2-09-71333
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-71333
Tsiviilasi
OÜA hagi MS’i vastu võlgnevuse 8 489,91 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8 489,91 krooni
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜA(registrikood XXX; asukoht XXX1) Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja: MS (isikukood XXX elukoht XXX) 10. veebruar 2010.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Osamakse summa 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni
25.07.2010.a 25.08.2010.a 25.09.2010.a 25.10.2010.a 25.11.2010.a 25.12.2010.a 25.01.2011.a 25.02.2011.a 25.03.2011.a 25.04.2011.a 25.05.2011.a 25.06.2011.a 25.07.2011.a 25.08.2011.a 25.09.2011.a 25.10.2011.a 25.11.2011.a 25.12.2011.a 25.01.2012.a 25.02.2012.a 25.03.2012.a 25.04.2012.a 25.05.2012.a 25.06.2012.a 25.07.2012.a 25.08.2012.a 25.09.2012.a 25.10.2012.a 25.11.2012.a 25.12.2012.a 25.01.2013.a 25.02.2013.a 25.03.2013.a 25.04.2013.a 25.05.2013.a 25.06.2013.a
500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 678,82 krooni
2-09-71333
OÜAesitas 28.12.2009.a Harju Maakohtule hagi MS’i vastu võlgnevuse 8 489,91 krooni, intressi 652,83 krooni ja viivise 7 926,08 krooni väljamõistmiseks. Pooled esitasid 15.01.2010.a kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt tunnistab kostja võlgnevust 16 978,91 krooni ning hageja kohtukulusid summas 4 600 krooni ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus, võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 palub hageja kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust tema arvelduskontole Sampo Pank.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas,
milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 23.12.2009.a (maksekorralduse nr 18) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 800 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 900 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole Sampo Pank. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale menetluskulude katteks kokku 3 700 krooni.
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.