Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja Jaanus Pungar (kostja) 31.01.2007 interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 32863, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 31.01.2007 esitas kostja laenutaotluse 2000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 550 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 31.01.2007 kostja kontole 2000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 02.03.2007. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused AS-le (hageja) koos kõikide seadusest, laenulepingu nr 32863 punktist 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 2000 krooni, intress 544 päeva eest summas 9976,96 krooni, viivis 514 päeva eest summas 5140 krooni, leppetrahv summas 1000 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 1500 krooni. 28.07.2008 seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 19 616,96 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1250 krooni ja kohtukulud.

MENETLUSE KÄIK

Kuna kostja hagile ei vastanud, tegi kohus 27.03.2009 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2856,54 krooni (laenu põhiosa 2000 krooni, intressi 550 krooni ja viivised perioodi eest 03.03.2007 kuni 28.07.2008 summas 306,54 krooni). Ülejäänud nõuete (leppetrahv ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud) osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskuludest jättis kohus 15 % kostja ja 85 % hageja kanda. Hageja esitas 30.04.2009 Tartu Maakohtu 27.03.2009 tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05.10.2009 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Maakohtu 27.03.2009 tagaseljaotsuse ning saatis Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Jaanus Pungar’i vastu 19 616,96 krooni väljamõistmiseks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, August Käära, selgituse kohaselt peaks tehtav otsus jääma nii nagu oli, sest tagaseljaotsus on viivitamata täidetav ja kui kostja on selle alusel maksnud ära 4000 krooni, siis toimub tagaseljaotsuse jätkuv sundtäitmine kohtutäituri juures. Kostja, Jaanus Pungar’i, selgituse kohaselt tunnistab ta oma võlgnevust. Käesolevaks ajaks peaks kohtutäituri vahendusel olema tasutud 4000 krooni. Kostja on nõus õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisega.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks tagaseljaotsuses märgitud ulatuses. Kuigi tagaseljaotsus on tühistatud ringkonnakohtu otsusega, mis jõustus 10.11.2009, toimub hageja väitel tagaseljaotsuse sundtäitmine kohtutäituri juures, mistõttu palub hageja, et kohus teeks samasuguse hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kui oli tagaseljaotsus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2856,54 krooni (laenu põhiosa 2000 krooni, intressi 550 krooni ja viivised perioodi eest 03.03.2007 kuni 28.07.2008 summas 306,54 krooni), jättes ülejäänud nõuete (leppetrahv ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud) osas hagi rahuldamata.

TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 2856,54 / 19 616,96 x 100 = 15 % ulatuses kostja ning 85 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.