Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

arve number B05059279622 B05069492314

arve summa 421,66 165,05

maksetähtaeg 20.juuni 2005 20.juuli 2005

28.juuli 2005 19. august 2005

B05079817040 V05080060410

23,38 1200,00

11.august 2005 26.august 2006

Kokku pidi kostja tasuma hagejale 1786,70 krooni. Seisuga 28.07.2005 oli kostja viivituses ning oli viivis 23,40 krooni, mis on märgitud arvele V05079817040. Eeltoodud viivis on järgmine: arvelt B05059279622 on 22,14 krooni perioodi eest 22.06.2005-27.07.05, arvelt nr B05069492314 1,24 krooni perioodi eest 22.07.05-27.07.05. Edaspidi on kostja viivituses kogu võlanõudelt 1726,45 krooni alates 28.07.2005 kuni 24.05.2007 järgmiselt: arvelt B05059279622 420,60 krooni perioodi eest 28.07.200526.04.2007, arvelt B05069492314 164,64 krooni perioodi eest 28.07.2005-24.05.2007, arvelt V05080060410 1141,20 krooni perioodi eest 28.05.2007-24.05.07. Kokku on viivis 1749,85 krooni. Hageja pidi täitma lepingu ja selle lahutamatuks osalevate üldtingimuste p 3.2.1, 3.2.2 alusel oma kohustusi ja tasuma osutatud teenuste eest vastavalt talle esitatud arvetele, p 5.13 järgi on kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustatud maksma hagejale viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata esitatud arvete eest vastavatel tähtaegadel ja on seega viivituses. Eeltoodu alusel palub välja mõista võla 1786,70 krooni ja viivised 1749,85 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: arved, liitumisleping koos üldtingimustega, võlanõuded kostjale 28.07.2005. Kostja vastuväited hagile Kostja märkis, et hagi on aegunud, kuid möönis, et hagejal võib olla nõue tema vastu (lk 31, prot.) ja sellisel juhul võib kohus teha hagi rahuldamise otsuse. Kohtu põhjendused Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele 29.01.2010, ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping sideteenuste osutamiseks kostjale, et hageja on kostjale osutanud teenust ja et kostjal oli kohustus vastavalt liitumislepingu ja selle lisaks olevate üldtingimuste p –dele 3.2.1 ja 3.2.2 tasuda teenuste eest kooskõlas talle esitatud arvetele. Seega on poolte vahel leping, millest tulenevaid kohustusi on pooled kohustatud täitma VÕS § 76 lg 1, 2 järgi ja et hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest on kostja kohustatud tasuma hagejale kooskõlas arvetega. Vaidlus puudus selles, et hageja on kostjale sideteenust osutanud ja esitanud talle tasumiseks arved järgmiselt: arve esitamine 31.mai 2005 30.juuni 2005 28.juuli 2005 19. august 2005

arve number B05059279622 B05069492314 B05079817040 V05080060410

arve summa 421,66 165,05 23,8 1200,00

maksetähtaeg 20.juuni 2005 20.juuli 2005 11. august 2005 26.august 2006

Seega on hageja oma lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees teenuse osutamisel täitnud. Vaidlus puudus selles, et kostja on jätnud ülalviidatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasumata, jäädes seega hagejale võlgu 1786,70 krooni. VÕS § 76 lg 1, 2 tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele ja VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, mittekohane täitmine. Kuna vaidlus all ei ole asjaolu, et kostja on jätnud oma lepingust tuleneva teenuse eest tasumise kohustuse täitmata summas 1786,79 krooni, siis on ta rikkunud VÕS § 100 mõttes oma kohustust. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kohustus on seni täitmata, seega on kostja viivituses VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 võimaldab võlausaldajal rahalise kohustuse korral nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et lepingus on pooled kokkuleppinud viivise määras 0,15% (lepingu üldtingimuste p 5.13) ja et kostja on seisuga 28.07.2005 viivituses ning viivis on märgitud aja seisuga 23,40 krooni järgmiselt: viivis arvelt B05059279622 on 22,14 krooni perioodi eest 22.06.2005-27.07.05 ja arvelt nr B05069492314 1,24 krooni perioodi eest 22.07.05-27.07.05. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja on viivituses koguvõlanõudelt 1726,45 krooni perioodi eest 28.07.2005 kuni 24.05.2007 järgmiselt: arvelt B05059279622 420,60 krooni perioodi eest 28.07.2005-26.04.2007, arvelt B05069492314 164,64 krooni perioodi eest 28.07.200524.05.2007, arvelt V05080060410 1141,20 krooni perioodi eest 28.05.2007-24.05.07. Seega on viivis kokku 1749,85 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kohustuse täitmiseks ja viivise saamiseks on tõendatud ja põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1,6 ja 108 lg 1 järgi ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 1786,70 krooni ja viivist 1749,85 krooni. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel võib kohus tunnistada lihtmenetluse otsuse (hagi hind kuni 2000 EUR) viivitamata täidetavaks tagatiseta. Eeltoodu alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks tagatiseta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostja kanda jäävad hageja menetluskulud. Kuna kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses, siis võib kohus lihtmenetluse asjas kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada oma menetluskulude nimekiri. Hageja palus välja mõista makskäsu kiirmenetluses tasutud lõivu 250 krooni, hagimenetluse algatamisel tasutud lõivu 250 krooni, apellatsioonimenetluses tasutud lõivu 250 krooni, õigusabikulud 1000 krooni koos käibemaksuga, postikulu 60 krooni, menetluskulude kättetoimetamise kulude lõivu 100 krooni. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel lõivu 250 krooni, apellatsioonkaebuselt 250 krooni, kokki 500 krooni. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendi selle kohta, et ta oleks kandnud postikulu 60 krooni ja tasunud lõivu 100 krooni. Toimikust nähtuvalt ei ole ühtegi menetlusdokumenti kostjale avalikult kätte toimetanud, mille eest oleks hagejal tulnud ette tasuda lõivu 100 krooni. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu sama võla (mis käesoleva tsiviilasja ese) saamiseks tsiviilasjas nr 2-07-19972, mis jäi rahuldamata ja mis jõustus 08.08.2008. Hagiavaldus esitati tsiviilasjas kohtule 08.09.2008, seega kuu aja jooksul. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu, antud juhul lõiv 250 krooni, kohtuväline kulu, juhul kui avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 g 2 p 3 alusel, va kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui 1 kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Määrusest 08.08.2008 nr 2-07-19972 nähtub, et avaldus jäi rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada (käesoleva TsMS § 483 lg 2 p 3 tähenduses). Seega on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud lõiv 250 krooni kohtuväline kulu TsMS § 144 p 7 järgi ja seega ka TsMS § 138 lg 1 alusel menetluskuluks, mille hüvitamist saab hageja käesolevas asjas nõuda. Eeltoodu alusel on hageja taotlus riigilõivu hüvitamiseks osaliselt tõendatud ja põhjendatud summas 750 rooni ning ülejäänud osas tuleb lõivu ja postikulude hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.

Vastavalt justiitsministri määrusele nr 137 04.09.2008 on lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär hagihinna 1786,70 krooni puhul 5000 krooni. Hageja palus välja mõista 1000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud E kinnistuskirjast nähtub, et hagihinna puhul kuni 5000 krooni on esindaja kulu 1000 krooni, ent sellest ei nähtu, et märgitule lisanduks käibemaks. Seega ei saa kohus arvestada esindaja tasule 1000 kr juurde käibemaksust lisanduvat osa. Lähtudes eeltoodust, arvestades asja lihtust, seda, et kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile peale aegumise vastuväite esitanud ning lisaks arvestades asjaolu, et menetlus on toimunud nii I astme kui II astme kohtus, hageja on koostanud kolm menetlusdokumenti (hagiavaldus, apellatsioonkaebus, menetluskulude nimekiri) ja osalenud ühel 25- minutilisel istungil (prot 10.11.2008), siis on põhjendatud õigusabikuluks 1000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilasja hind on 1786,70 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.