Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses lahendamisega hendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja la (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Asjaolud. Hageja esitas 03.12.2009.a. kohtule hagiavalduse hagis kostja vastu võlgnevuse 6 673 krooni ja 66 senti, viivise 6 672 krooni ja 66 senti, kokku 13 346 krooni ja 32 senti nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 05.09.2006.a. liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr. 1572907, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008.a. oma nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu summas 6 673 krooni ja 66 senti hagejale. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale viivist summas 6 672 krooni ja 66 senti. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 13 346 krooni ja 32 senti, millest põhivõla katteks 6 673 krooni ja 66 senti, viiviste katteks 6 672 krooni ja 66 senti ning hageja menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 400 krooni ning õigusabikulu 2 800 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,15% põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 6, 113 lg. 1, 635 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena liitumisleping, järelmaksuleping, üldtingimused, kõnede alajaotused, arved, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, riigilõivu tasumise dokument, menetluskulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 04.12.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati märkega, et korteris ei elata kuus kuud. Kohus saatis hagimaterjali kostjale ka tema registris oleval aadressil ning lõpuks kostja asukoha järgi. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 12.01.2010.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis möödus 11.02.2010.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt välja mõista viivis 0,15% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leidis, et täiendava viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja viibib kinnipidamiskohas ega ole eeldada, et ta saaks hakata kohtuotsust selle jõustumisel täitma. Täiendava viivise väljamõistmine seaks seega kostja majanduslikult raskesse olukorda juba enne, kui ta saaks vabatahtlikult hakata kohtuotsust täitma. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 400 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 800 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik.

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. märtsil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.