Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Jätta

ülejäänud

osas

hagi

ja

vastuhagi

rahuldamata.

Sado Kaubahoov (pankrotis)

välja 336 864,39 (kolmsada kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend neli krooni ja 39 senti) kr AS-i Rakvere Universaal kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta AS-i Rakvere Universaal poolt maakohtus kantud menetluskulud 40 % ulatuses AS-i

Sado Kaubahoov

(pankrotis) kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

krooni (mis sisaldab käibemaksu 18%). Lepingu punktis 8.6 sätestati töövõtja kohustus tasuda viivist 0,2% kogu lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Lisaks sätestati töövõtja kohustus hüvitada tellijale lepingu rikkumisest tulenevatest kolmandate osapoolte nõuetest tulenev kahju. Lepingu muudatuse nr 1 kohaselt oli uueks ehitustööde valmimise ajaks 22.02.2006. Töövõtulepingule on tehtud tähtaja osas ainult üks muudatus. Ehitusnõupidamiste protokollide kohaselt on pidevalt fikseeritud ehitusgraafikust mahajäämus ja seda lõpuks üle kolme kuu. Kostja ei kinnita väidet, et ta oleks andnud nõusoleku ehitustööde valmimise aja teistkordseks pikendamiseks. Kostja huviks oli majakarbi valmimine ja seda juba olulise mahajäämuse tingimustes. Ehitise täielik valmimine oli seotud järgnevate töövõtjatega ja oldi huvitatud, et majakarp siiski valmiks ja tööjärje saaksid üle võtta järgmised töövõtjad. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse hagejale esmalt 12.06.2006. Tasaarvestada sooviti lepingust tuleneva viivise arved ehitustööde eest esitatud arvetega. 05.01.2007 kirjas on tehtud uuesti tasaarvestuse avaldus. Kohus asus seisukohale, et hageja põhinõue 392 876 krooni tuleb lugeda tasaarvestatuks viivise nõudega. Töö käigus on tehtud muudatusi ehitusjoonistes, kuna tegemist oli eriprojektiga, samuti on olnud probleem betoonpostidega, mis aga lahendati töö käigus. Kohus leidis, et nimetatud asjaolud ei saa olla põhjenduseks ehituse niivõrd pikale venimisele. Objektil ei toimunud esimestel kuudel pidevalt igapäevast ehitustegevust ja mahajäämus kasvas kuust kuusse. Normaalne ehitustegevus objektil algas töödejuhataja J.H. juhtimisel 2006 veebruari keskpaigas. Töövõtja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning lepinguline vastutus ehitustööde valmimise aja olulise ületamise eest on põhjendatud ja kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Samuti on tuvastamist leidnud, et seoses ehitustööde olulise venimisega on kostja saanud kahju 350 000 krooni, kuna OÜ Planet lõpetas majas valmima pidanud korteri broneerimislepingu. Kostja pidi maksma leppetrahvi 300 000 krooni ja tagastama broneerimistasu 50 000 krooni. Kohus juhindus VÕS § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 113; § 127 lg 1, 3, 4; § 128 lg 1, 2, 3; § 197 lg 1, 2 ja § 198 sätetest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kuna pooled olid lepingu pikenemises kokku leppinud, oli lepingu tähtaja ületamine õiguspärane. Ebaõige on kohtu seisukoht, et töövõtulepingule on tehtud ainult üks muudatus. Tähtaega pikendati ka hiljem vastustaja esindaja teadmisel, nõusolekul ja heakskiidul. Seda kinnitab nii poolte kirjavahetus kui ka tunnistajad ja töövõtu käigus koostatud dokumendid – tööpäevikud, nõupidamiste protokollid. Tähtaja muutmise osas lepiti kokku läbi poolte kirjavahetuse ja ehitusnõupidamiste protokollide, millised on lepingu lahutamatuks osaks. Lepingu tähtaja pikenemist käsitleti 10.01.2006, 17.01.2006, 24.01.2006, 07.03.2006, 14.03.2006, 25.04.2006 ehitusnõupidamistel, lisaks poolte kirjavahetuses – nt apellandi 15.06.2006 kirjas nr 28, kus apellant on selgitanud, et pooled on jõudnud seisukohale, et rõduplaatide paigalduse ja valuga on tööde loogilisest järjekorrast lähtuvalt mõistlik alustada peale seinte soojustamise ja vooderdamise lõppu ning tellija peaks ehitajat teavitama tööde alustamise võimalusest 5 päeva ette; varikatused saab paigaldada peale fassaaditööde lõppu (ei kuulunud hageja töövõttu), etteteatamise aeg samuti 5 päeva; trepikarkasside paigaldus ja vaheplatvormide saalungid on valmis 07.07.2006, vaheplatvormide valamine on võimalik 12.07.2006, vaegtöödega lõpetatakse 07.07.2006. Vastustaja esindaja on kirjas toodu aktsepteerinud kirjal oleva märkega „Nõus“ ning oma allkirjaga. Apellant sai üheselt aru vastustaja tahtest. Poolte tahe oli suunatud tööde lõpetamisele, olenemata tellija poolt oma lepingujärgsete kohustuste rikkumisest tulenevatest takistustest (nt apellandi 10.01.2006 kiri nr 8) ning sellest tingitud lepingu tähtaja edasilükkumisest. Töövõtu teostamisel oli mitmeid apellandist mitteolenenud probleeme, millistest ehitusjooniste muudatusi ja probleeme betoonpostide tarnega on ka kohus möönnud, samas selgitamata, millest lähtuvalt on ta asunud seisukohale, et mainitud probleemid ei saanud olla põhjenduseks ehituse niivõrd pikale venimisele. Kui ka probleemid said lahenduse, siis vastustaja tekitatud probleemide lahendamiseks kulus aega, mille tõttu lükkuski lepingu täitmise tähtaeg edasi. Kui seisakuid ka oli, siis vastustaja tegematajätmiste tõttu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08 asunud seisukohale, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab (VÕS § 1001 lg 3). Kui võlausaldaja siiski tugineb kohustuse rikkumisele, kaotab rikkumine oma tähenduse õiguskaitse kohaldamise alusena. Ükski tõend ei kinnita, et tähtaja ületamine tulenenuks apellandist. Nähtuvalt poolte kirjavahetusest, ehitusnõupidamiste protokollidest ja ehitustööde päeviku sissekannetest ilmnesid kohtu poolt mainitud probleemide kõrval ka muud apellandist mittesõltunud takistused tööde teostamisel – ehitusplats ei olnud ettevalmistatud, ilmnesid ootamatud trassid, millega seoses tuli lahendusi muuta, vundament lõikus kõrvalmaja vundamenti. Vastustaja on ka ise temast tulenevaid takistusi tunnistanud: - 28.06.2006 kirjas nr 24 sedastab ta, et töid saab teostada peale takistavate asjaolude kõrvaldamist ning nad ei loe seda aega tähtaega ületavate päevade hulka; - 15.01.2009 vastuses hageja seisukohtadele on kostja sedastanud: „peamiselt just kostjast tulenevatel asjaoludel otsustatigi lepingu lõpptähtaega muuta 22. veebruariks 2006.“ Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ 20.03.2006 ekspertarvamusest selgus veelgi probleeme projektiga, millised tingisid tähtaegade venimise. Eksperthinnangus soovitati teha sootuks uus projekt. Nende puuduste tõttu tööaja pikenemist ei saanud apellant tööde tegemise ajakava paika pannes ette näha, kuivõrd need ei olnud talle sel hetkel veel teada. Ka tunnistajad kinnitasid nii erinevate tööde ajagraafikut mõjutanud probleemide olemasolu kui ka uue graafiku koostamist ja aktsepteerimist. Nt vastustaja nõukogu liige V.A. kinnitas takistuste olemasolu tööde teostamisel „...üks põhjus, mitte teadaolevast sidetrassist ja soojatrassist. Need trassid olid vanad ja nende olemasolust ei teatud. See pikendas tähtaega

nädala võrra.“ Tellija esindaja objektil V.P. kinnitas erinevate takistuste esinemist tööde tegemisel, sh projektis vigade esinemist, detailide tarne hilinemist; kinnitas uue tööde teostamise graafiku esitamist, arutamist, kinnitamist. Apellandi töödejuhataja J.H. kinnitas vigade esinemist projektis ja detailide tarne hilinemist, ilmastikuoludest tulenevaid takistusi, projektlahenduste puudumist; kinnitas, et koostati uus tööde graafik (tema enda poolt) ning anti üle V.P. ile; V.P. ja V.A. aktsepteerisid uut tööde ajagraafikut. Ka OÜ Remedon Projekt tegevjuht H.I. kinnitas projektis puuduste ja vasturääkivuste esinemist, ilmast tingitud tööde viibimist, detailide tarnete hilinemist. Lähtudes ülaltoodust ei kanna apellant vastutust ehitustööde valmimise aja olulise ületamise eest ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka vastustaja viivise nõue. Tööde üleandmine toimus 01.08.2006 üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Aktis on sedastatud, et apellant on teostanud Rakveres Turuplats 7 äri- ja eluhoone ehitustöid kokkulepitud mahus ja kvaliteedis. Seega saab eeldada, et apellandi kohustused vastustaja ees on täidetud kohaselt, pretensioone selle kohta ei ole, sh ka ajagraafikust tulenevaid. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kostja nõutavad viivised on oma olemuselt leppetrahv, mille nõudel puudub alus, kuivõrd kostja on ühelt poolt rikkunud lepingutingimusi, mis mõjutasid hageja poolt lepingu täitmise tähtajalisust, ning teiselt poolt on pooled kokku leppinud uues tööde teostamise graafikus. Kostja, ignoreerides lepingus sätestatut, mille kohaselt pooled juhinduvad omavahelistes suhetes lepingust koos selle lisadega, poolte vahel toimunud ja mõlema poole poolt allkirjastatud koosolekute ja nõupidamiste protokollidest, projektdokumentatsioonist, töövõtja ehitusgraafikust ja töövõtja hinnapakkumisest, samuti poolte väljendatud tahtest, tugineb mitte sisulistele, vaid formaalsetele asjaoludele, st et üksnes kirjalik eraldiseisev kokkulepe lepingutähtaja pikendamise kohta on aktsepteeritav; 2) tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Kohus ei ole analüüsinud, kas olid olemas nõuded, mida oleks saanud tasaarvestada, kas kostjal oli õigus tasaarvestuseks, kas vastunõue kehtis, oli õiguslik. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-06 sedastanud, et „ringkonnakohus märkis õigesti, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud).“ Apellant ei olnud tasaarvestusavaldustega nõus ning esitas tasaarvestusavaldustele motiveeritud vastuväited. Seega tasaarvestust ei toimunud; 3) tuvastamata on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) vastustajal kahju tekkimises tulenevalt apellandist. Töövõtulepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et kumbki lepingu osapooltest ei vastuta teise poole poolt seoses lepingu objektiga kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. Apellant ei ole vastustaja ja OÜ Planet vahel sõlmitud lepingu pooleks, temale ei tulene sellest lepingust mingisuguseid kohustusi. Võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele. Soovides panna enda riisiko kandjaks apellandi ning taotledes kahju hüvitamist, rikastub vastustaja apellandi arvel.

1) vastustaja tahe töövõtulepingu täitmisel oli suunatud töö tähtaegsele valmimisele. 15.12.2005 saatis apellant vastustajale kirja, millises palus pikendada töövõtulepingu tähtaega seitsme päeva võrra ja muuta lepingu punkte 8.1 ja 8.2. Vastustaja nõustus ettepanekuga ning pooled vormistasid lepingu muudatuse nr 1, millise kohaselt oli uueks ehitustööde valmimise ajaks 22.02.2006. Rohkem pole pooled lepingu tähtaja muutmises kokku leppinud, mistõttu oli poolte tegelikuks tahteks ehitustööde valmimine hiljemalt 22.02.2006. Ehitusnõupidamiste protokollid ei ole käsitletavad lepingu muutmise kokkulepetena, kuivõrd sisaldavad vaid ülevaadet tööde hetkeseisu kohta. Ka juhul, kui apellant käsitleb ehitusnõupidamistel tööde järjekorra kindlaksmääramist temapoolsete ettepanekutena tähtaja pikendamiseks, siis vastustaja ei ole andnud nõusolekut lepingu tähtaja pikendamiseks, v.a lepingu muudatusega nr 1. Asjaolust, et pooled vormistasid tähtaja muutmiseks kooskõlas lepingu punktiga 6.24 lepingu lisa nr 1, nähtub, et pooled ei pidanud võimalikuks lepingut muuta teistsuguses vormis, sh ehitusnõupidamiste protokollides. Lepingu punkt 6.24 annab apellandile õiguse nõuda tööde lõpptähtaja nihutamist vaid kahel juhul – s.o kas juhul, kui tellija pole õigeaegselt täitnud peatükk 7 nõudeid või kui tuleb tellija soovil teostada lisatöid, millest saab järeldada, et selliseid asjaolusid rohkem ei esinenud, kuivõrd apellant pidas vaid ühel juhul vajalikuks tähtaja nihutamise taotlus esitada, seega ülejäänud aja osas sai viivitus olla tingitud üksnes apellandist tulenevatest asjaoludest. Apellandi väide, millise kohaselt järeldas ta vastustaja käitumisest nõusolekut lepingut muuta muus kui lepingus otsesõnu sätestatud korras, on paljasõnaline ja ebausutav. Ehitusnõupidamiste protokollides on märgitud graafikust mahajäämus, milline asjaolu tõendab, et pooled ei ole kokku leppinud uues tööde valmimise tähtajas. 14.03.2006 protokollis on fikseeritud lepingu tähtaja ületamine 1 kuu võrra, 25.04.2006 protokollis 2 kuu võrra, 09.05.2006 protokollis 2,5 kuu võrra, 23.05.2006 protokollis 3 kuu võrra. Eeltoodust nähtub üheselt, et vastustaja ei andnud ehitusnõupidamistel nõusolekut lepingu tähtaja pikendamiseks, vaid üritas olukorras, kus tal oli juba tekkinud oluline mahajäämus ning leppetrahvi nõudeõigus, ehitustööd võimalikult kiiresti lõpetada. Vastustaja väidetav nõustumine lepingutähtaja muutmisega ei tulene ka apellandi viidatud 05.07.2006 kirjast, millele vastustaja on märkinud „Nõus“. Vastustaja projektijuhi V.P. i ütlusest tuleneb, et vastav dokument on käsitletav tööde järjekorra kindlaksmääramisena, mitte lepingu lõpptähtaja pikendamisena. Kirjas ei käsitleta lepingu tähtaja muutmist, vaid töö valmimist olulise mahajäämuse (ligi 4 kuud) olukorras. Kõik dokumendid, millistega apellant soovib tõendada vastustaja väidetavat nõusolekut objekti valmimise tähtaja muutmiseks, on käsitletavad üksnes teadaannetena tööde teostamise edasise ajakava kohta. Tähtaja ületamine ei anna alust keelduda tööde vastuvõtmisest, mistõttu ei oma 01.08.2006 akti aktsepteerimine tähtsust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-06 märkinud, et „õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada“. Vastustaja esitas esimese tasaarvestusavalduse juba 12.06.2006 kirjas nr 20, millises käsitles põhjalikult apellandipoolset lepingu tähtaja ületamist. Apellant ei ole toonud välja, millise väidetavalt vastustajast tuleneva asjaolu tõttu töö kui kaua takistatud oli. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis, objektiivselt ja täielikult, leides, et hageja esitatud asjaolud ei saanud olla aluseks tähtaja ületamisele sedavõrd olulises ulatuses. Apellant märgib, et ehitusplats ei olnud ettevalmistatud, ilmnesid ootamatud trassid, millega seoses tuli lahendusi muuta, ehitatava maja vundament lõikus kõrvalmaja vundamenti, jättes märkimata, et nii vundamendi probleemide kui ka trasside ilmnemise tõttu pikendatigi lepingu tähtaega 1 nädala võrra, koostades selle kohta lepingu lisa nr 1. Apellandi projektijuhi kinnitusel tekkis graafikust mahajäämus apellandi alltöövõtja Remedon Projekt OÜ halvast töökorraldusest. Alltöövõtjate tööga seonduvat riisikot kannab apellant. Tunnistajad J.K. ja V.P. kinnitasid, et objektil oli probleeme vähese tööjõu ressursiga, samuti

sai valitud ebapädev alltöövõtja ning töö tuli mitmel korral ümber teha, mis põhjustas peamise viibimise 0-tsükli töödes, mistõttu hageja ei suutnud tähtajast kinni pidada. Üksikud väheolulised projektimuudatused ei andnud alust tähtaja ületamiseks. Tunnistajad V.P. ja J.K. kinnitasid, et projektis tehtud mõningad muudatused ei tinginud töö seiskumist ega õigusta tähtaja ületamist. Samuti märkis apellandi-poolne tunnistaja J.H. 29.01.2009 kohtuistungil, et „kaks korda kindlasti anti uusi lahendusi. /.../ Nimetatud kahest takistusest ei tekkinud tööseisakut, kuna siis suunasin mehed objektile teist tööd tegema.“ 31.03.2009 kohtuistungil kinnitas J.H. , et „mehi ma kordagi koju ei saatnud, vaid panin nad teise lõiku tööle. /.../ Objektil tehti teisi töid, mis tuli niikuinii teha.“ Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt on apellant kohustatud enne tööde alustamist kontrollima olemasolevate aluste ja teiste vajalike mõõtude vastavust esitatud projektile ja teostama töö tegelikust olukorrast lähtuvalt. Samuti kinnitas tunnistaja J.K. , et „ehituses on tavaks, et ehitaja teeb pakkumise projektdokumentatsiooni järgi, loob oma arvamuse, vaatab projekti üle ja siis teeb oma pakkumise.“ Apellandil oli võimalus projektiga enne lepingu sõlmimist ja tööde lõpptähtaja väljapakkumist tutvuda, mistõttu ei saa ta selles esinenud puudustele tugineda, eriti arvestades, et projektimuudatusi teostati väheolulises ulatuses, millised ei tinginud tööseisakuid. Apellant kohustus lepingu punktist 2.1 tulenevalt tuvastama projekti mittevastavuse tegelikule olukorrale enne lepingu sõlmimist, mistõttu ei vastuta vastustaja projekti puuduste eest, mis seejuures olid väheolulised ega tinginud tähtaja ületamist. Apellandi viide kostja 15.01.2009 vastusele jääb selgusetuks, kuivõrd vastustaja ei ole kunagi väitnud, et lepingu tähtaega oleks pikendatud apellandist tulenevalt. Töövõtulepingu muudatusest nr 1 tuleneb üheselt lisanduvate tööde loetelu, milline tingis lepingu lõpptähtaja pikendamise 1 nädala võrra ning ka lisatasu maksmise apellandile. 28.06.2006 kirjas on vastustaja selgitanud, et ta nõustus tähtaja pikendamisega 7 päeva võrra tulenevalt vundamendi rajamisel ning side- ja soojatrasside ilmnemisel tekkinud takistustest ning sellega seoses jõuti mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni. EMHI väljavõttest nähtuvalt ei erinenud 2005/2006 talv keskmisest Eesti talvest ning 2005 detsembris oli temperatuur vaid mõnel päeval alla -10°C, samuti ei ole üheski ehitusnõupidamise protokollis viiteid tööde seiskumise kohta erakordselt külma ilma tõttu. Johtuvalt eeltoodust ei ole 2006 talve temperatuur käsitletav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Apellant pidi lepingu sõlmimisel arvestama temperatuuri kõikumistega. Enamus Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ eksperdiarvamuses loetletud projekti puuduseid ei ole seotud apellandi teostatud töödega. Puuduseid projektis toodi esile seoses akende, katuse, viimistluse, hügieeniruumide ja põrandate kalletega, kuid apellandi ülesandeks oli vaid maja karbi ehitus. Lisaks on eksperdiarvamus koostatud 20.03.2006 seisuga, mil apellant oli oma tööde valmidusega alles algfaasis ning oli juba lepingu tähtaega ületanud. Samas ei tuvastatud ekspertiisi käigus mitte ühtegi puudust 0-tsükli tööde projektis, mis apellandil parasjagu käsil oli. Eksperdiarvamuses loetletud probleemid ei põhjustanud tööseisakuid ega õigusta kuidagi lepingu tähtaja ületamist 5 kuu võrra, mistõttu on kohus selle põhjendatult kõrvale jätnud. Tunnistaja V.A. kinnitas, et lepingu tähtaega on pikendatud vaid ühel korral nädala võrra, s.o vundamendi tööde käigus ilmnenud takistuste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra. V.A. viitas just nimelt trassidega seonduvale probleemile, millest tulenevalt otsustatigi tähtaega pikendada kuni 22.02.2006. Ka tunnistaja V.P. i ütlused ei kinnita ei vastustajast tulenevate probleemide esinemist, millised õigustaksid tähtaja ületamist 5 kuu võrra, ega ka uues lõpptähtajas kokku leppimist. V.P. ja ka J.H. kinnitasid tööde teostamise graafiku koostamist, kuid seda tööde järjekorra planeerimiseks ning võimalikult kiireks lõpetamiseks pärast lepingu tähtaja möödumist. J.H. märkis, et pärast lepingu tähtaja möödumist tehti talle ülesandeks koostada uus töödegraafik, kuid lepingu pikendamise õigust temal ei olnud. Tunnistaja J.K. kinnitas, et „täpsustatud ajagraafik esitati tellija nõudel, kuna tegemist oli osalise lepinguga ning peale hakkasid tulema teised lepingud, siis nende lepingute täitmine oli

takistatud, kuna karbitööd venisid. Graafiku esitamisega ei ole esitatud ühtegi lepingujärgset muudatust“. Tunnistaja V.P. i ütlustest tuleneb, et „J.K. palusime korduvalt ehitusgraafikut esitada, et saada aimu, kuidas ehitaja oma tööd ette kujutab ning see oleks aidanud ka meie tööd planeerida.“ Samuti tuleneb lepingust, kuidas toimub lõpptähtaja nihutamine, milliselt muudetakse lepingut ning kellel on selleks volitused. Lisaks on täpsustatud tööde teostamise graafiku esitamise kohustus apellandi poolt ka lepingus fikseeritud (punkt 6.14), mistõttu puudub igasugune alus käsitleda nimetatud graafikut lepingu muutmisena. Tunnistaja H.I. viitas väidetavatele probleemidele seinapaneelide tarnega; kuna apellant oli AS-le Betoonelement võlgu, tekkis 1-päevane viivitus. Seega tunnistajate ütlustest ei nähtu kokkulepet lepingu tähtaja pikendamiseks, samuti ei kinnita V.A. , V.P. , J.H. ega H.I. takistuste esinemist, millised väidetavalt põhjustasid lepingu tähtaja ületamise 5 kuu võrra ning milliste eest apellant ei vastuta; 2) kohus on leidnud põhjendatult, et vastastikuste samaliigiliste nõuete tasaarvestamine oli lubatud ning pooltevahelised nõuded summas 392 875.80 krooni on lõppenud. Kohtupraktika kohaselt ei saa tasaarvestada üksnes nõuet, millele pool on esitanud põhjendatud vastuväited. Apellandil puudus alus vastustaja nõudele vastuväidete esitamiseks, kuivõrd tegemist oli tähtaegselt esitatud olemasoleva sissenõutavaks muutunud nõudega, millise apellant oli kohustatud täitma; 3) viide töövõtulepingu punktile 4.1 ei ole asjakohane. Viidatud sätte kohaselt ei kohustu apellant täitma vastustaja ja OÜ Planet vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi, küll aga tuleneb töövõtulepingu punktist 8.6, et lisaks viivisele on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale lepingu rikkumisest tuleneva kolmandate osapoolte nõuetest tuleneva kahju. Kui apellant oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, s.o lõpetanud töö kokkulepitud tähtajaks, ei oleks OÜ Planet broneerimislepingut lõpetanud ning vastustaja ei oleks olnud kohustatud tagastama ettemaksu ega tasuma leppetrahvi. Seega on vastustajal kahju tekkimine põhjuslikus seoses apellandi kohustuste rikkumisega. Apellandile ei tulene kohustused mitte vastustaja ja OÜ Planet vahel sõlmitud lepingust, vaid vastustaja ja apellandi vahel sõlmitud töövõtulepingust (p 8.6).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ringkonnakohus hindab tunnistajate ütlusi TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel. Asjas ülekuulatud tunnistajad ei andnud ringkonnakohtu arvates ütlusi, mis annaksid aluse tuvastada, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja nõustub lepingu tähtaja pikenemisega ca 6 kuu võrra. Tunnistaja J.H. , kes oli vaidlusalusel objektil A.K. asemel töödejuhatajaks, ütluste kohaselt „tema töödejuhatajaks oleku ajal takistasid tööd vead projektis ja detailide tellimisel, ning ilmastikuolud. Need probleemid said märgitud ehituspäevikusse. Töönõupidamisel esitasin uue tööplaani, kus lõplikuks tähtajaks oli mai lõpp juuni algus. Vaatasime selle koos tellija esindajatega läbi ja tellija aktsepteeris seda.“ Tunnistaja ütluste kohaselt „temal lepingu pikendamise õigust ei olnud ja tema lepingu küsimustega ei tegelenud“ (II kd lk 21). Tunnistaja H. I ütlustes ei ole tähtaegade kokkulepete küsimusi käsitletud (II kd lk 23). Tunnistaja J.K. i ütluste kohaselt „ei kuulunud tema kompetentsi tähtaegade küsimused. Sado Kaubahoovi projektijuht oli A. K, kes hiljem vahetati välja J.H. i vastu. Selleks ajaks oli arvatavasti tähtaeg juba lõhki. Töödejuhataja kompetentsus ei olnud piisav, näiteks betoontalade armatuuri seoti 4 korda ringi. Objektil oli lohakust. Teine töödejuhataja J.H. oli korralik töödejuhataja.“ (II kd lk 19). Tunnistaja V.A. a ütluste kohaselt „pikendati tähtaega nädala võrra. Rohkem pikendamisi ei mäleta. Ehitustegevus toimus meie silme all (Universaali kontor asub Kroonikeskuses) ja oli näha, et ehitustegevus on aeglane. Töö läks kolm kuud üle, mille põhjendatust nägin ainult seoses trassidega.“ (II kd lk 15). Tunnistaja V.P. i ütluste kohaselt „vahendas tema informatsiooni projekteerija ja ehitaja vahel. Tähtaeg läks üle 5 kuud. Töökorraldus oli kehva eriti alguses ja selle tõttu tähtaeg venis.“ (II kd lk 19). Ringkonnakohtu arvates kinnitavad tunnistajate ütlused, et tööde valmimise tähtaeg venis erinevate põhjuste tõttu, kuid lepingu tähtaegu ei muudetud. Ringkonnakohtu arvates ei saa tähtaja pikendamisega nõustumisena käsitleda faktilist asjaolu, et tellija ei lõpetanud lepingut või ei kasutanud muid sanktsioone, vaid oli orienteeritud objekti valmimisele kaasaaitamisele.

teatas, et ei nõustu tähtaja pikendamisega, tegemist ei ole kehtiva tasaarvestusega VÕS § 198 kohaselt, kuid nimetatud ettepanekus andis kostja teada, et soovib leppetrahvi nõuet esitada.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Käesolevas asjas on vastustaja esitanud kahjunõudest oluliselt suuremas summas leppetrahvi nõude. Asjaolu, et vastustaja tasaarvestas leppetrahvi nõude osaliselt hageja nõudega, ei anna iseseisvat alust täiendavalt kahju nõuda. Vastustaja algne leppetrahvi nõue katab esitatud kahjunõude täies ulatuses ning seetõttu esineb vastuhagi 350 000 kr kahju hüvitamise nõudes rahuldamata jätmiseks alus ka sellel põhjusel.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.