Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

tervisekahjustusi ravinud raviasutustele ravikulusid kokku 251882 krooni: A. K ravikulud on 250936 krooni, K. R ravikulud 123 krooni ja A. R ravikulud on 823 krooni. Liikluskahju käsitlemise kulud on 2400 krooni. Hageja leiab, et tal on õigus märgitud kahju ja käsitluskulud LKS 48 lg 2 p 2 alusel tagasi nõuda. Asjaolu, et kostja oli õnnetuse ajal alkoholijoobes, mõjutas sõiduki juhtimist ja omas mõju õnnetuse toimumisele. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud õnnetusjuhtumi kindlustuse leping (poliis nr XXX) perioodiga 07.09.05-06.09.06 koos õnnetusjuhtumi kindlustamise tingimustega TÕ 20031. Vastavalt kostja taotlusele maksis hageja kostjale 15000 krooni. Kostja esitas hagejale valeandmeid selle kohta, et ta oli kaine kui põhjustas avarii. Õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimuste TÕ 20031 p 8.2.1 järgi ei maksa kindlustusandja kindlustushüvitist kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas kaasa kindlustatud või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku viibimine alkoholijoobes. Hagejal puudus kohustus p 8.2.1 alusel kindlustushüvitist maksta. VÕS § 448 lg 2, 449 lg 2 alusel vabaneb kindlustusandja hüvitise maksmise kohustusest. Hageja leiab, et tal on õigus VÕS § 1928 lg 1 alusel märgitu tagasi nõuda. Hageja ei nõustud kostja vastuväidetega. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 251882 krooni, käsitluskulud 2400 krooni ja kostjale lepingu alusel makstud 15000 krooni ning ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: Rakvere Haigla AS teatis (lk 10), liiklusõnnetuse akt (lk 5) , Tervishoiuameti materjalid koos K. R patsiendikaartidega (lk 11-13), poliisid (lk 14, 28-31), kindlustusandja otsused 16.08.06, 23.09.08, 25.10.06, 06.11.07 (lk 16-27), kindlustustingimused TÕ 20031 (lk 32-36), kahjuteade (lk 36), arstitõend (lk 38), tagasinõue ja hageja kiri kostjale (lk 39-40, 43), kostja vastus (lk 41-42,44), , Rakvere Haigla perearst S. K e-kiri (lk 81-85), A P e-kiri (lk 84), kahju hüvitamise nõuded, arved, maksekorraldused (lk86-127), Maanteeameti liiklusohutusprogrammi talituse ametniku S. L artikkel, mis käsitleb alkoholijoobe mõju sõiduki juhi käitumisele, justiitsministeeriumi uuring (lk 159-169, arst-ekspert A. K arvamus (lk 158), haldusasja nr 3-06-1986 tõendid: liiklusõnnetuse akt (lk 24), A Ga seletuskiri (lk 29), etüülalkoholi määramise akt (lk 30), dokument Meeldetuletus biokeemia labori töötajaile (lk 62). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kulud jätta hageja kanda. Tõendamata on hageja väited, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides sõidukit alkoholijoobes. Kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuna tuvastamata oli kostja alkoholijoove. Hageja esitatud tõendid seda ei tõenda. Kostja ei ole kindlustusandjale esitanud valeandmeid, kostja on hagejale vastanud kirjalikult ja selgitanud oma arvamust, et ta polnud alkohooljoobes. Kahju suurus on tõendamata. Tõendid: vastus hagejale, Viru Ringkonnaprokuratuuri määrus, Riigikohtu halduskolleegiumi 3-3-1-80-07 17.01.08, invaliidsustõendid (lk 190-191). Kohtu põhjendused LKS § 7 alusel on kindlustusandja kohustatud hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju, mis võib olla § 28 lg 1 alusel füüsilise isiku tervisekahju. 26.07.06 toimus kl 14.30 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Kuie-Aavere tee 3,8 kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduauto Hyndai Santafe reg.m XXX, mida juhtis KR, sõitis teelt välja ja

