lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-56469/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-56469/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number

2-08-56469

Tsiviilasi

OÜ Ahagi T E vastu võlgnevuse nõudes.

Hagihind

5 350,30 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX);

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianus Inkasso );

Menetluse liik

Kostja: T E (isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Välja mõista T E OÜ A kasuks laenu katteks 5250,28 krooni, intressi 562,47 krooni ja viivist 2500 krooni.
3.Jätta OÜ A menetluskulud 74% ulatuses T E kanda ja T E menetluskulud 26% ulatuses OÜ A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud 07.10.2009.a. esitas OÜ AT E vastu võlgnevuse, s.o põhivõlgnevuse 5 350,30 krooni, intressi 562,47 krooni ja viivise 5 349,30 krooni, nõudes. Menetluse käigus vähendas viivisenõuet 4000 kroonile. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Poolte vahel on 12.09.2006.a. sõlmitud laenulepingust. Lepingu lisaks oli maksegraafik, mis sätestas iga osamakse ja intressimakse suuruse. Hageja andis kostjale laenu summas 9 529,80 krooni. Kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 10.09.2007.a. Lepingu p 3.1 kohaselt kohutus kostja maksma intressi 4% kuus. Laenulepingu p 5.1. sätestab, et kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevat maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja tasus laenulepingujärgsetest osamaksetest kokku 6 374,48 krooni Kostja tasus laenulepingujärgsetest osamaksetest kokku 6 374,48 krooni järgmiselt: 16.10.2006- 1000,40 krooni, 24.11.2006 1026,08 krooni, 22.01.2007 2048,00 krooni, 26.03.2007 1300 krooni. 24.04.2007 1000 krooni. Kostja tasus 6 põhiosa makset ja 7 intressiosamakset: 2006.a oktoobri, novembri, detsembri eest ja 2007.a. jaanuari, veebruari, märtsi eest ning 2007.a. aprilli põhiosamaksest 28,53 krooni. Alates 2007.a. maikuust kostja makseid tasunud ei ole ning 15.09.2007.a. saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 22.09.2007.a. TÕENDID: 1) 12.09.2006.a. laenuleping; 2) 15.09.2007.a. teatis. Kostja seisukoht 20.11.2009.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostjal jäi tasumata 3 155,32 krooni ja intressid. Kostja ei nõustu, et aprillis 2007.a. tasus viimane esmalt intressid ja pärast põhivõlgnevuse. Kostja tugineb VÕS § 415 lg-le 2 ja leiab, et hageja ei saanud arvestada tasutust esmalt intresside katteks. Intress on liiga suur. Viivist saab hageja nõuda vaid seaduses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 ja 94 järgi. Kostja nõustus, et intressivõlg on 562,47 krooni vastu. Kostja leidis, et hageja on arvestanud intressidelt viivist, mis ei ole lubatud. Põhivõlgnevusest tulenevad viivised moodustavad 700 krooni. Kokkuvõttes on kostja nõus tasuma 6 397,59 krooni ning menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja märkis, et ta ei ole saanud lepingu ülesütlemise teadet. Kostjal on 6 alaealist last. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu põhjendused. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled sõlmisid 12.09.2006.a. sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 9529,80 krooni ja pidi selle tagasi maksma koos intressidega 10.09.2007. Vaidlus puudus selle üle ning seega on asjas tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping krediidilepingu VÕS § 369 lg 1, 397 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi, kuna kostjale anti laenuks raha ja sellelt tuli tal tasuda intressi, laen on antud hageja majanduskutsetegevuses. Esitatud laenulepingust nähtub, et laen oli antud summas 9529,80 krooni. Eeltoodu tõttu ei kohaldu vaidluses VÕS 22. peatüki 2. jao sätted vastavalt VÕS § 403 lg 3 p 1 ( krediidi netosumma on väiksem kui 200 eurole vastast summast) - st tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätteid. Vaidluses kohalduvad laenu ja krediidilepingut reguleerivad sätted, aga ka võlaõigusseaduses muud lepingulise kohustuse rikkumist reguleerivad sätted. Seega ei kohaldu vaidluses ka kostja viidatud VÕS § 415 lg 2 mis sätestab korra, kuidas ja mille katteks arvestatakse võlgniku poolt tasutu juhul kui sellest ei jagu kõigi kohustuste katteks. Märgitud põhjusel tuleb kohaldada VÕS § 88 lg 8 ja 9, mille kohaselt sätestatakse, et kui võlgnikul tuleb maksta lisaks põhikohustusele ka kulutusi ja intressi, loetakse kohustus täidetuks esmalt kulutuste katteks, siis intresside katteks ja siis põhikohustuse katteks, kuna lepingus endas seda korda sätestatud pole. Seega võis hageja kooskõlas VÕS § 88 lg 8, 9 arvestada kostja poolt tasutut, kui sellest ei jätkunud kõigi kohustuste tasumiseks, arvestada esmalt intressi katteks ja siis põhivõla katteks. Nimetatud põhjusel ei ole õige kostja väide, et hageja ei tohtinud tasutut arvestada esmalt intresside katteks. 2 (5)

Hageja poolt kohtule esitatud 15.09.2007 teatisest nähtub, et hageja on kostjale saatnud teate, kus palub võla ära tasuda 22.09.2007, vastasel korral on leping öeldud enne tähtaega üles. Samas ei nähtu, mis asjast leping üles öeldakse. Lepingu tähtaeg saabus 10.09.2007. Lepingu p

9.2.alusel loetakse teated kätteantuks, kui need on saadetud lepingus märgitud või laenandja poolt kirjalikult teatatud kontaktaadressil. Lepingu kohaselt on kostja aadress Veeru 4-13, Maardu, kuhu on saadetud ka teade võla tasumise ja väidetava lepingu ülesütlemise kohta. Kirjalikus vastuses kohtule on kostja avaldanud aadressina sama aadressi. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud kooskõlas lepingu p 9.2. lepingu ülesütlemise teate ja võla tasumise teate saatmist kostjale kostja poolt lepingus näidatud aadressil, kust mõistlikult võttes pidi kostja saama kätte ka vastavad teated. Lepingus ei ole kokkulepitud teadete ja tahteavalduste edastamise muud viisil. Kostja ei ole tõstatanud ka vaidlust sellest, et leping poleks üles öeldud või et selleks puudus alus. Seega on hageja tõendanud, et ta on kostjale lepingu ülesütlemise ja võla tasumise teate saatnud. Kuna lepingu tähtaeg oli 10.09.2007, milliseks ajaks pidi olema laen tagastatud ja kuna hageja nõuabki tagasi laenu saamata jäänud osa ja kostja tunnistab intressivõlga 562,47 krooni, ei oma määravat tähendust põhivõla ja intressivõla nõude osas see asjaolu, kas leping on lõpetatud enne tähtaega või mitte. Viimane omab tähendust aga siis, kui kostja intressivõlga märgitud ulatuses ei tunnista, sest intressiarvestus lõpeb siis kui leping on lõppenud (lõpetatud enne tähtaega). Lepingu p 3.1 kohaselt kohutus kostja maksma intressi 4% kuus. Kostja väitis, et intress 4% kuus on liiga suur, samas ei nähtu, et kostja tõstatanud hageja ees lepinguliste suhete ajal küsimust lepingulise vahekorra muutumise tõttu lepingu tingimuste muutumisest. Seadusest ei tulene konkreetselt, milline peaks olema intress e. tasu raha kasutamise eest, seega on pooled vabad kujundama lepingu tingimusi, sj intressi määra. Peale selle on kostja ise tunnistanud intressivõlga summas 562,47 krooni, seega on ta tunnitanud ka intressimäära, millest lähtudes on ka intressivõlg tekkinud. Eeltoodu tõttu on väited liiga suurest intressi suurusest alusetud. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel. 10.07.2007 pidi kostja olema tasunud hagejale tagasi laenu 9529,80 krooni vastavalt laenulepingu p 1.1. ja intresse maksegraafiku ja lepingu p 4.1 alusel kokku 2657,43 krooni. Kostja on tasunud kokku 6374,48 krooni, milles puudus vaidlus, kostja intressivõlg on 562,47 krooni, milles puudus vaidlus. Seega tuleb arvestada, et märgitud 6374,48 kroonist on tasutud intresside katteks 2094,96 krooni (tasumisele kuuluv intress 2657,43 krooni – võlgu olev ja nõutav intress 562,47= 2094,96 kroon) ja põhivõla katteks 4279,52 (6374,48-2094,96=4279,52 krooni). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu seega 9529,80-4279,52= 5250,28 krooni mitte nagu hageja väidab olevat 5350,30 krooni ja mitte nagu väidab olevat kostja 5135,12 krooni. Vaidluse puudumise tõttu võlgneb kostja hagejale ka intressi 562,47 krooni. Seega on kostja rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat laenu ja intressi tagasimakse kohustust ning kostjalt tuleb kooskõlas VÕS § 100 lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg1 alusel välja mõista laenu katteks 5250,28 krooni ja võlgnetavat intressi 562,47 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 113 lg 1 2. lause sätestab, et kui lepingus on ette nähtud kõrgem määr kui seaduses sätestatud intressimäär, mis on § 94 sätestatud määr millele lisandub aastas 7%, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 5.1 järgi on pooled kokku leppinud, et viivis on 0,5% nõuetekohaselt tasumata summast päevast. Seega on pooled kokku leppinud kõrgemas viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras, st 0,5% päevas võlalt. Eeltoodu tõttu ei ole õige kostja väide, et hageja võib nõuda kostjalt vaid seadusjärgses määras viivist. 3 (5)

Hageja palus viivise välja mõista hagis alates 11.09.2007. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud oma laenu tagatama 10.09.2007, mis oli seega kohustuse sissenõutavaks muutumise päev. Kuna laen oli selleks ajaks tagastamata osaliselt, on seega kostja alates 11.09.2007 viivituses e. rikkunud kohustust VÕS § 100 järgi ja hageja on õigustatud nõudma märgitud ajast, st 11.09.2007 alates ka viivist lepingus kokkulepitud ulatuses. Kostja väitis, et hageja on arvestanud viivist ka intressidelt. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud viivist sellest põhivõlast, mida ta on hagenud laenuna /tagastamata osa/ tagasi 5350,30 krooni, seega ei ole hageja intressidelt viivist nõudnud ja kostja sellekohased väited on seega alusetud. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et põhivõla suurus, mis tuleb kostjalt välja mõista, on tegelikult 5250,28 krooni (mitte 5350,30 krooni), tuleb viivist arvestada ka märgitud 5250,28 kroonist. Hageja on viivist arvestanud kokku perioodi eest 11.09.2007-29.08.2008, st 354 päeva eest (2008.a. veebruaris 29 päeva), millelt viivis on vastavalt lepingu p 5.1 kokku 9293 (5250,28*354*0,5%) krooni. Seega ei ole õiged kostja väited, et viivis on vaid 700 krooni. Hageja on viivist vähendanud esialgses hagis 5349,30 kroonile ja hiljem vähendanud viivist 4000 kroonile koos kompromissi tegemisega. Kostja märkis, et tal on 6 last. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud, ent märgitud nähtub Rahvastikuregistriandmebaasist. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivist kohustatud isik nõuda viivise vähendamist. VÕS § 162 alusel VÕS § 162 lg 1 alusel võib viivist vähendada, kui tasumisel kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, ja seda võib vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole kõigepealt määranud kui suures ulatuses palub ta viivist vähendada, kuid arvestada seda, et ta on nõus olnud maksma viivist 700 krooni ja et ta on märkinud, et tal on 6 last, saab järeldada seda, et kostja on soovinud, et kohus mõistaks viivise välja vähendatud ulatuses ja et kostja on ka lepingut täitnud üle enam kui pooles ulatuses (kokku tuli laenu ja intressi hagejale maksta lepingu lõppedes 12187,23, tasus kokku 6374,48 krooni). Arvestades lepingu täitmise ulatust, seda, et kostjal on 6 last, kelle ülalpidamise kohustus kostjal on ja et seda huvi tuleb eelistada hageja huvidele, leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb viivist vähendada 2500 kroonile. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 2. lause alusel kooskõlas lepingu p 5.1 viivis 2500 krooni. Hagi kuulus seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb seega välja mõista hageja kasuks laenu katteks 5250,28 krooni, intressi 562,47 krooni ja viivist 2500 krooni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 11262,07 krooni, kohus mõistis kostjalt välja kokku 8312,75 krooni, st 74% ulatuses, siis jäävad hageja menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda. Kohus ei ole kohustanud kostjat esitama oma menetluskulude nimekirja, mistõttu on pooltel õigus esitada maakohtule avaldust koos vastavate tõenditega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 alusel 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1,2 järgi on vastavalt põhinõude suurusele 5350,30 krooni, kuna kõrvalnõuete summa ei ületa põhivõla suurust (4000+562,47). 4 (5)

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja