lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-49553/17

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-49553/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõisteVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 197 lg 2Tasaarvestuse mõisteVÕS § 198Tasaarvestuse avaldusVÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-49553/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.08.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.veebruar 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-49553

Tsiviilasi

K. S. hagi O. S. vastu 6984,43 krooni saamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

6984,43 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.augusti 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-x xxxxx) Kostja O. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Muuta osaliselt Harju Maakohtu 11.augusti 2009 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad kostja O. S. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 884Hoiutasu
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
TsMS § 187

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused

1.K. S. esitas 2311.2007 hagi O. S. vastu 6984,43 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt jagati Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-692 poolte ühisvara ja Swedbank AS-ga (endine ärinimi AS Hansapank) 06.11.2003 sõlmitud laenulepingust nr XX-XXXXXXX-XX tulenevad kohustused suurusega 354 860,44 krooni (14.05.2004 seisuga) jäeti kostja kanda ning kostjalt mõisteti enamsaadud ühisvara arvelt hageja kasuks välja hüvitis 358 836,58 krooni. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007. Laenulepingust tulenevad kohustused Swedbank AS ees täitis kuni 06.07.2007 (kaasaarvatud) hageja. Laenumakse tähtaeg oli lepingu järgi iga kuu
6.kuupäev. Hüvitis 358 836,58 krooni arvestati kohtu poolt 04.06.2007 seisuga. Hageja tasus oma vahenditest laenumakseid 06.06.2007 - 3500,21 krooni ja 06.07.2007 - 3484,22 krooni. 17.07.2007 tasus kostja hageja pangakontole hüvitise 358 836,60 krooni. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei ole kostja hagejale hüvitanud hageja poolt tasutud kahte laenumakset kogusummas 6984,43 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et jõustunud kohtuotsust tuleb käsitleda kui lepingut, kus on kindlaks määratud kummagi poole õigused ja kohustused. Hageja ei saa nõuda selle täitmist oma kohustusi mittetäites.
5.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hoiuleping. Kostja teavitas hagejat soovist sõlmida hoiuleping, mis on tasuline. Hagejale kuuluv mööbel oli kostja valduses ning hageja keeldus seda vastu võtmast. Kostja teatas hagejale, et kui ta mööblit ära ei vii, soovib ta hoidmise eest tasu ning tegi ettepaneku jätta laenu osamaksed hoiutasu ettemaksuks. Seega oli põhjendatud kostja eeldus, et hageja nõustus hoiutasu ettemaksuga. Kostja oli kohustatud oma valduses hoidma hageja mööbli seetõttu, et hageja ei tule sellele järele. Hageja jättis 6984,43 krooni kostjale nendevahelise hoiulepingu ettemaksuks. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et hageja tasus oma vahenditest laenumakseid 06.06.2007 3500,21 krooni ja 06.07.2007 3484,22 krooni, so ajal, mil tal puudus selleks kohustus. Hageja tasus laenumakseid kostja eest.
7.Kostja väide, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping, ei leidnud tõendamist. Hageja ei ole andnud nõustumust hoiulepingu sõlmimiseks, samuti ei nähtu pooltevahelisest kirjavahetusest, et pooled oleks saavutatud kokkulepe muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleks hoiutasu maksmises kokku leppinud. Samuti ei saa asjaolude kohaselt eeldada tasu maksmist, kuivõrd arvestades poolte lähedussuhet, ei ole sellistel asjaoludel asjade hoidmise eest hoiutasu küsimine praktikas tavapärane. Hageja ei ole kohustatud kostjale tasuma asjade enda valduses hoidmise eest hoiutasu, mistõttu ei ole põhjendatud kostjapoolne tasaarvestus hageja poolt tasutud 6984,43 krooni suuruse laenumaksega. Kohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, § 1028 lg-t 1, 1041 ja § 1042 lg-t 1 ja leidis, et kuivõrd hageja täitis kostja kohustuse, olemata selleks kohustatud, võib ta nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. 2(4)

Apellatsioonkaebus

8.Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata.
9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja avalduses toodud väidete tõestamiseks esitanud dokumentaalseid tõendeid. Hageja väitel on ta esitanud kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid ta ei ole neid hagiavaldusele lisanud. Kostja ei ole meeldetuletusi saanud. Nende esitamine tõendaks, et hageja ei olnud nõus hoiulepingu sõlmimisega.
10.Kostja ei ole hagejalt saanud mitte midagi ilma õigusliku aluseta. Rahaline suhe on tasaarvestatud hoiutasuga hagejale kuuluva mööbli hoidmise eest. Maakohus on otsuse tegemisel ebapiisavalt tuvastanud hoiulepingu olemasolu tõendavaid asjaolusid ning rikkunud VÕS 884 sätteid. Kostja leiab, et poolte vahel on sõlmitud hoiuleping, mis kehtib käesoleva ajani. VÕS § 884 kohaselt on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Käesoleval juhul on kostja teavitanud hagejat soovist sõlmida hoiuleping, mis on tasuline. Hagejale kuuluv mööbel on kostja valduses ning hageja keeldus seda vastu võtmast. Kostja teatas hagejale, et kui ta mööblit ära ei vii, soovib ta hoidmise eest tasu ning tegi ettepaneku jätta laenu osamaksed hoiutasu ettemaksuks. Hageja vastas kirja teel, et ei soovigi mööblit, kuid kirjas ei ole sõnagi selle kohta, et ta soovib laenumakseid saada. Kohtu väide nn lähedussuhte kohta on eksitav, kuna selline suhe puudub. Ainukesed suhted on hageja esitatavad rahalised nõuded ja hoiulepingust tulenev suhe. Kostja teatas hagejale hoiulepingust ja hoiutasust ning hageja ei vastanud sellele eitavalt. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal kujunenud arvamus, et hoiuleping on sõlmitud. Seega on põhjendatud kostja eeldus, et hageja nõustus hoiutasu ettemaksuga. Kostja ei ole kohustatud hoidma hageja vara enda juures tasuta. Hea usu põhimõttest tulenevalt on kostjal õigus eeldada, et hageja kannab tehtud kulutused ja tasub hoiutasu.
11.Maakohus leidis ebaõigesti, nagu oleks hagejal puudunud kohustus laenumakseid tasuda. Hageja oli kohustatud laenulepingut täitma nii pangaga sõlmitud lepingu kui ka jõustumata kohtuotsuse alusel. Ka kohtuotsuse jõustumine ei teinud olematuks hageja ning panga vahelisi suhteid. Hageja nõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud kostja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
14.Kostja tugines hagiavaldusele vastuväiteid esitades kahele teineteist välistavale asjaolule. Kostja väitis nii seda, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma hoiutasu nõudega, kui ka seda, et hageja tasus vaidlusaluseid laenumakseid enda, mitte kostja kohustuse täitmiseks.
15.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui hageja on esitanud kohtusse rahalise nõude ja ta vaidleb kostja tasaarvestusele vastu,

3(4)

siis on vaidluse esemeks tasaarvestava poole (kostja) nõue, so selle olemasolu ja tasaarvestuse lubatavus, mitte aga hageja enda nõude põhjendatus, kuivõrd tasaarvestus eeldab teise poole (antud juhul hageja) nõude tunnustamist. Seega ei saa kostja tugineda samaaegselt hageja nõude puudumisele ja selle tasaarvestamisele. Ringkonnakohtu istungil selgitati kostjale õiguslikku olukorda ja ta jäi väite juurde, et on hageja nõude tasaarvestanud.

16.Tasaarvestuse vastuväite korral kontrollib kohus, kas tasaarvestava poole nõue oli kehtiv ja lubatav. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
17.Vaidlust ei asjaolu üle, et hageja mööbel on kostja valduses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et pooltevahelise laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Poolte e-kirjavahetus (t lk 42-45) sellise lepingu sõlmimist ei tõenda, nagu kostja ekslikult leiab. Asjaolu, et kostja teatas 17.07.2007 e-kirjas (t lk 44) hagejale, et laenu osamaksud jäävad hageja asjade hoidmise hoiutasu ettemaksuks ning et hageja sellele ettepanekule ei vastanud, ei võimalda lugeda hoiulepingut VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmituks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tuvastatav ka kostja nõue, mis tuleneks käsundita asjaajamisest VÕS § 1018 lg 1 tähenduses ja §-s 1023 sätestatud alusel. Kostja väitel on ta teinud seonduvalt hageja asjade hoidmisega kulutusi, kuid nende olemasolu ja suurust ei ole ta tõendanud. Ka ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis võimaldaks tuvastada kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõude olemasolu. Kuna kostjal puudub hageja vastu tasaarvestuseks kasutatav nõue, ei ole tema tasaarvestuse avaldus kehtiv ega oma õiguslikke tagajärgi. Hageja nõue kostja vastu ei lõppenud VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena ja kostja on kohustatud hagejale hüvitama VÕS §-de 1027 ja 1041 alusel 6984,43 krooni, mille hageja on tasunud kostja kohustuse täitmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, millises seisukorras mööbel on.
19.Tuvastanud, et pooled ei ole hoiulepingut sõlminud, ei pidanud maakohus eraldi käsitlema VÕS § 884 järgi hoiutasu küsimust, nagu kohus vaidlustatud otsuses tegi. Kui hoiulepingut ei ole sõlmitud, ei saa hoiutasu maksmises küsimus tõusetuda. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest hoiutasu käsitlevad põhjendused välja ega vasta sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast välja jätta viited materiaalõiguse normidele, mis vaidlusalust õigussuhet ei reguleeri (VÕS § 1028 lg 1, 1042 lg 1).
20.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.

G. Kivinurm

K. Paal

A. Tänav

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja