Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-27-06 Otsuse kuupäev Tartu, 25. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi OÜ M (pankrotis) hagi M.J vastu kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-1616/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M (pankrotis) kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ M (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), esindaja esindajad Riigikohtus pankrotihaldur Indrek Lepsoo Kostja M.J (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
1 miljoni krooni eest. Ka viimane jättis lepingus kokkulepitud hinna tähtajaks tasumata. Kinnistu ostja oli müügilepingu sõlmimise ajaks tegutsenud veidi üle ühe kuu ja tema osakapitali suuruseks oli 40 000 krooni. Järelikult valis kostja kinnistu ostjaks äriühingu, kelle puhul oli täiendavate tagatiste puudumisel igati põhjendatud kartus, et ta ei suuda maksekohustust täita. OÜ G, kellele müügilepingust tulenev tasunõue loovutati, ei ole kogu tegevusaja jooksul esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ning seega valis kostja ka sellel juhul lepingupartneriks isiku, kelle puhul oli igasuguste rahaliste kohustuste hilisem täitmine äärmiselt küsitav.
alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kõnealuse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega tekitatud kahju, mis seisneb summas, mis hagejal jäi lepingu järgi saamata, s.o 1 600 000 krooni. Hagi rahuldamise aluseks ei ole asjaolu, et selle lepingu sõlmimine oleks olnud pankrotiseaduse sätete mõttes raske juhtimisviga, mis põhjustas hageja maksejõuetuse.
Isegi kui pidada kehtivaks hageja ja OÜ G (edaspidi "nõude ostja") vahel 2. veebruaril 2000. a sõlmitud nõude loovutamise lepingut, ei saa sellest järeldada, et nõude loovutamise eest kokkulepitud tasu sissenõudmata jätmisega oleks kostja tekitanud hagejale kahju. Maakohtule ei ole esitatud andmeid, et nõude ostja oleks maksejõuetu või et tal poleks piisavalt vara lepingu kehtivuse korral nõude loovutamise eest kokku lepitud tasu hagejale maksta. Nõude loovutamise lepingu kehtivuse korral tuleks arvestada nõude ostja varana (varalise õigusena), mille arvelt saaks rahuldada hageja nõude 1 000 000 krooni maksmiseks, ka viimase õigust nõuda kinnistu ostjalt kinnistu müügihinna 1 600 000 krooni tasumist. Hageja ei ole püüdnudki esitada nõuet kinnistu ostja või nõude ostja vastu lepingujärgse võla kättesaamiseks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et hageja ei saa nõuda lepingu täitmist kinnistu ostjalt või nõude ostjalt, siis ei ole tõendatud ka kahju ja kostja vastutus on välistatud ÄS § 187 lg 1 alusel.
veel alust väita, et seda nõuet on võimalik realiseerida. Kui kolmas isik jätab täitmata lepingulise kohustuse, siis üksnes fakt, et nimetatud kolmas isik on endiselt olemas ja et tema pankrotti ei ole välja kuulutatud, ei anna veel alust väita, et on olemas võimalust nõuda temalt kohustuse täitmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 tehtud otsuses märkinud, et kolmanda isiku vastu nõudeõiguse olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet, samas sõltub selle hindamine, kas vastav summa on ka reaalselt sisse nõutav, konkreetsest olukorrast. Praegusel juhul ei ole ei kinnistu ostja ega nõude ostja võimelised hageja nõudeid rahuldama.
see iseenesest seda, et tasu nõudmine kinnistu ostjalt oleks täielikult või osaliseltki võimatu. Kinnistu ostja maksevõimetust ei tõenda ainuüksi see, et ta oli müügilepingu sõlmimise ajaks olnud äriregistris lühikest aega ja et tema osakapital oli 40 000 krooni. Hageja ei esitanud muid asjaolusid kinnistu ostja maksejõuetuse või nõude, mis tal on kinnistu ostja vastu, väärtusetuse tõendamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.