Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 09.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-39795/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.02.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2285

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Jõgeva vald, Siimusti alevik, Torni tn 7 korteriühistu80237615(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-39795

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2010.a; Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-09-39795

Tsiviilasi

KÜ Siimusti 52 hagi Üxxx Axxx vastu võlgnevuse ja viiviste tasumiseks

Tsiviilasja hind

9974 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KÜ Siimusti (registrikood 80237615, asukoht Siimusti 52 Jõgeva vald Jõgevamaa 48444) esindaja juhatuse liige Mxxxx Rxxxxx; Kostja Üxxx Axx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.01.2010. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Üxxx Axxxxx KÜ siimusti 52 kausks välja võlgnevus 9973 (üheksa tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni 42 senti ja viivised 4198 (neli tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) krooni 56 senti. Menetluskulude jaotus Jagada menetluskulud järgmiselt 1/3 menetluskuludest jätta KÜ Siimusti 52 kanda, 2/3 menetluskuludest jätta Üxxx Axxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kommunaalteenuste ja halduskulu võlgnevuse 9974 krooni ja selle tasumata jätmise eest arvestatud viivis 12 426 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt omab kostja korterit nr xx, mis asubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteri omandamisega on kostja astunud korteriühistu liikmeks, kes on kohustatud järgima korteriühistu põhikirja. Põhikirja kohaselt on iga liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja määras. Kostja seda kohustust täitnud ei ole ja perioodil jaanuar 2008-juuli 2009 on tal tekkinud võlgnevus 9974 krooni. Lähtuvalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku 25.11.2007.a otsusest on võlgnevuselt arvestatud viivist 1% päevas, mille suuruseks hagi esitamise seisuga oli 12 426 krooni. Hageja selgitas nõude kujunemist järgmiselt: korteriomanike kulud kujunevad erinevalthalduskulu, remondifond arvestatakse m2 kohta, üldelekter ja küte jagatakse m2-tega, vee ja gaasi tarbimine määratakse mõõturite alusel. Jaanuar-mai 2008.a arvete ümberarvestamist ei olnud korteriühistu üldkoosolek otsustanud ning raamatupidamisfirma tegi seda omaalgatuslikult ning see ei kehti. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu osaliselt ja tunnistas nõuet põhivõlas 7378.25 krooni. Kostja leidis, et tal võib olla osutatud teenuste eest väike võlg, kuid mitte sellises suuruses nagu hagis nõutakse. Võlgnevuse põhjuseks tõi kostja välja selle, et hageja esitatud arved ei olnud seaduspäraselt vormistatud, perioodil jaanuar-mai 2008 tegi raamatupidamisfirma ümberarvutusi, sest esitatud arved ei olnud õiged. Kuna arvetega oli segadus, siis kostja vahepeal neid ka ei tasunud. Tänu viivistele läksid arved ka ebamõistlikult suureks ja kostja ei saanud enam aru, mille eest ta peab maksma ja millele võib vastu vaielda. Kostja märkis, et vale on 2008.a oktoobri eest arvestatud summa 1239.17 krooni, kostjale esitatud arvel oli summaks 1129.46 krooni. Hageja ei ole oma nõudes võtnud arvesse ettemaksu, mis kostjal tol perioodil oli ja mis kajastub õigesti arvel. Kostja vaidles vastu ka viivistele, sest leidis, et nõutud viivisemäär on ebaseaduslik- KÜS § 7 lg 4 alusel on viivise piirmäär 0,07% tasumata summalt päevas. KÜ üldkoosoleku erinev otsus on tühine. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt: põhinõude osas täies ulatuse, viiviste osas osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Jõgeva vallas Siimustis majas nr 52 asuva korteri nr 12 omanik ja seega ka korteriühistu Siimusti 52 liige. Korteriühistu (edaspidi KÜ) põhikirja p 2. sätestab (t lk 7-9), et korteriühistu eesmärk on ehitise ja maatüki ühine majandamine ja haldamine, elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja 4.2.2. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelised maksed ühistu tegevuse kulude katteks. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud kulude alla käivad ostetud ja elanikele vahendatud teenused ja kaup: vee ja kanalisatsiooni teenus, elamu kütmine, prügivedu, tarbitud gaas ja ka maja üldvalgustuseks kulunud elekter. Lisaks osutatud teenustele kogub KÜ sihtotstarbelisi makseid elamu remondiks ja muude halduskulude katteks. Nimetatud summade suurus on otsustatud KÜ üldkoosolekutel 09.03.2006 ja 19.01.2009 (t l0, 12). Tarbitud teenuste ja muude kulude kohta esitab KÜ liikmetele arved, mille tasumise tähtajaks on põhikirja p 4.2.7 kohaselt iga kuu 20-s kuupäev. Pooled on esitanud kohtule arved vaidlusaluse perioodi kohta (t lk 56-64, 70-72, 74, 76, 78). Hageja esitas kohtule väljavõtted raamatupidamise pearaamatust (t lk 80-82, 88-108). Pooled vaidlesid selle üle, kas arved on kostjale õigesti esitatud. Kostja võttis omaks, et on saanud teenuseid ja kaupu kogustes, mis arvelt nähtub. Teenuste tarbimise koguste kohta esitas hageja ka täiendavaid tõendeid: tabeli kostja tarbituid kogustega perioodil jaanuar 2008-juuni 2009 (t lk 84) ja kostja enda poolt teatatud veemõõtjate näidud (t lk 85-86). Kostja nimetatud tõenditele ja seal kajastatud kogustele vastu ei vaielnud. Kohus, võrrelnud esitatud arveid muude tõenditega, leiab, et kostjale on tarbitud teenuste ja kaupade ning sihtotstarbeliste maksete (haldus, remont) osas esitatud arved õigesti perioodil juuni-september 2008 ja november 2008-juuni 2009. 2008.a oktoobrikuu arve nr 281012 (t lk 62) on erinev raamatupidamise dokumentidest ja kostja väitel on arvel arvestatud tema ettemaksu 109.71 krooni. Kohus leiab, et arve hindamisel tuleb arvesse võtta kostja reaalsed tasumised. Võrrelnud kostja poolt tasumisi, leiab kohus, et kostjal ei saanud oktoobris 2008.a olla reaalset ettemaksu- septembrikuu arve tasuti lõplikult alles 30.12.2008.a s.o mitmekuulise hilinemisega ja tal ei saanud olla mingit ettemaksu (vt tasumiste tabelit viivise arvestuse juures allpool). Seega on hageja esitatud arvestus õige. Poolte vahel oli vaidlus jaanuar-mai 2008 esitatud arvete osas (t lk 56-57). Nimetatud arved on esitatud erinevates summades kui nähtub muudest kohtule esitatud raamatupidamisdokumentidest- arvetel on summad ümardatud. Samuti ei nähtu arvetel tarbitud teenuste mahtusid või muid aluseid, mille alusel summad on arvestatud (nt pindala alusel). Kohus leiab, et sellised arved ei vasta raamatupidamise nõuetele. Siiski on kohus seisukohal, et kuna kostja on teenuseid tarbinud ning tal on põhikirjaline kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid, oli tal kohustus tarbitu eest ka tasuda. Hageja on hagis esitatud arvestuse (t lk 28) aluseks võtnud KÜ raamatupidamise ja kohus, võrrelnud 2008 jaanuari-mai eest hagis arvestatud summasid muude tõenditega, leiab, et need on arvestatud õigesti: 2008.a jaanuari eest kokku 2013.78 krooni; veebruari eest 1936.93 krooni, märtsi eest 1733.02 krooni, aprilli eest 958.88 krooni ja mai eest 329.65 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale on arvestatud tarbitud teenuste ja kaupade eest ja sihtotstarbelisi makseid perioodil jaanuar 2008-juuni 2009 (k.a) õigesti kokku summas 23 094.56 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on samal perioodil tasunud kokku 16 602.14 krooni ( tlk 83). Kostja on tasunud 14.01.2008.a 1650 krooni ja 31.01.2008.a 1831 krooni, mis on tasutud enne 2008.a jaanuari arve esitamist ja seega 2007.a esitatud arvete (eelkõige eeldatavalt november, detsember) eest. Seda, et nimetatud summad tuleb arvestada 2007.a eest, nähtub kaudselt 2008.a jaanuari kuu eest koostatud arvelt (t lk 56), kus on see näidatud tasumisena jaanuaris ning ka 31.01.2008.a ülekande selgitusest, kus on märgitud, et tasutud on arve nr 96 alusel; 2008.a jaanuaris esitati kostjale arve nr 12. Eeltoodust tulenevalt on kostja vaidlusalusel perioodil arvestatud tarbitud teenuste ja kaupade ning sihtotstarbeliste maksete eest tasunud 13 121.14 krooni. Kohus märgib, et kostja pole alates 2009.a märtsist s.o on ligi aasta midagi tasunud.

Arvestades kostja poolt tasumisele kuuluvat summad ja tema poolt tasutud summat, on tal perioodil jaanuar 2009- juuni 2009 (k.a) tasumata teenuste ja kaupade eest ning sihtotstarbelisi makseid 9973.42 krooni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja pole majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgnetav summa tuleb temalt välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleb põhivõla osas rahuldada. Kohus märgib, et kostja põhjendused mittetasumiseks olid otsitud ja ebakompetentsedasjaolu, et majas ei ole tehtud remonti, või et hageja esitas ka viivise arveid koos põhivõla nõudega, ei vabasta isikut põhikohustuse täitmisest. Kostjal oli võimalik arvestada esitatud arvetelt maha viivis ja tasuda põhinõue märkides seda ka tasumisel maksekorraldusele. Majas remondi tegemist ja muid probleeme seoses sihtotstarbeliste maksete kasutamisega KÜ poolt saab arutada ja nõuda KÜ üldkoosolekul ning ühe liikme soovidega mittearvestamine ei anna talle õigust automaatselt arveid mitte tasuda. Mittetasumisega on kostja seadnud raskesse olukorda nii teised ühistu liikmed kui terve KÜ Selline kostja käitumine on pahatahtlik ja võib viia KÜ pankrotini. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise arvete mittenõutekohase tasumise tõttu. Eelpool kohus leidis, et kostja oma tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 1% tasumisega viivitatud päevalt ja nimetanud viivise arvestamise alusena KÜ üldkoosoleku otsused 25.11.2007, 14.10.2008 (t lk 11, 114). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ üldkoosolek on määranud suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, kuid nimetatud otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, sest on seaduse keeluga vastuolus. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Korteriühistutele kohaldatakse vastaval KÜS § 1 lg 2 ka mittetulundusühistute seadust. Nimetatud seaduse § 241 lg 1 teise lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei sa viivist arvestada hageja märgitud viivise määra alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohaldada suuremat viivise määra kui on ette nähtud KÜS § 7 lg 4 s.o 0.07% päeva kohta. Kohus arvestab tasumisele kuuluv viivise välja kohtule esitatud andmete alusel. Arvete sissenõuetavaks muutumise ehk maksetähtaja määrab kohus lähtudes põhikirja p 4.2.7, mille kohaselt oli maksetähtajaks arve esitamise kuu 20-s kuupäev. Hageja esindaja ei osanud selgitad, miks on arvetel maksetähtajad erinevad. Kohus arvestab viivise välja otsuse tegemise seisuga. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus vaid põhivõla katteks alustades kõige vanemast tasumata arvest seni kuni kogu arve saab tasutud (nt 2008. jaanuari arve tasuti lõplikult alles 11.09.08).

Seega on hageja põhjendatud nõue viiviste osas kostja vastu 4198.56 krooni, millises summas tuleb hagi rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud viiviste arved (t lk 69, 73, 75, 77, 79,109-113). Kokku kuulub rahuldamisele põhivõlg 9973.42 krooni ja viivised summas 4198.56 krooni. Kostja vaidlustas ka Mxxxe Rxxxxxx esindusõiguse. Kohus selgitas kostjale korteriühistu otsuste vaidlustamise korda. Kuna korteriühistu üldkoosoleku 19.01.2009.a otsust, millega Mxxxx Rxxxxxxxvaliti KÜ Siimusti 52 juhatuse liikmeks ei ole vaidlustatud ning äriregistri andmetel on ta korteriühistu juhatuse liige, siis kohus sisulist hinnangut esitatud vastuväitele ei anna. Kohus ei anna hinnangut järgmistele tõenditele: KÜ raamatupidaja meil kostjale (t lk 24), korteriomanike välkkogunemise kirjalik kokkuvõte (t lk 25-27), teabenõuded ja vastus (t lk 32-34), üldkoosoleku kokkukutsumise teade (t lk 35). Nimetatud tõenditest nähtub poolte vaheline suhtlus seoses arvete esitamisega ja muud probleemid, samuti kostja muud protestid, kuid mitte see, kuidas arved on kujunenud, millal ja kui palju on kostja tasunud. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Muid poolte kulusid käesolevala ajal kohtule teada ei ole. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda kanda. Koos kõrvalnõuetega oli hageja nõue 22 400 krooni, mille kohus rahuldas 63.27% suuruses osas. Menetluskulud tuleb seega välja mõista järgmiselt: 1/3 jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik