lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
01. veebruar 2010.a. Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-39771
Hagi ese
AS Eesti Krediidipank hagi M V vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, Narva mnt. 4, 15014 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja Aivar Luik e-post: [email protected] kostja M V (
Asja läbivaatamise kuupäev
õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M Vilt(V) ( AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks väikelaenulepingust nr. 23222 tulenev võlg summas 35 513(kolmkümmend viis tuhat viissada kolmteist) krooni ja 54 senti , sellest põhivõlg 30 532,66 EEK, intress 1623,38 EEK ja viivis 3357,50 krooni. Välja mõista kostjalt M Vilt (V) AS Eesti Krediidipank kasuks viivis protsendina põhinõudest (30532,66 EEK) alates 29. 12. 2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress+7 % aastas) Menetluskulud Hageja menetluskulud- riigilõiv summas 7500 krooni jätta kostja M V kanda. Välja mõista M Vilt (V) AS Eesti Krediidipank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2 13.11.2009.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus AS Eesti Krediidipank maksekäsu kiirmenetluse M V vastu 34 671.63 kr nõudes ja andis asja üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses /t.l 2/. 15.12.2009.a. määrusega tegi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja hagejale ettepaneku esitada kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul ja kohustas tasuma hagejat täiendavat riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 30.12.2009.a. esitas hageja kohtule oma hagi M V vastu võla, intressi ja viivise nõudes ning tasus täiendava riigilõivu summas 6584.02 krooni. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 8/ sõlmis hageja AS Eesti Krediidipank kostja M Viga (V)
Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lk 3 VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 06. 05. 2008 sõlminud lepingu /t.l. 11/, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 40 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikule 11. 04. 2011.a. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja seetõttu on hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja soovib viivise väljamõistmist kostjalt 0,1 % päevas, mis tuleneb lepingule lisatud üldtingimuste p. 9.1. Viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks V sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest , 18 % aastas. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-66-05 on asunud seisukohale, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine kostjalt lepinguga määratud 18 % suuruses on ebamõistlik ja kostja suhtes ebaõiglane ning nõuab kostjalt välja viivise seaduses ettenähtud suuruses põhinõudest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
lk 4 menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7500 krooni /tl 10/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.