Lindorff Eesti AS ́i hagi OÜ Unicons ja Hardi Reiter ́i vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2009.a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
52 289 krooni ja 75 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lindorff Eesti AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048, asukoht Tallinn, aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn) tehingulised esindajad Virge Murak, Katrin Verma; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses ei osale): OÜ Unicons (registrikood 10456103, asukoht Tallinn, aadress Pärnu mnt 142, 12104 Tallinn); Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja): Hardi Reiter (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, aadress xxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 20.10.2009.a otsus tühistada osas, milles hagi jäeti kostja 2, Hardi Reiter ́i suhtes täielikult rahuldamata ja kostja 2, Hardi Reiter ́i menetluskulud hageja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja, Lindorff Eesti AS-i hagi kostja 2, Hardi Reiter ́i vastu osaliselt. 1(6)
3.Mõista kostjalt 2, Hardi Reiter ́ilt, solidaarselt kostjaga 1, OÜ Unicons, hageja, Lindorff Eesti AS-i kasuks välja võlg 24 279 krooni ja 68 senti ja viivis 24 278 krooni ja 68 senti.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu menetluses kantud hageja menetluskulud 1⁄2 osas kostja 2 kanda. Selles osas vastutab kostja 2 menetluskulude kandmise eest solidaarselt kostjaga
1.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi ja vastustaja kanda.
6.2.Välja mõista kostjalt 1, OÜ Unicons, hageja, Lindorff Eesti AS-i kasuks võlg summas 28 010 krooni ja 07 senti ja viivised summas 28 009 krooni ja 07 senti.
6.3.Eelmises punktis sätestatule lisaks mõista kostjalt 1, OÜ-lt Unicons ja kostjalt 2, Hardi Reiter ́ilt solidaarselt hageja, Lindorff Eesti AS-i kasuks välja võlg 24 279 krooni ja 68 senti ja viivis 24 278 krooni ja 68 senti.
6.4.Jätta maakohtu menetluses kantud hageja, Lindorff Eesti AS-i menetluskulud kostja 1, OÜ Unicons kanda ja 1⁄2 osas solidaarselt kostja 2, Hardi Reiter ́i kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi ja vastustaja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 19.09.2008.a kostjate vastu hagi, nõudes kostjatelt solidaarselt 52 289 krooni ja 75 sendi põhivõla, 52 288 krooni ja 75 sendi viiviste ja 5000 krooni leppetrahvi tasumist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Liising (endise ärinimega Ühisliisingu AS), edaspidi liisinguandja, ja kostja 1 05.06.2003.a lepingu nr L03104064, mille kohaselt kohustus liisinguandja omandama mootorsõiduki ja andma selle kostja 1 kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma rendimakseid ja kindlustusmakseid ning lepingu lõppedes mootorsõiduki liisinguandjale tagastama. Kostja 2 käendas liisinguandja ja kostja 1 vahelisest rendilepingust tulenevaid kohustusi samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingust tulenevalt. Kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt lepingus kokku lepitud makseid ning sellest tulenevalt ütles liisinguandja kostja 1 suhtes rendilepingu üles. Kostja 1 jättis liisinguandjale tasumata osaliselt 2005nda aasta märtsi rendimakse ja kindlustusmakse summas 4196 krooni ja 45 senti, samuti maksed perioodi aprill kuni juuni 2005.a eest sumas 20 083 krooni ja 23 senti. Sellele lisaks nõudis liisinguandja kostjalt 1 lepingu lõpetamise teatise saatmise tasu summas 118 krooni, rendiobjekti teisaldustasu summas 5 900 krooni, rendiobjekti hoolduse- ja remonditasu summas 13 242 krooni ja 7 senti, rendiobjekti müügiteenuse tasu summas 8 750 krooni ja leppetrahvi summas 5 000 krooni. Liisinguandja loovutas rendilepingust tulenevad nõuded hagejale.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-60672
Kostjate vastuväited
2.Kostja 1 hagile ei vastanud ja hagi suhtes vastuväiteid ei esitanud.
3.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 leidis, et hagi on esitatud vale hageja poolt, et kostjale 2 teadaolevalt ei ole kostjal 1 liisinguandja ees täitmata kohustusi, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata ning et haginõuded on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 20.10.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt 1 välja põhivõla summas 52 289 krooni ja 75 senti ning viivised summas 52 288 krooni ja 75 senti ning jättis hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Maakohus jättis aegumise tõttu kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamata ja kostja 2 menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik nõuded sissenõutavaks ülesütlemise hetkest ning kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäev saabus 29.06.2005.a, ning sellest hetkest hakkas kulgema ka kolmeaastane aegumistähtaeg. Hagi esitati kohtusse 19.09.2008.a, so peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Sellest tulenevalt on hageja nõuded kostja 2 suhtes aegunud ning kostja 2 suhtes tuli hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsusega ei nõustunud hageja ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Apellant vaidlustas maakohtu otsust üksnes kostjat 2 puudutavas osas. Apellant leidis, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning see viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kohus asus valesti seisukohale, et hagi raames realiseeritavad nõuded on aegunud. Rendimaksete ja kindlustusmaksete nõuded (osaliselt märtsi ja täielikult aprilli, mai ja juuni 2005.a eest) muutusid sissenõutavaks mitte lepingu ülesütlemisega, vaid enne seda, kuid vastavate nõuete aegumistähtaeg hakkas vastavalt TsÜS §-le 147 lg-le 3 kulgema selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, so 2005nda aasta lõpust. Seega ei olnud nõue hagi kohtusse esitamise ajaks veel aegunud. Apellant ei nõustunud ka selle maakohtu seisukohaga, et kahjunõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema lepingu ülesütlemise momendist. Apellandi hinnangul ei ole maakohus õigesti tuvastanud aegumistähtaja algust teisaldusteenuse, liisingueseme hooldus- ja remonditeenuse ning müügiteenuse osas tekkinud kahju suhtes. Apellandi hinnangul jättis maakohus aegumistähtaja määramisel arvestamata selle, et liisinguvõtja ei tagastanud lepingujärgselt liisingueset, mistõttu ei olnud apellandil võimalik kahju kooseisu tuvastada varasemalt, kui seda käesoleval juhul tehti. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ning maakohtu otsus osaliselt tühistamisele. Ringkonnakohus saab tühistatud osas asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata teha uue otsuse, millega hagi kostja 2 suhtes osaliselt rahuldatakse. Maakohus rahuldas kostja 1 suhtes hagi ja jättis kostja 2 suhtes hagi rahuldamata. Selle otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustati maakohtu otsust üksnes osas, millega jäeti hagi kostja 2 suhtes rahuldamata. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi kostja 1 suhtes rahuldati.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-60672 Ringkonnakohus nõustub apellandi väidetega, et maakohus eksis aegumise kohaldamisel. Maakohtu otsusest võis jääda mulje, et maakohtu hinnangul muutusid kõik hagi raames realiseeritavad nõuded sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Hageja esitas kostjate vastu rendilepingust tulenevate perioodiliste maksete tasumise nõude (2005nda aasta märtsi rendimakse osa summas 4196 krooni ja 45 senti ning 2005nda aasta aprilli kuni juuni rendimaksed summas 20 083 krooni ja 23 senti, kokku 24 279 krooni ja 68 senti). Vastavate maksete tasumise kohustus muutus sissenõutavaks mitte lepingu ülesütlemisest, vaid alates sellest, millal iga konkreetne rendimakse tuli sooritada, st vastavad maksed muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Samas kohaldub rendilepingust tulenevatele perioodilistele maksetele TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kõik vastavad maksed muutusid sissenõutavaks 2005nda aasta jooksul, st vastavate nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 2005nda aasta 31. detsembri kella 24.00-st ning hagi esitamise ajaks (19.09.2008.a) ei olnud vastavate nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg veel möödunud. Sellest tulenevalt oli maakohtu otsus, millega hagi vastavate nõuete osas kostja 2 suhtes aegumise tõttu rahuldamata jäeti, ebaõige. Ringkonnakohus saab siin teha uue otsuse, millega hagi nende nõuete osas rahuldatakse.
8.Kostja 2 vastutus liisinguandja ja kostja 1 vahelisest lepingust saaks kõne alla tulla liisinguandja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt. Kostja 2 vastutus eeldab, et tema suhtes kehtiks käendusleping, millest tulenevalt vastutaks kostja 2 kohustuse täitmise eest, et kostjal 1 oleks täitmata kohustus ning et hagejal oleks õigus vastav nõue kostja 2 suhtes maksma panna. Liisinguandja ja kostja 2 sõlmisid 05.06.2003.a käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus liisinguandja ees vastutama kostja 1 ja liisinguandja vahel sõlmitud lepingust nr L03104064 tulenevate kohustuste eest (t lk 14). Sama numbrit kannab leping, mis sõlmiti liisinguandja ja kostja 1 vahel ning millest tulenevate perioodiliste maksete tasumise kohustuse rikkumist hageja kostjatele ette heitis. Vastav leping (t lk 6- 12), punktis 6.1, nägi ette igakuiste maksete tasumise kohustuse summas 6694 krooni ja 41 senti. Hageja väitel jättis kostja 1 2005nda aasta märtsikuu tasu osaliselt maksmata selliselt, et tasumata jäi 4196 krooni ja 45 senti, ning 2005nda aasta aprilli kuni juuni maksed tasumata selliselt, et tasumata jäi 20 083 krooni ja 23 senti, so kokku summas 24 279 krooni ja 68 senti. Ei kostja 1 ega kostja 2 ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et vastav kohustus on täidetud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostjal 1 oli liisinguandja suhtes lepingu (t lk 6 12) p-st 6.1 tulenev rendimaksete tasumise kohustus, mis jäi 24 279 krooni ja 68 sendi suuruses summas täitmata, ning et vastava kohustuse tagamiseks oli kostja 2 ja liisinguandja vahel sõlmitud käendusleping (t lk 14). Toimiku lk 16 - 17 oleva kinnituskirjaga on tõendatud, et liisinguandja loovutas kõik lepingutest tulenevad nõuded, mis tal kostja 1 vastu olid, hagejale. Sellega seoses läks liisinguandja nõue hagejale üle (VÕS § 164 lg 2). Seoses sellega, et liisinguandja loovutas hagejale lepingust tulenevad nõuded ja konkreetsest lepingust tulenevad nõuded olid tagatud kostja 2 poolt antud käendusega, läksid ka käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale üle (VÕS § 167 lg 1). Eespool toodust tulenevalt vastutab kostja 2 hageja ees tasumata lepinguliste maksete eest summas 24 279 krooni ja 68 senti. Vastava summa ulatuses vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1. Eelmises lõigus asus kohus seisukohale, et vastavad nõuded ei ole aegunud.
9.Kuivõrd hagi kuulub kostja 2 suhtes 24 279 krooni ja 68 sendi osas rahuldamisele, kuulub vastavas osas rahuldamisele ka viivisenõue (VÕS § 145 lg 2). Hageja taotles hagiavalduses kostjalt viivise väljamõistmist võlgnetavalt summalt 0,3%-lise määra järgi selliselt, et väljamõistetav viivisesumma on ühe krooni võrra rahuldatavast põhinõudest väiksem. Isegi ilma sellise taotluseta ei saaks kohus konkreetsel juhul rahuldada viivisenõuet
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-60672 põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et talle oleks rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju, mis oleks põhinõudest suurem. Lepingu p-st 6.7 tulenevalt leppisid liisinguandja ja kostja 1 kokku 0,3%-lises viivisemääras. 2005.a märtsikuu renditasu muutus sissenõutavaks 20.03.2005.a ning sellest oli tasumata 4196 krooni ja 45 senti. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevaks on makse tasumisega viivitatud 1788 päeva. Iga päeva eest kuulub tasumisele viivis suuruses 12,58 krooni (4196 krooni ja 45 senti * 0,3%) päevas. Seega kuuluks viivisena tasumisele 22 493 krooni ja 4 senti (12,58*1788). Hagiavalduse kohaselt soovis hageja arvestada perioodi aprilljuuni 2005.a eest võlgnetavate maksete viivist alates 21.06.2005.a. Kohtuotsuse kuulutamiseni on vastava summa (20 083 krooni ja 23 senti) maksmisega viivitatud 1695 päeva. Iga viivitatud päeva eest kuulub selle summa eest viivisena tasumisele 60 krooni ja 25 senti. Seega kuuluks selle rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest rakendamisele viivis summas 102 123 krooni ja 75 senti. Kuivõrd hageja soovis hagis viivise väljamõistmist summas, mis on ühe krooni võrra rahuldamisele kuuluvast põhinõudest väiksem, mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja viivise summas 24 278 krooni ja 68 senti. Vastavas osas vastutab kostja 2 viivise nõude eest kostjaga 1 solidaarselt.
10.Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohtu otsus on ebaõige ka osas, milles jäeti hagi kostja 2 suhtes rahuldamata teisaldusteenuse, liisingueseme hooldus- ja remonditeenuse ning müügiteenuse osas tekkinud kahju suhtes. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõuete, samuti ka leppetrahvi nõude ja lepingu lõpetamise teatise tasu nõude kostja 2 suhtes aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus lõppjäreldustes õige. Selles osas tuleb muuta vaid kohtuotsuse põhjendusi. Nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Vastav aegumistähtaeg hakkab reeglina kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast (30.06.2005.a) hakkasid kulgema lepingu lõpetamise teatise esitamise tasu nõude ja leppetrahvi nõude aegumistähtajad, sest vastavate nõuete väljaselgitamiseks ei olnud vaja autot üle vaadata ega mingeid täiendavaid toiminguid teha. Riigikohtu praktika (RKTKo 3-21-33-09) kohaselt muutuvad liisingulepingust tulenevad hüvitisnõuded sissenõutavaks peale vastavate nõuete esitamiseks, sh kahjude ning kulutuste selgitamiseks mõistlikult vajamineva aja möödumist. Maakohus leidis, et leping öeldi üles 29.06.2005.a ning et sellest ajast hakkas kulgema ka vastavate nõuete aegumistähtaeg. Apellant esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt väite, et kuivõrd lepingu esemeks olevat autot lepingu lõppedes ei tagastatud, vaid seda tehti hiljem, ei saanud apellant koheselt lepingu lõppemisest tulenevaid nõudeid välja selgitada. Ringkonnakohus sellise apellandi seisukohaga ei nõustu. Auto tagastati liisinguandjale 15.07.2005.a. Seda tõendab vara üleandmise - vastuvõtmise akt (t lk 44). Sellest hetkest alates sai liisinguandja välja selgitada liisingulepingu lõppemisega seotud nõuete suuruse. Ringkonnakohus asub seisukohale, et võõrandamiskulude ja hoolduse ning remondikulude väljaselgitamiseks vajalik mõistlik aeg on kuni nädal. Isegi kui see aeg oleks pikem, ei saaks see ületada enam kui kahe kuu pikkust perioodi (hagi esitati kolm aastat, kaks kuud ja neli päeva peale auto liisinguandjale tagastamist). See asjaolu, et mootorsõiduki võõrandamine ja hoolduse ning remondi teostamine venis, ei ole määrav. Kulutused ei selgu mitte peale kulutuste tegemist. Kulutuste väljaselgitamiseks piisab vastavate hinnapakkumiste hankimisest. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vaidlusalusel mootorsõidukil oleksid olnud mingid eriliselt spetsiifilised vigastused, mille kõrvaldamise kulude väljaselgitamine oleks olnud eriliselt aeganõudev. Seega hakkas vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema alates 23.07.2005.a. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hageja väitega, et ka vastavate nõuete aegumistähtaeg hakkab kulgema 2005nda aasta lõpust. Liisingulepingu lõppedes sissenõutavaks muutuvad hüvitis, leppetrahvi jms nõuete puhul ei ole tegemist kokkulepitud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-60672 tasu nõuetega TsÜS § 147 lg 3 tähenduses. Samuti ei tule antud juhul aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 147 lg 3 lausest 2 lähtuvalt, sest nimetatud norm kohaldub üksnes sama lõike esimeses lauses sätestatud nõuete puhul, so kokkulepitud tasu nõuete osas. TsÜS § 147 lg 3 lause 2 ei rakendu ka seetõttu, et liisingulepingu lõppemisel tasumisele kuuluvate nõuete sissenõutavus ei sõltu arve esitamisest. Arve esitamisest sõltub nõude sissenõutavus siis, kui nõuet ei saa ilma arve esitamiseta maksma panna. Selline õiguslik tagajärg saaks kehtida üksnes siis, kui see tuleneks otseselt kas seadusest või lepingust. Antud juhul see nii ei ole. Ka vaidlusalune leping ei näe ette, et lepingu lõppemisel tasumisele kuuluvaid nõudeid saaks esitada üksnes siis, kui selleks esitatakse arve. Kuivõrd leppetrahvi nõude ja lepingu lõpetamise teatise saatmise tasu nõude aegumistähtajad hakkasid kulgema alates 30.06.2005.a ning muude, käesolevas lõigus käsitletud nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 23.07.2005.a, ja hagi esitati kohtusse 19.09.2008.a, siis olid hagi esitamise ajaks vastavad nõuded aegunud ning maakohtu otsus, millega käesolevas lõigus käsitletud nõuete osas jäeti hagi rahuldamata, on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebus selles osas rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd kostja 1 suhtes tehtud kohtuotsust ei vaidlustatud, jätab ringkonnakohus kostja 1 suhtes tehtud maakohtu menetluskulude jaotuse muutmata. Kostja 1 ei olnud apellatsioonimenetluse osaline, seega apellatsioonimenetluse kulud kostjat 1 ei puuduta. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab kostjat 2 puudutavas osas maakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb ka vastavas osas maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja 2 kanda. Kuivõrd kostja 2 osas rahuldatakse hagi ja apellatsioonkaebus ca pooles ulatuses, jäävad apellatsioonimenetluse kulud poolte kanda ja hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud jäävad pooles ulatuses kostja 2 kanda. Osas, milles maakohtu menetluskulud jäetakse kostja 2 kanda, vastutab kostja 2 menetluskulude eest kostjaga 1 solidaarselt. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.