lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-7626/26

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 26.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-7626/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 169 lg 1Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-7626/16Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja16.07.2009

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing TANSAR EF10250488(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-7626

Tsiviilasi

OÜ Tansar EF hagi OÜ Hansmert Kaubandus ja Valerii Mesi vastu töövõtulepingust tuleneva tasu 252 313.50 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.07.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hansmert Kaubandus ja Valerii Mesi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant OÜ Hansmert Kaubandus (registrikood 10974387, asukoht Liipa talus Saha külas Jõelähtme vallas Harjumaal) Apellant Valerii Mesi (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx) Apellantide lepinguline esindaja Martin Kirsipuu Vastustaja OÜ Tansar EF (registrikood 10250488, asukoht Rohu t 5 Kuressaare linnas Saaremaal), lepinguline esindaja adv Andres Tamm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 16.07.2009 otsus muuta menetluskulude jaotamise osas.
2.Menetluskulud maakohtus jaotada järgmiselt: 1) hageja poolt tasutud riigilõiv jätta solidaarselt kostjate kanda; 2) muudest hageja menetluskuludest jätta 66% solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskuludest jätta 34% hageja kanda.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.18.02.2009 esitas OÜ Tansar EF (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Pärnu Maakohtusse OÜ Hansmert Kaubanduse ja Valerii Mesi (edaspidi kostjad, apellandid) vastu töövõtulepingu järgse tasu suuruses 252 313.50 krooni ja viiviste saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.09.2008 töövõtulepingu nr 1/25-02-2008, millega hageja kohustus ehitama kostjale enda materjalist rookatuse aidahoonele asukohaga xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx. Uue katuse sileda osa ühe ruutmeetri hinnaks leppisid pooled kokku 600 krooni, vintskapi osa ruutmeetri maksumuseks 750 krooni, hindadele lisandus käibemaks. Lepiti kokku, et lõplik katuse maksumus saadakse pärast katuse valmimist ja poolte osavõtul katuse ja vintskapi ülemõõtmist. Tellija kirjutas teostatud tööde aktile pretensioonideta alla. Kuna kostjal koheselt raha maksta ei olnud, siis sõlmisid hageja ja kostja juhatuse liige Valerii Mesi 08.10.2008 käenduslepingu, millega viimane käendas töövõtulepingust tulenevaid kostja kõiki kohustusi kuni nende täitmiseni. Üleandmis-vastuvõtmise akti alusel esitas hageja arved summas 188 800 krooni ja 63 513.50 krooni, kokku 252 313.50 krooni. Kostja võlga ei tasunud.
3.Vastavalt lepingu p-le 4.3 kohustus kostja tasuma töövõtjale viivist 0,5 % tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud päeva eest alates maksetähtajale järgnenud kuupäevast. Hagi esitamise aja seisuga oli viivis 168 397.50 krooni, 07.04.2009 suurendas hageja viivise nõuet 203 721.46 kroonini. Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei tunnistanud hagi viiviste osas. Vastuväidete kohaselt mõjutas üleüldine majanduskriis ka OÜ-d Hansmert Kaubandus finantsiliselt ja sellest tulenevalt ei saadud

koheselt tasuda tehtud tööde eest. Arved 20.03.2009, see on kohe, kui kostjal selleks reaalne võimalus tekkis.

5.Kuna arve tasumata jätmine ei olnud pahatahtlik, ei ole kostjad nõus tasuma viivist. Ka on lepingus sätestatud viivise määr ebamõistlikult suur. Hageja peab nii suure viivise saamiseks tõendama kahju olemasolu seoses maksmisega viivitusega. Viivisenõue sellises suuruses on hagejale tuluteenimise allikas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb viivise vähendamisel hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik olukord on käesoleval ajal raske, sest tal on pangalaenud, mida tuleb teenindada igakuuliselt. Samas ei ole hetkel võimalik kinnisvara mõistliku hinnaga müüa, sest turg on madalseisus. Kostja palub viivise vähendamist, olles nõus maksma viivisena 50 000 krooni, mis on arvestatav summa, sest seadusejärgse viivise suurus oleks olnud 12 052.23 krooni. Esimese astme kohtu otsus
6.16.07.2009 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt, mõistes OÜ-lt Hansmert Kaubandus ja Valerii Mesilt solidaarselt välja OÜ Tansar EF kasuks 50 000 krooni ning jättis menetluskulud kostjate kanda.
7.Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja võlg põhivõlana hagi esitamise aja seisuga oli 252 313.50 krooni. Võla tasus kostja pärast hagi esitamist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejal on tulenevalt seadusest ja lepingu p-st 4.3 õigus nõuda kostjatelt viivist.
8.VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise suurust seadus ei piira, kuid annab õiguse nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur (VÕS § 113 lg 8). Viivise vähendamisel tuleb arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivise kokkulepe tagada võlausaldaja muud huvi ning hageja ei ole seda ka väitnud.
9.Kahju puudumine ei saa olla aluseks viivisenõude rahuldamata jätmisele, kuid saab olla aluseks viivise vähendamisele, kui viivise väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna võlausaldaja on põhinõude täitnud ja kokkulepitud viivis on kordades suurem seadusejärgsest, leiab kohus, et selle väljamõistmine kostjalt täies ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
10.Võlgnik ei olnud kohustuse täitmisega viivitamisel pahatahtlik, vaid oli seda sunnitud tegema seoses ettevõtte majandusliku olukorra järsu halvenemisega. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu temal seoses võlgniku viivitusega rahalise kohustuse täitmisel. Arvesse võttes kohustatud poole majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kokkulepitud viivis on kordades suurem seaduses ettenähtust, samuti seda, et viivitusega ei ole hagejal tekkinud märkimisväärset kahju, vähendab kohus nõutavat viivist ja mõistab kostjatelt välja viivise summas 50 000 krooni.
11.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud. Hageja on menetluse käigus

loobunud põhinõudest põhjusel, et kostja maksis võla pärast hagi esitamist. Viivisenõude rahuldas kohus osaliselt, mõistes viivise välja kostjatelt solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonkaebus

12.OÜ Hansmert Kaubandus ja Valerii Mesi paluvad tühistada Pärnu Maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jätta uue otsusega menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud paluvad apellandid jätta vastustaja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb poolte võrdsuse põhimõtte kohaselt hagiavalduse osalisel rahuldamisel ja kohtukulude kandmise üle otsustamisel lähtuda lisaks rahuldatud osa suurusest ka esitatud hagiavalduse põhjendatusest, proportsioonidest hagiavalduse rahuldatud ja rahuldamata jätmise osas ning vastustaja poolsest võimalikust pahatahtlikkusest hagi menetlemise vältel.
14.TsMS § 163 lg 2 on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja selle sarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellantide peamine vastuväide oli, et viivist tuleb alandada 50 000 kroonini, mida kohus ka tegi. Samuti pakkusid apellandid vastustajale kompromissi võimalust just eelnevalt nimetatud summa ulatuses, millest vastustaja aga korduvalt keeldus. Samuti hoiatas kohus vastustajat, et juhul kui hagi rahuldatakse kompromissi ulatuses, siis võivad menetluskulud jääda vastustaja kanda. Kokkuvõttes rahuldaski kohus hagiavalduse osaliselt ja nimelt selles ulatuses, millises apellandid pakkusid kompromissi. Seega oleks kohus saanud pelgalt TsMS § 163 lg 2 kohaselt jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
15.Oluline on tuua välja vastustaja pahatahtlikkus menetluskulude tekitamise osas. Nimelt esitas vastustaja esimese istungi lõpus taotluse kuulata ennast üle vande all. Sellest tulenevalt pidi kohus määrama uue istungi, et apellandid saaksid esitada antud taotlusele oma seisukoha. Seega määras kohus uue istungi aja. Järgmisel istungil aga loobus vastustaja eelnevalt nimetatud taotlusest. Apellandi seadusliku esindaja elukoht on Harjumaal, mis tähendab aga seda, et igakordne kohtusse ilmumine (Kuressaare kohtumaja) ja tagasi sõit võttis keskmiselt 7 tundi aega. Samuti kulus samasugune aeg ka apellandi volitatud esindajal. Seega on vastustaja pahatahtlikult käitunud, esitades sisutühja taotluse, mille tagajärjel toimus täiendav istung, tekitades apellantidele täiendavaid menetluskulusid. TsMS § 169 lg-s 1 on sätestatud, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.
16.TsMS § 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas muuta ning teha selles osas uus otsus. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on edasi kaevatud menetluskulude jaotuse peale.

19.Maakohtu vaidlustamata osast nähtub, et hageja nõudest (252 313.50 krooni põhinõue + 203 721.46 krooni viivisnõue) oli põhjendatud kogu põhinõue ja 50 000 krooni viivisnõudest, sest põhinõude tasus kostja ära kohtumenetluse ajal ja viivisnõudest rahuldas maakohus 50 000 krooni. Seega moodustas põhjendatud/rahuldatud osa hagist 66%. Samuti nähtub tsiviilasja toimikust, et riigilõivu tasus hageja kooskõlas TsMS § 133 lg-ga 1 vaid põhinõudelt. Seega selle kulu osas ei oma tähtsust asjaolu, et kohus viivisnõude rahuldas vaid osaliselt ja kostjal tuleb kogu riigilõiv hageja hüvitada. Sama kohustus oleks kostjal olnud ka juhul, kui kohus oleks põhinõude osas peale tasumist menetluse lõpetanud TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
20.Muude menetluskulude (toimikust nähtuvalt eelkõige esindajate kulude) jaotamisel tuleb aga arvestada asjaolu, et kokkuvõtvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt, see on 72% ulatuses kogu nõudest. Seega tuleb kulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Käesolevas asjas on kolleegium seisukohal, et mõistlik ja õiglane on jaotada muud menetluskulud (va riigilõiv) võrdeliselt hagi rahuldatud osale ja seda põhjusel, et hageja nõudest enam kui pool oli põhjendatud ning selles osas kohtusse pöördumine hageja poolt oma õiguste kaitseks oli vajalik ja asjakohane. Menetluskulude jätmine kummagi poole enda kanda (nii nagu taotlevad kostjad kaebuses) oleks hageja suhtes ebaõiglane. Seda ka sõltumata asjaolust, et viivisnõude osas ei võtnud hageja kohtumenetluses vastu kostja kompromissi suuruses 50 000 krooni. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas on hageja eeldatavalt kandnud muid menetluskulusid ka seonduvalt põhinõudega, milles aga kostja kompromissi ei pakkunud, vaid tasus selle täies ulatuses kohtumenetluse ajal ära.
22.Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral on mõistlik ja põhjendatud jätta kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastava poole enda kanda.

Imbi Sidok

Ande Tänav

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja