Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kristo Pimpernel ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristo Pimpernel võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS

AS Krediidikassa esitas 21.12.2009.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kristo Pimpernel’i vastu 2550 krooni võla ja 2549 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 30.12.2009.a. Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud fak-

Tsiviilasi nr 2-09-69600 tilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ASJAOLUD

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 16.10.2007.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 2000 krooni ja milles pooled leppisid kokku, et kostja tagastab saadud laenu ja maksab 550 krooni lepingu sõlmimise tasu hiljemalt 15.11.2007.a. Hageja kandis laenusumma 2000 krooni 16.10.2007.a kostja pangakontole. Kokkulepitud maksetähtpäevaks (laenu tagastamise viimaseks päevaks) kostja laenu ei tagastanud ja lepingu sõlmimise tasu ei maksnud. Kostja ei reageerinud ka 18.12.2007.a saadetud võlateatele ning 16.01.2008.a ja 08.02.2008.a saadetud hagihoiatustele. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2000 krooni põhivõlga ja 550 krooni lepingu sõlmimise tasu. Lepingu p 9.1. alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 0,5% kalendripäevas. Hagi esitamise aja seisuga on hageja arvestanud kostjale viivist 2549 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 2550 krooni ja viivis 2549 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista enda menetluskulud.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse ja sellele lisatud maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 5000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust ja 2500 kroonist lepingulise esindaja kulust. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kooskõlas riigilõivuseaduse §-ga 56 lg 1, lisa 1, seega vajalik ja põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus Kristo Pimpernel’ilt 2550 krooni põhivõla ja 2549 krooni viivise saamiseks jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata Pärnu Maakohtu 18.09.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-15244. Hageja esitas sama kostja vastu samas nõudes hagiavalduse Pärnu maakohtu Paide kohtumajale 21.12.2009.a, st kaugelt enam kui ühe kuu möödumisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu arvamiseks hageja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1200 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.

Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.