lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-52252/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 25.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-52252/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

25.jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

Määruse tegemine

nr 2-08-52252 Balti Investeeringute Grupi Pank AS versus Tarmo Kurson hagi põhivõlgnevuse 128 094,61 krooni ja lisanduva viivise saamiseks kirjalikus menetluses

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Artur Maljukov

Hageja esindaja Kostja

Tarmo Kurson (isikukood xxxxxxxxxxx; aadressid xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxxx xxxx; xxxxx xxx x-x, xxxxxx xxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1.Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:

1.1.hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 128 094.61 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja vähendab oma nõuet hagis esitatud leppetrahvi osas, st 16 000 krooni võrra ning lisanduva viivise nõuet 23 742.32 krooni võrra.
1.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kostja on tasunud perioodil 16.03.2009.a. - 20.10.2009.a. 40 000 krooni, millest arvestati 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 39 400 krooni viivise katteks;

Kostja tunnistab tingimusteta:

2.1 hageja nõuet summas 122000 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest:

2.1.1.80 000 krooni tagastamata krediidisumma,
2.1.2.8 800 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
2.1.3.33 200 krooni viivis,
2.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 2 640 krooni, millest 15 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 2 625 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.

Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 5 250 krooni, millest 2 625 krooni taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0701772/26sp, tsiviilasi nr 2-08-52252, riigilõivu osaline tagastamine".

Kostja tasub hagejale kokku 124640 krooni, millest 122 000 krooni moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 2 640 krooni lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20701772264 alljärgnevalt:

4.1.tasudes alates 2010.a. jaanuarikuust kuni 2010.a. maikuuni igakuiselt hiljemalt 13. kuupäevaks vähemalt 10 000 krooni.
4.2.tasudes võla jäägi hiljemalt 13.06.2010.a. ühekordse maksena.

Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.

Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.1812 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet, arvestades ka viivist, mis on nimetatud kompromissi p-s 2.1.3.

Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.

Pooled on teadlikud, et:

8.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
8.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
8.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
8.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
8.5.Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4.2. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale

avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

Muud otsustused

2.Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 2 625 krooni, mis laekus hageja kontolt nr 10002006454004 AS-s SEB Pank 01.augustil 2008 rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072123, BIGBANK AS-i kontole nr 1120092793 AS-s Swedbank (selgitusse märkida lep nr 0701772/26sp, tsiviilasi nr 2-08-52252, riigilõivu osaline tagastamine); 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromissis nimetamata kulude osas kompromissi kohaselt kostja kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi koos kohtupoolsete täpsustustega puutumuses viivise arvestamisega, mis ei riiva poolte lepinguvabadust ega muuda kokkulepitut olemuslikult. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja