Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-57883
Tsiviilasi
AS EMT hagi Raul Seina vastu 3 536,55 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS EMT apellatsioonkaebus liik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, Tallinn), lepinguline esindaja Eerika Erlach; esindajad Kostja Raul Sein (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2008 otsus AS EMT hagis Raul Seina vastu 3536,55 krooni saamiseks ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 15.02.2005 liitumislepingu nr xxxxxxxx (tl 10), millega sideteenuste operaator kohustus osutama kostjale sideteenust ning kostja kohustus teenuste eest tasuma esitatud arvete alusel hageja hinnakirja järgi.
2.Hageja on esitanud kostjale 31.05.2005 arve nr B05059279622, summas 421,66 krooni, maksetähtajaga 20.06.2005; 30.06.2005 arve nr B05069492314, summas 165,05 krooni, maksetähtajaga 20.07.2005; 28.07.2005 arve nr V05079817040, summas 23,38 krooni, maksetähtajaga 01.08.2005 ning 19.08.2005 arve nr V05080060410, summas 1 200 krooni, maksetähtajaga 26.08.2005 (tl. 13 - 16).
3.Hageja on 28.07.2005 saatnud kostjale võlateatise (tl 12), milles on nõutud teenustasu maksete katteks 610,10 krooni.
4.Hageja esitas 08.09.2008 Harju Maakohtule hagi kostjalt teenustasu ja käsitluskulude saamiseks. Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja kogusummas 1 786,70 krooni ja viivitusintressid summas 1 749,85 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on aegunud. Kostja möönis, et juhul, kui hagi ei ole aegunud, võib hageja nõue olla kooskõlas lepinguga. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 15.02.2005 lepingu sõlmimisega tekkis kostja ja sideteenuse osutaja vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja möönab, et on tarbinud osutatud teenuseid, kuid seab maksekohustuse aegumise tõttu kahtluse alla.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg. 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti; lg. 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
9.Hagi alusena on hageja esitanud arved, mis on muutunud sissenõutavaks 2005. aastal. Kostja võlgnetav summa on muutunud sissenõutavaks esitatud arvete maksetähtaegade saabumisega. Seega on maksekohustus muutunud sissenõutavaks vastavalt arvetele osaliselt 20.06.2005 (summas 421,66 krooni), 20.07.2005 (summas 165,05 krooni), 11.08.2005 (summas 23,38 krooni).
10.Nõude aluseks on leping, mille tüüptingimuste p.-s 5.4 on kokku lepitud tasu sissenõutavaks muutumise kord. Lepingust tuleneb üheselt, et osutatud teenuse tasu muutub sissenõutavaks arves märgitud perioodi eest, arves näidatud suuruses ja 14 päeva jooksul arve esitamisest, kui arvel ei ole näidatud pikemat maksetähtaega. Hageja on arvetel teenustasu maksetähtajad märkinud kooskõlas lepinguga. Hageja 19.08.2005 arve V05080060410 käsitlustasu nõudes muutus lepingu järgi sissenõutavaks 02.09.2005 (summas 1 200 krooni). Arvete sissenõutavaks muutumine on kooskõlas lepingu mõttega,
mille p 5.13 järgi tekib makse tasumata jätmisest õigus nõuda viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Seega on arve esitamise ja selles märgitud maksetähtaja saabumisega täidetud kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused ning aegumise tähtaeg hakkab kulgema igakordses arves kajastatud makse sissenõutavaks muutumisest.
11.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et aegumise tähtaja kulgemise alguseks tuleks lugeda arvete esitamisele vastava kalendriaasta lõppu (TsÜS § 147 lg 3). Kohus tõlgendas seadust koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (TsÜS § 3) ja leidis, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause mõte on määrata aegumise tähtaja kulgemise algus juhuks, kui tegemist on arve esitamisega sissenõutavaks muutuva perioodilise kohustusega, kuid arve on mingil põhjusel jäänud esitamata. Teise lause sõnastuses on selgelt osundatud võlausaldaja õigusele esitada arve. Kui arve on esitatud, puudub vajadus selle normi kasutamise järele, kuivõrd kohustuse sissenõutavaks muutumine on täpselt määratletav. Kohtu arvates ei ole hageja nõue hinnatav korduva kohustusena TsMS § 154 tähenduses, kuivõrd osutatava teenuse maht on ajas muutuv ning võlgnikul tasu maksmise kohustuse täpne suurus selgub arve saamisel.
12.Kohus pidas vajalikuks märkida, et hageja esitatud TsÜS § 147 lg 3 tõlgendus ei oleks kooskõlas seaduse mõttega. Seadusandja on kehtestanud üldise reegli, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg reeglina kolm aastat. Hageja tõlgendus tekitaks olukorra, kus perioodilise, arvetel põhineva maksekohustusega tehingutes on aegumise tähtaeg reeglipäraselt pikem (ka aasta alguses esitatud arvete puhul hakkaks aegumise tähtaeg kulgema alles aasta lõpuks). Ka tõrjuks selline tõlgendus seaduse mõtte aegumise seotusest maksekohustuse sissenõutavaks muutumise ajaga.
13.Hagi on esitatud 08.09.2008 ning on eeltoodud põhjendustel aegunud kõigi maksete osas. Hageja viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. Apellatsioonkaebus
14.Hageja kohtuotsusega ei nõustunud ja leides endiselt, et nõue ei ole aegunud.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt tunneb TsÜS aegumise katkemist (TsÜS § 158-159) ning aegumise peatumist (TsÜS § 160 jj). 12.06.2008 oli Harju Maakohtu menetluses apellandi maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 1-2). Lähtudes eeltoodust, saab väita, et hageja nõude aegumine peatus enne üldist sissenõutavusest alguse saavat (TsÜS § 147 lg 1) kolmeaastase aegumistähtaja lõppu, sest vastustajale esitatud esimese arve maksetähtpäev oli 20.06.2005 (21.06.2005 + 3 aastat = 21.06.2008). Aegumise peatumine kaotab mõju, siis kui langeb ära aegumise peatumise esile kutsunud asjaolu. 08.08.2008 kohtumäärusega lõpetati menetlus maksekäsuasjas nr 2-07-19972 ning seetõttu jätkus aegumise arvestus. Vastavalt TsÜS § 168 lg-le 2 ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Apellandi hagiavaldus jõudis kohtusse 08.09.2008 mahtudes seejuures ka kolmeaastase aegumistähtaja üldraamidesse. Aegumise peatumine on objektiivne sündmus, mille kehtivust ei mõjuta nimetatud asjaolu välja toomata jätmine esimese astme kohtumenetluses.
16.Hageja ei nõustunud ka maakohtu tõlgendusega TsÜS § 147 lg 3 lause 1 ja TsÜS § 154 sisustamise osas. TsÜS § 147 lg 3 lause 1 on erinorm TsÜS § 147 lg 1 suhtes. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasuliste lepingute juures võib eeldada, et poolte vahel eksisteerib kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Mobiilsideteenuse iseloomust tulenevalt kujuneb tasu suurus teenuse kasutamise mahu tulemusena. Täitmiseks kohustusliku täpse rahasumma mitteteadmine ei tähenda tasukokkuleppe sisulist puudumist, piisab kui pooltel on ülevaade hinna kujunemise alustingimustest
(mobiilsideteenuse osutamise hinnakiri). Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvussuhtes nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kalendriaasta lõpust (aasta lõpu reegel). Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 lausest 1 algas apellandi nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006 ning hagi esitamisel ei olnud hageja nõuded aegunud.
17.Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmisnõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks (TsÜS § 154). Mobiilsideteenuse puhul on tegemist kestvuslepinguga, sest lepingu täitmises esineb perioodilisus ning lepingulisi kohustusi ei täideta ühe korraga (RKTK 3-2-1-60-05). Kestvuslepingu olemus ei sõltu õiguste ja kohustuste üldsuhte muutumisest kalendrikuude lõikes. Kestvusvõlasuhte eristamine ühekordsest kohustusest toimub läbi lepingu täitmise iseloomu, see tähendab, et leping on pooltele siduv mitmekordsete soorituste jooksul. Siinkohal pole tähtsust, kas ja kui palju isik mobiilsideteenust ajaühikus reaalset tarbib, kuna kohustus täita lepingutingimusi säilib tähtajatuna edasi. Tulenevalt TsÜS §-st 154 algas apellandi nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006 ning hagi esitamisel ei olnud hageja nõue aegunud.
18.TsÜS § 147 lg 3 lause 1 ja TsÜS § 154 on samaaegselt kohaldatavad ja üksteist mittevälistavad sätted. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule sisuliseks lahendamiseks.
20.Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta.
21.Poolte vahel kokku lepitud mobiiltelefoni teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teine aluse sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Tüüptingimuste p-s 5.4 on kokku lepitud tasu sissenõutavaks muutumise kord, mille kohaselt muutub osutatud teenuse tasu sissenõutavaks arves märgitud perioodi eest, arves näidatud suuruses ja 14 päeva jooksul arve esitamisest, kui arvel ei ole näidatud pikemat maksetähtaega. Kostja võlgnetav summa on seega on muutunud sissenõutavaks vastavalt arvetele 20.06.2005 (summas 421,66 krooni), 20.07.2005 (summas 165,05 krooni), 11.08.2005 (summas 23,38 krooni) ning 02.09.2005 (summas 1 200 krooni). Seega algas kokku lepitud mobiiltelefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2005. a lõppemisest (vt RKTK 12.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 p 11).
22.Maakohtu tõlgendus TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 154 sisust ei pea paika, kuna TsÜS § 147 lg 3 lause 1 on erinorm TsÜS § 147 lg 1 suhtes ja see tähendab, et kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvuses mitte nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kohustuse sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõpust. Seadusandja tahe on olnud sätestada kokkulepitud tasust ja korduvatest kohustustest tulenevatele nõuete osas TsÜS § 147 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist erandi, mille kohaselt hakkab
ka kalendriaasta alguses sissenõutavaks muutunud sellesisuliste nõuete puhul aegumise tähtaeg kulgema alles kalendriaasta lõppedes. Asjaolu, et mobiilsideteenuse tasu sõltub tarbitud teenuse mahust ja selgub tarbijale arve esitamisel, ei tähenda tasukokkuleppe sisulist puudumist ning kokkuleppeks piisab, kui pooltel on üksmeel hinna kujunemise tingimuste osas.
23.Kuna hageja nõuded ei olnud hagi esitamise ajaks eeltoodu põhjal aegunud, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuse neid väiteid, mis puudutavad aegumise peatumist maksekäsumenetluse ajaks.
24.Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.