Tsiviilasi nr 2-09-61406
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2010 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu hagi Vassili Pivovartšuk vastu 4 400 krooni väljamõistmiseks 4 400 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu; hageja esindaja Kati Kümnik, Tartu Pensioniamet, Põllu 1a, 50303 Tartu, [email protected] ; kostja Vassili Pivovartšuk, Lihtmenetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 405, kohus o t s u s t as: Eesti Vabariigi hagi rahuldada. Välja mõista Vassili Pivovartšukilt (Pivovartšuk) Eesti Vabariigi kasuks 4 400 (neli tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud jätta Vassili Pivovartšuki kanda. Välja mõista Vassili Pivovartšukilt riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks tuleb Vassili Pivovatršukil maksta 1000 krooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 või 221023778606 või 333416110002, viitenumber kõigi kontode puhul 2900078538. Tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigilõivu sissenõudmiseks sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu tasus Ohvriabi seaduse §-de 7 lg 1, 8 ja 18 alusel J.U. kuriteo ohvri V.U. matusteks tehtud kulutuste katteks 15.11.2007 a 4 400 krooni. 08.06.2009 Riigikohtu lahendiga jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5096 tunnistati Vassili Pivovartšuk süüdi V.U. tapmises. Hageja on esitanud nõude kostjalt 4 400 krooni väljamõistmiseks Ohvriabi seaduse § 31 lg 1 kohaselt: hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult läheb hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kostja vaidleb hagile vastu ja soovib, et asjas menetlus lõpetatakse. Kriminaalasja menetlemise ajal ei soovinud kannatanu J.U. mingit hüvitist ega esitanud kohtule ka sellekohast taotlust. Kostja on täielikult maksejõuetu. Ta ei tööta vanglas. Karistuse pikkus on 20 aastat. Tsiviilhagi on perspektiivitu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Asjaolu, et J.U. kannatanuna ei esitanud kostja vastu tsiviilhagi kriminaalasjas, ei tähenda, et matusekuludeks tasutud summat ei pea hüvitama Eesti Vabariigile Ohvriabi seaduse (OAS) alusel. OAS § 7 lg 1 kohaselt Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele... OAS § 10 lg 1 p 5 kohaselt hüvitatakse ohvri matusekulud. EV Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsuse nr 00086K, 12.11.2007, kohaselt on J. U esitanud taotluse V.U. matusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks. OAS § 13 kohaselt on matusekulude hüvitise maksimaalmäär 7 000 krooni, millest lahutatakse nn riiklik matusetoetus 2 600 krooni. Hageja on 4 400 krooni suuruse matusetoetuse välja maksnud J. U 15.11.2007. Nimetatud summa kuulub OAS § 31 lg 1 alusel väljamõistmisele kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, st V. U tapjalt, kelleks nähtuvalt jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-08-5096 on Vassili Pivovartšuk. Kostjale on mõistetud karistuseks 20 aasta pikkune vangistus ning väidetavalt ta vanglas ei tööta. Nimetatud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1 ja 2 kohaselt Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja ei ole võimeline 30 aasta jooksul hageja nõuet rahuldama. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, mistõttu kohtul on õigus TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt näha ette menetluskulude suurus menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hagejal ei ole menetluskulusid, kuid hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel kohtusse. Riigilõiv 4 400 krooni suuruselt nõudelt on 1000 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.