2-09-66878/3 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-09-66878 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Eesti Energia kostjaga 18.02.2005.a elektrienergia ostumüügilepingu, millega kostja kohustus tasuma ostetud kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud lepinguid korrektselt, hagi koostamise seisuga 08.12.2009.a. on kostjale esitatud arved tasumata summas 1459.50 krooni ja viivis moodustab perioodi 31.07.200508.12.2009 eest 1423.31 kr. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 2882.81 krooni, millest 1459.50 kr on tagastamata põhivõlgnevus, viivis summas 1423.31 kr, lisaks palub hageja välja mõista kostjalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,06% võlalt päevas alates 08.12.2009.a kuni võla tasumiseni, jaotada menetluskulud ja väljamõista hageja kasuks 1000 kr riigilõiv ja õigusabi tasu summas 1500 kr. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid on T.N.’le pereliikme kaudu edastamiseks allkirja vastu üle antud 19.01.2010.a hagiavalduses märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ning TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja T.N. kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja vähest keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000 kr ja õigusabikulud summas 1000.- kr, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi 2 (3)