitungi või andnud selle kohta muu dokumendi. Nimetatust tulenevalt on veenev hageja väide, et nimetatud maksete tõendamiseks andis kostja pärast lahkhelide tekkimist hagejale kviitungid (tl 15,16, 18, 19, 21), millel on märgitud aluseks „ettemaks materjalide eest”. Kviitungitega luges kohus tõendatuks, et nende alusel on hageja kostjale tasunud 350 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et kviitungitel märgitud summad hõlmavad endas „hinnapakkumistel” märgitud summasid. Nimetatud järelduse tegemiseks puudub kohtul ka alus, kuna arvetel pole materjalide kulu eraldi lahti kirjutatud, samuti ei kattu arvetel märgitud summad kviitungitel märgitud summadega.
60.Mis puudutab kostja vastuväidet 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksmise kohta, siis arve on esitatud kokku summas 199 774 krooni, sellele on märgitud hilisema juurdekirjutusena trükitust erinevaid numbreid. Hageja on oma viimases vastuses kohtule (tl 158 I lõik) selgitanud, et kui joone peale olid arvele kirjutatud käsitsi summad, siis tähendas märge „makstud” arvel märgitud konkreetse summa tasumist. Nimetatust tulenevalt saab teha järelduse, et 15.12.2004.a arve (tl 13) alusel maksis hageja 98 500 + 60 000 =158 000 krooni, mitte 199 774 kr. Seega tuleneb tõenditest kogumina, et hageja maksis kostjale kokku 1 285 063 – 41 274 = 1 243 789 krooni.
61.Vaidlus on selles, kas kostja rikkus lepingut või oli hageja tööde eest tasumisega viivituses. Kostja väide, et ehitustööde peatumise põhjuseks oli hageja võimetus tehtud tööde eest tasuda, on tõendamata. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ehitustöid lõpule ei viinud, vaid lahkus objektilt ja keeldus töid lõpetamast. Hageja kirjaga kostjale (tl 53-55) luges kohus tõendatuks, et hageja ütles 19.05.2005.a lepingu kirjalikult üles seoses kostja poolt eelarve ületamisega. Kirjaga (tl 56-57) luges kohus tõendatuks, et kostja vastas hagejale ja leidis, et hoopis hageja on lepingut rikkunud. Kostja ei olnud töid nõus lõpule viima. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et kostja ületas töövõtulepingu eelarvet. Seega on ülesütlemine kehtiv ja hageja võis lepingust taganeda. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 58-62). Kuivõrd hageja ütles lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pidanud ta maksma edasisi kostja arveid, mille maksmist kostja tasaarvestatava nõudena on taotlenud.
62.Kohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu eelarvet ületava osa tagasinõudmises on põhjendatud. VÕS § 639 lg 1 alusel ei pea tellija, kui ta ütleb lepingu üles eelarve ületamise tõttu, maksma eelarvet ületavat tasu. Kohus tuvastas, et poolte kokkuleppe alusel pidi hageja maksma suvila rekonstrueerimistööde eest 919 078,40 krooni (VÕS § 635 lg 1). Hageja maksis seega rohkem 1 243 789 – 919 078,40 = 324 710,60 krooni kostjale ehk tegi kostjale sellega lepingus ettenähtust suurema soorituse. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nimetatud summad kostjalt tagasi nõuda lepingulise kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 115 lg 1). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
63.Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei kontrollinud oma raseduse ja raske majandusliku seisu tõttu temaga seotud äriühingus, kas tema poolt makstud summad on kooskõlas eelarvega. Hageja ei ilmutanud sellega mõistlikku hoolsust ja võimaldas endale tekitada kahju. Seetõttu leiab kohus, et kahju tekkis 50 % ulatuses hagejast tingitud asjaoludel, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada 50 % võrra, seega on hagejale põhjendatud kahju nimetatud osas 162 355,30 krooni (VÕS § 139 lg 1).
64.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja jättis lõpuni viimata eksperthinnangus (tl 2252) nimetatud ja esialgses hinnapakkumises märgitud elektritööd. Eksperthinnanguga (tl 22-52) on tõendatud, et kostja jättis tegemata tööd summas 137 622 krooni ja OÜ InterElekter koond-finantseelarvega (tl 160-167), et hageja pidi tellima elektritööd summas 43 670 krooni. Hagejal on õigus nõuda temale sellega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1 alusel). Kohus ei nõustu kostja väitega, et asjatundja arvamus on ebausaldusväärne. Asja tundev isik on määranud teostamata tööde maksumuse kostja enda poolte esitatud peale 17.11.2004.a esitatud ja hinnapakkumistena pealkirjastatud arvete alusel. Kui lähtuda koondhinnapakkumises märgitud hindadest, siis oleks see kostjale kahjulikum, kuna koondhinnapakkumises on hinnad kõrgemad kui kostja poolt toodud arvetel märgitud töö üksikud etapid. Samuti puudub kohtul pädevus hinnata üksikute tööde etappide mahtu lõpptulemuse saavutamisel koondhinnapakkumise järgi.
65.Hageja poolt tellitud eksperthinnangu maksumus (tl 63) on VÕS § 128 lg 3 alusel vaadeldav kahju kindlakstegemise kuluna ja selle maksumus summas 8 260 krooni kuulub samuti kostja poolt hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1).
66.Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel lepiti kokku täiendavates töödes, mis esialgses kokkuleppes ei kajastunud. Kuivõrd eelarve osas on kohus tuvastanud, et see oli siduv, ei kohaldu vaidluse lahendamisel VÕS § 639 lg 2 ja töövõtjal ei ole tellija suhtes nõuet tellija vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kui kostja tegi töid, mida hageja ei tellinud ja pooltel puudus selleks kokkulepe, on tegemist alusetu sooritusega ja kostjal võib olla nõue hageja vastu tulenevalt käsundita asjaajamisest mõistliku tasu näol. Käesolevas menetluses kostja nimetatule aga tuginenud ei ole, leides et ta tegi kõik tööd hagejale töövõtulepingus kokkulepitu alusel, mistõttu kohus ei saa kostja nõuet ise ümber kvalifitseerida. Seega puudub kostjal hageja suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue, samuti kohustuse täitmata jätmisest tulenev nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.
67.Asjaolu, et hageja oma olukorrast tulenevalt ei vaadanud töid üle ega kontrollinud selle vastavust kokkulepitule, samuti kas hageja väljendas raha tasumisega heakskiitu töödele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole tuginenud töö ebakvaliteetsusele, vaid asjaolule, et kostja ületas eelarvet ja jättis samas tegemata kokkulepitud tööd, mille eest hageja oli enda hinnangul maksnud.
68.Seega on hageja nõue kostja vastu osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 162 355,30 + 137 622,00 + 43 670,00 + 8 260,00 = 351 907,30 krooni. Apellatsioonkaebus
69.Kostja vaidlustas kohtuotsuse osaliselt, osas, milles maakohus hagiavalduse rahuldas ning mõistis apellandilt vastustaja kasuks välja kahjuhüvitise 351 907,30 krooni ja jättis menetluskulud 64% ulatuses kanda ning palus otsuse osaliselt vaidlustatud osas tühistada ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus.
70.Kohus on jätnud VÕS § 29 lg 4, 5 ja 6 sätestatud õigusnormid kohaldamata ning välja toomata selle, kuidas pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik 17.11.2004.a. hinnapakkumist ja sellele järgnevaid hinnapakkumisi ja poolte käitumist samadel asjaoludel mõistma. Kohus on täielikult jätnud selgitama selle, kuidas ning millele tuginedes kohus leidus, et asjaolu, mille kohaselt suvila tuli rekonstrueerida elamuks, milles on aastaringselt võimalik elada, tähendab seda, et kuigi 17.11.2004.a. hinnapakkumise tegemisel oli pooltel kokkulepe selles, et apellant peab rekonstrueerima ühekordse lamekatusega suvila, siis on nimetatud hinnapakkumine siduv, hoolimata sellest, et apellandi poolt tööde teostamise tulemusena sai vastustaja kahekordse viilkatusega elamu, rääkimata sellest, et laudpõrandatest said plaaditud põrandad ning laudseinadest kipsplaadiga seinad ning elamusse sai ehitatud korstnajalg ja –pits, paigaldatud põrandaküte jms, milliste osas kokkulepe 17.11.2004.a. hinnapakkumises puudus.
71.Lisaks on arusaamatu kohtu seisukoht selles, kuidas saab kostja poolt enne 17.11.2004.a. hinnapakkumist esitatud hinnapakkumiste alusel teostavaid töid lugeda tõendiks selle kohta, et apellant pidi olema teadlik sellest, millised tööd on vajalik teostada, et suvila aastaringselt kasutatavaks elamuks rekonstrueerida. Kohus ei ole tuvastanud, millal nimetatud tööd reaalselt teostati ning kas tööd teostati enne või peale 17.11.2004.a. hinnapakkumise koostamist ja kas nende teostamise käigus sai või pidi saama kostjale teatavaks see, mis tingis 17.11.2004.a. hinnapakkumistes märgitud tööde muutumise.
72.Niisamuti ei ole kohus põhjendanud seda, kuidas sai lisatööde tegemine sellises mahus hagejale arusaamatuks ja selgusetuks jääda ning jätnud põhjendamata selle, kuidas ning millele tuginedes on kohus leidnud, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga, kui hageja ei ole kordagi esitanud kostjale lisatööde osas pretensioone ning tugineb oma nõuete esitamisel üksnes eelarve ületamisele. 17.11.2004 hinnapakkumise alusel teostatavad tööd
muutusid olulisel määral ning kostja teostas töid oluliselt suuremas ning teistsuguses mahus, kui sisaldus 17.11.2004 hinnapakkumises.
73.Riigikohus on 28.10.2008.a. lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõtte, seetõttu on ebaõige kohtu seisukoht, et kostja kannab 17.11.2004.a. hinnapakkumisest ja selle üldsõnalisusest tulenevat riski.
74.Kostja arvates on asjaoluga, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli üldsõnaline ja muude asjas esitatud tõenditega pigem vastupidiselt tõendatud see, et kuivõrd puudusid projekt ja muud dokumendid ja hageja soovil teostati täiendavaid lisatöid tulenevalt teostatud tööde käigus esiletulnud asjaoludest ja hageja soovide muutumisest, siis pooled leppisid, nagu kostja on pidevalt märkinud, kokku selles, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on esialgne hinnapakkumine ning tegelikkuses esitab kostja hagejale edaspidi teostatavate tööde maksumuse etappide kaupa, mille alusel hageja kostjale tasub. Seda asjaolu tõendab ka tavapärane praktika ehitustööde töövõtulepingute vallas.
75.VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töö tegemine töövõtja põhikohustuseks, samas kui tellija põhikohustuseks on töö eest tasumine. Nimetatud kohustused on vastastikuses suhtes. Kostja leiab, et selleks, et tuvastada kas ja millises summas on eelarvet ületatud lähtudes Riigikohtu 28.10.2008.a. lahendi nr 3-2-1-80-08 p-st 17 oleks kohus pidanud minimaalselt selgeks tegema selle, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest, mida hageja tasus, tegelikult tehti ja kas selle saab lugeda lepingu alusel tehtuks või mitte.
76.Kohus ei ole tuvastanud, kas ja millised tööd ning millise tasu eest nimetatud hinnapakkumisest kostja poolt teostati ja millised teostatud tööd olid nimetatud hinnapakkumise alusel lepingu esemeks.
77.Tõendatud on see, et suvila rekonstrueerimiseks puudusid projekt ja muud dokumendid, et apellant teostas töid etappide kaupa, esitas teostatud tööde (sh lisatööde) eest hinnapakkumised etappide kaupa ning hageja tasus kostjale teostatud tööde eest etappide kaupa vastavalt esitatud hinnapakkumistele. Niisamuti on tõendatud see, et hageja käis teostatud töid kontrollimas ning talle olid teada, millised tööd kostja poolt olid teostatud ning kostja poolt teostatud tööd muutusid oluliselt võrreldes 17.11.2004.a. hinnapakkumises märgituga, mis ei saanud kuidagi jääda hagejale märkamata.
78.Pooled leppisid kokku lisatööde teostamises ning nende eest tasumises, kuivõrd tööde teostamisel ilmnesid asjaolud, mis ei olnud kostjale 17.11.2004.a. hinnapakkumise tegemisel teada ning millega kostja ei saanud arvestada ja lisaks muutis hageja tööde teostamise käigus oma esialgseid soove, mis tingisid muudatused ka teostatavates töödes.
79.Kohus, leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine on siduv, oleks pidanud tuvastama selle, millised kostja poolt teostatud tööd olid lisatööd, kas nimetatud lisatööde osakaal on oluline ning leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siiski siduv ja nimetatud lisatööde eest ei kuulu tasumisele apellandi poolt hinnapakkumistes esitatud tasu, oleks pidanud VÕS § 637 lg 1 järgi leidma, milline oli vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, seda enam, et kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise avalduse.
80.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud seda, millised tööd kostja poolt 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel teostati ja milliste tööde eest on hageja kostjale tasunud, siis ei ole võimalik võtta seisukohta ka selles osas, kas eelarve on ületatud ja kui, siis millises summas, mis omakorda ei võimalda vastata sellele, kas hageja poolt lepingu üles ütlemine ja tasumisest keeldumine on õigustatud.
81.Pooled ei vaidle, et vastustaja on enamuses hinnapakkumistes märgitud tööde eest tasunud, seega tuleb lugeda nimetatud tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetuks ning kostja tasu maksmise nõue hagejale õigustatuks.
82.Hinnapakkumine (18.03.2005) summas 98 110 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summa 115 769,80 krooni on täielikult hageja poolt tasumata, samas ei ole hageja kordagi
esitanud vastuväiteid, et nimetatud tööd oleksid kostja poolt teostamata või teostatud ebakvaliteetselt. Seega tuleb nimetatud tööd lugeda teostatuks ja hageja poolt vastu võetuks ja kostja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Mõistlik tähtaeg tööde vastuvõtmiseks on möödunud.
83.Riigikohtu 14.06.2006.a. lahendist nr 3-2-1-56-06 tuleneb, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Riigikohtu 28.11.2006.a. lahendist nr 3-2-1-111-06 tuleneb, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi ning kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama.
84.Käesoleval juhul on kostja esitanud tasaarvestamise avalduse, leides, et juhul, kui kohus leiab 17.11.2004.a. hinnapakkumise olevat siduva ning eelarve ületatud, siis on kostja teostanud töid, millised 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel teostamisele ei kuulunud. Nimetatud tööd on teostatud, nende osas ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud, samuti on osa nimetatud töid hageja poolt tasumata, tasunõue on seega sissenõutavaks muutunud, ning seega on kohtu poolt kostja nõuete tasaarvestamata jätmine põhjendamatu.
85.Kõigele lisaks on kohus leidnud, et tuvastamist on leidnud, et kostja on teostanud töid, mis tuleb lugeda hageja poolt tasutuks ning kuivõrd kostja on väljastanud hagejale 350 000 krooni eest kviitungeid, siis tuleb nimetatud summad lugeda nende alusel tasutuks. Sellest hoolimata on kohus jätnud nimetatud 350 000 kroonist vastavad aktid maha arvestamata ja kogu nimetatud summa lugenud eelarve ületamiseks, mis on ilmselgelt põhjendamatu.
86.Kohus on leidnud, et põhjendatud on kahju hüvitamine hagejale eksperthinnangus märgitud tööde teostamata jätmise eest summas 137 622 krooni ja elektritööde eest summas 43 670 krooni. Samas ei ole kohus põhjendanud, millest järelduvalt lasus kostjal nimetatud tööde tegemise kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lasknud elektritööd teostada kolmandatel isikutel ja nende eest tasunud.
87.Isegi kui leiaks tõendamist, et eksperthinnangus märgitud tööd kuulusid 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel kostja poolt teostamisele, siis ei ole hageja andnud kostjale mõistlikku tähtaega nimetatud tööde teostamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, kas vastustajal oli õigus leping üles öelda või oli kostjal õigus keelduda kuni võlgnevuse tasumiseni edaspidiste tööde teostamisest. Esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et vastavad väidetavalt tegemata tööd oleksid teostatud ja hageja nende eest tasunud, millest tulenevalt ei ole hagejale kahju tekkinud.
88.Kehtiva VÕS kohaselt tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtuda kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevast lepingust, kuna see määrab ära kostja kohustused, näidates, millised hageja huvid peavad saama rahuldatud, mis omakorda määrab ära millised lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjed peab kostja hagejale hüvitama. Hageja ei ole tõendanud ja kohus põhjendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Asjaolu, et ekspertiisiaktis on märgitud, et teostamata töid on mahus 137 622 krooni ja hageja esitas elektritööde eelarve ja teostas ekspertiisi, ei tähenda iseenesest, et kostja omapoolseid kohustusi rikkus, et nimetatud tööd kuulusid 17.11.2004.a. hinnapakkumise alusel kostja poolt teostamisele, et hagejale on nimetatud summas kahju tekkinud või et kostja peaks nimetatud kahju hüvitama.
89.Vastavalt Riigikohtu 25.04.2006.a. lahendile nr 3-2-1-27-06 tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel arvestada ka seda, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Kui hageja oleks tegutsenud vastavalt poolte kokkulepetele, st tasunud teostatud tööde eest nõuetekohaselt, siis oleks kõik kokkulepitud
tööd teostatud. Kuivõrd hageja jäi kostjale võlgu, siis keeldus hageja õigustatult edaspidiste tööde teostamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
90.VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Leides, et 17.11.2004.a. hinnapakkumine oli siduv, oleks kohus pidanud põhjendama, millest tulenevalt pidi 17.11.2004.a. hinnapakkumise rikkumisena ette nägema asjaolu, et apellant kohustub hüvitama kahju, mis tuleneb ekspertiisiaktis märgitud teostamata töödest summas 137 622 krooni, elektritöödest summas 43 670 krooni ja ekspertiisi teostamisest. Vastus apellatsioonkaebusele
91.Vastustaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
92.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438 lg 1 ja 442 lg 8 rikkudes hinnanud kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
93.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel.
94.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooltevahelist tööettevõtulepingut tuleb sisustada lähtudes üksnes 17.11.2004 hinnapakkumisest (tl 8). Maakohus on teinud eksliku järelduse, et 17.11.2004 hinnapakkumise näol on tegemist siduva eelarvega, mis kajastab pooltevahelise suulise tööettevõtulepingu lõplikku sisu. Väär on maakohtu seisukoht, et kuivõrd hinnapakkumine on üldsõnaline, oli hagejal õigus saada maja lõplikku valmimist silmas pidades kostjalt ilma täiendava tasuta ka need tööd, mida 17.11.2004 hinnapakkumine ei sisalda ja mille tegemises jõudsid pooled kokkuleppele tööde tegemise käigus.
95.Maakohus on jätnud lepingut sisustades tähelepanuta poolte käitumise võlasuhtes. Vaidlust ei ole selles, et pooltevahel kujunenud praktika kohaselt tegi kostja hagejale töid ja esitas seejärel hagejale arved, mille hageja pretensioonideta tasus (tl 9-20). Vaidlus ei ole selles, et arved, mida hageja tasus on esitatud kostja poolt tegelikult tehtud ja hageja poolt vastuvõetud tööde eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde tegemise käigus muutis hageja osaliselt oma soove ehitusliku lahenduse ja materjalide valiku osas ning kostja tegi kõiki töid hageja soove vastavalt arvestades. Erimeelsust ei ole selles, et kostja ei ole teinud ühtegi tööd, mida hageja nägemusele vastavaks maja valmimiseks vaja ei olnud või mida hageja ei soovinud.
96.Kuna tegelikult tehtud tööd on üldsõnalisest 17.11.2004 hinnapakkumises märgitust olnud oluliselt erinevad, saab teha järelduse, et pooled pidasid 17.11.2004 hinnapakkumist mittesiduvaks (VÕS § 639 lg 2). Kostja poolt tööde tegemine, mida hinnapakkumine ei sisaldanud ning hageja poolt kostjale arvete pretensioonideta tasumine tõendab poolte kokkulepet, et 17.11.2004 hinnapakkumine oli esialgne ning tegelik eelarve sõltus tööde
käigus selguvast töö mahust ning kulukusest. Tööde osas, mida 17.11.2004 hinnapakkumine ei sisalda, ei saa hinnapakkumist lepingu sisustamisel arvesse võtta ja lähtuda tuleb tegelikult kujunenud ehituskäigust ja poolte käitumisest.
97.Kostja väitel tuli hageja soovidele vastavalt ehitada erinevalt esialgselt kokkulepitust, suvilale teine korrus ja teha selleks vajalikud elamu konstruktsiooni tugevdused, voodrilaua viimistluse asemel kaeti vaheseinad ja laed metallkarkassile paigaldatud kipsplaadiga, lammutati osaliselt korsten ja ehitati selle asemele uus. Esialgselt puudus kokkulepe põrandate katmise kohta keraamiliste plaatidega koridoris, vannitoas ja köögis, samuti ei arvestatud esialgu elektriküttekaabli paigaldusega laudpõrandate alla. Kuna esimesele korrusele lisandus kaminahi, tuli sellele ehitada ka kandev vundament. Esialgses hinnapakkumises puudus tööde arvestus vannitoa väljaehitamiseks ning hageja soovil ehitati ka tulevikus rajada kavatsetud sauna killustikust aluspõhja väljaehitus, veeja kanalisatsiooni väljaehitus jm. Kostja on hageja soovidele tuginevalt teinud lisatöid enda arvestuse kohaselt minimaalselt 635 596,80 krooni eest (tl 126). Kõik lisatööd on fikseeritud kostja poolt hagejale esitatud ja hageja poolt aktsepteeritud arvetes (tl 9-14, 17, 20 ja 33-47). Hageja ei ole kostja väidetele, et loetletud tööd kostja poolt ka tõepoolest tehti, vastu vaielnud.
98.Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Kuna eelarve mittesiduvuse tõendamine lasub töövõtjal, võis hageja kasutada kostja väidetele kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni kostja ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Kuivõrd kostja tugines eelarve mittesiduvuse tõendamisel hageja poolt tööde vastuvõtmisele ja tasutud arvetele, mis kajastavad poolte tahte erinevust 17.11.2004 hinnapakkumises kokkulepitust, siis lasus hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma väiteid 17.11.2004 eelarve siduvuse kohta omakorda tõendada. Mõistetavat seletust 17.11.2004 hinnapakkumise ja hageja poolt kostjalt tegelikult vastuvõetud ja tasutud tööde erinevusele ning oma soovide muutmisele vastuolus 17.11.2004 hinnapakkumisega, hageja andnud ei ole. Maakohtu poolt ekslikult asjakohaseks peetud põhjendusest, et hageja oli ehitusperioodil lapseootel, kolleegiumi arvates sellise vastuolu ületamiseks ei piisa. Hageja väide, et ta ei pannud arveid tasudes tähele, et tema poolt tellitud ja vastuvõetud tööd kujunevad ligi 300 000 krooni võrra kallimaks kostja poolt 17.11.2004 tehtud hinnapakkumisest, ei ole summa suurust arvestades tõsiseltvõetav.
99.Kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tööd, mida hageja ei ole soovinud ning hageja on kõik tööd, mida kostja tegi, pretensioonideta vastu võtnud, on kostja sõlmitud tööettevõtulepingu võimalikus ulatuses täitnud (VÕS § 76). Kostja ei vaidlusta, et tööd jäid osaliselt lõpuni teostamata, kuna hageja keeldus teostatud tööde eest tasumast, see aga ei anna alust tehtud tööde eest tasutud summade tagasinõudmiseks või hageja poolt silmas peetud alusel kahju hüvitamiseks. Nimetatud põhjusel ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust hageja väited teostamata tööde osas ega selle kohta esitatud tõendid. Kuna kostja ei ole hageja vastu tehtud tööde eest väidetavalt saamata jäänud tasu väljamõistmiseks nõuet esitanud, jätab kolleegium kostja väited hageja võlgnevuse kohta tähelepanuta. Kuna hagejal kostja vastu nõuet ei ole, puudub vajadus võtta seisukohta kostja poolt tehtud tasaarvestuse avalduse osas.
100.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.