rullus üle katuse. Sõiduki juht ja 3 kaasreisijat (A. K , K. R , A. R ) said vigastusi. Juhi, st kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures (XXX). Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Seega ei ole vaidluse all, et kostja on põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tulemusel tekkis ülalmärgitud isikutele tervisekahju ning et hageja on kohustatud täitma LKS § 7 alusel tulenevat kohustustut- hüvitada tervisekahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjas on tõendantud, et kostja põhjustas avarii alkoholijoobes. Juhtumi ajal kehtinud LS § 20 lg 2 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning lg 4 sätestab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Kostja esitas kohtule Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse, millega lõpetati kostja suhtes kriminaalmenetlus ja Riigikohtu halduskolleegiumi 3-3-1-80-07 17.01.08 otsuse, millega tühistati alama astme kohtute lahendid ja tunnistati Eesti Haigekassa 08.09.06 korralduse 114/1564-K. Märgitud Riigikohtu lahendist nähtub, et haigekassa korraldus on tühistatud põhjusel, et ei ole kindlaks tehtud kostja alkoholijoobe Ravikindlustusseaduses sätestatud korras, mis annaks aluse keelduda kostjale ravikindlustushüvitise maksmisest. Küll aga ei ole märgitud kohtulahendil ette kindlaksmääratud jõudu käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Käesoleval juhul on tegemist pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva vaidlusega, kus menetlusosalistel, sj hagejal on õigus kasutada kõik tõendeid oma väidete kinnituseks ning kahjunõude esitamisel ei ole tegemist sunnivahendi kohaldamisega ei kriminaalmenetluses ega haldusmenetluses, millisel juhul on isiku alkoholijoobe tõendamisstandard kõrge ja lubatav kindlaks teha vaid teatud korras protseduurireegleid jälgides. Seega ei tõenda viidatud Viru Ringkonnaprokuratuuri määrus 30.01.08 (lk 58), millega lõpetati kostja suhtes kriminaalmenetlus ning milles viidati sellele, et kostja alkoholijoove õnnetuse toimepanemise ajal ei ole kindlaks tehtud protseduuri järgides, ja viidatud Riigikohtu lahend 3-3-1-80-07 seda, et kostja polnud õnnetust toime pannes alkoholijoobes. Hageja poolt kohtule esitatud Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel A. Sats koostatud liiklusõnnetuse aktist 26.07.06 (haldusasja nr 3-06-1986 toimik lk 24 ja tsiviilasja toimik lk 6) nähtub, et kostja kui juhi kohta on tehtud märge, et ta oli alkoholijoobes. Esitatud Rakvere Haigla AS etüülalkoholi määramise tõendist (tsiviiltoimik lk 10, ka haldusasja toimikus) 26.07.06 nähtub, et kostjal oli vastavalt vere etüülalkoholi uuringule nr 214 alkoholisisaldus veres 0,96 promilli. A. G seletuskirjast nähtub, et kostjalt võeti analüüs ja tehti kindaks veres alkoholisisaldus; vastav analüüs võeti ning tehti vältimatu arstiabi osutamise käigus. Rakvere Haigla AS kirjast halduskohtule (haldusasja toimik lk 62) nähtub, et haigla labor on ametlikult sertifitseerid meditsiinilabor Eestis, mille eelduseks on labori töö täpne reglementeerimine ja puudub võimalus, et vereanalüüsid läheksid segamini teise isiku vereanalüüsi ja selle tulemusega. Rakvere Haigla AS peaarsti e-kirjast hagejale nähtub, et kostjal tehti uuring alkoholisisalduse määramiseks veres ravi eesmärgil, kuivõrd arstil on vaja teada, mis mõjutab ja kas alkoholijoove mõjutab patsiendi seisundit või tuleb arvestada mõlemaid, so nii traumat kui joovet. Viidatud e-kirjalisest seletusest nähtub, et katsuti markeeritakse vereproovi võtmiseks vastava kleepsuga, millel on patsiendi nimi ja isikukood, seejärel läheb õde patsiendi juurde ning võtab kleepsuga kastutisse tema vere, hooldaja viib vere laborisse, kus katsuti antakse käest kätte laborandile. Laborant võtab läbi katsuti korgi vere seerumit steriilse süstlaga, paneb selle ühekordse kasutusega küvetti ja viimase analüsaatorisse koos kontrollküvetiga ning vastuse saab ta analüsaatori tabloolt, mille kohta vormistab käsitsi dokumendi. Erinevate patsientide analüüsid tehase üksteise järel juhul kui neid on võetud

erinevatel inimestelt. Hinnates AS Rakvere Haigla e-kirjas sisalduvat vastust hagejale (lk 8183) kostjalt vereproovi võtmise vajaduses, samuti seda, kuidas toimus kostja veres alkoholisisalduse määramine protseduuriliselt, aga ka AS Rakvere Haigla kirja halduskohtule labori sertifitseerimise kohta, puudub kohtul alus kahelda selles, et just kostjalt võeti verd, et teha kindlaks selle alkoholisisaldus, mis oli vajalik tema tervisliku olukorra määramiseks kuna tal oli trauma. Nimetatud kaalutlustel puudub kohtu alus kahelda selles, et Rakvere Haigla teatis 26.07.06 kajastaks andmeid kostja vere alkoholisisalduse kohta ebaõigesti. Eeltoodu alusel leiab kohus, viidatud teatise ning liiklusõnnetuse aktiga on hageja tõendanud asjaolu, et kostja oli õnnetuse toimumuse ajal joobes, kuna tema veres oli alkoholisisaldus uuringu tegemise ajal 0,96 promilli (samal päeval kui õnnetus toimus). Hageja esitatud asjatundja A. K arvamuse kohaselt pidi liiklusõnnetuse toimumise ajal, mis oli vastavalt liiklusõnnetuse aktile kl 14.30 (st enne vereproovi võtmist), olema enam, kuna aja möödudes toimub organismist alkoholi eliminatsioon. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut A. P ekirjale, biokeemia labori töötajatele meeldetuletuskirjadele, kuna vaidlusalune joove leidis ülapoolt tõendamist. Märgitud asjatundaja A. K arvamuse 06.11.09 kohaselt mõjutab alkoholisisaldus juhi reageerimisvõimeid ja juhtimismeisterlikkust. Esitatud Maanteeameti uuringust 13.06.03 ja Justiitsministeeriumi uuringu aruandest 2006 joobes sõidukijuhtimisega seonduvate riskide kohta, nähtub, et uuringute tulemusel on jõutud järeldusele, et joove mõjutab juhtide käitumist sõiduki juhtimisel ning õnnetuste oht suureneb oluliselt. Kohtul puudub alus sellistes uuringutes kahelda, kuna asjaolu, et alkoholijoove mõjutab isiku käitumist, tema reageerimisvõimeid, reaktsioonikiirust ja seega negatiivset mõju auto juhtimisele, on üldteada. Viidatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et kostja oli valinud vale sõidukiiruse. Arvestades asjaolu, et ta oli alkoholijoobes ja arvestades selle mõju sõiduki juhtimisele ning reageerimisvõimele, leiab kohus, et kostja põhjustas vaidlusaluse avarii olles alkoholijoobes ning viimasel oli mõju õnnetuse toimumisele. LKS § 48 lg 2 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi mõju all. Kuna eelpoolt leidis tõendamist, et kostja valdas sõidukit, juhtis sõidukit alkoholi mõju all ja oli vastutav tekkinud õnnetuses, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi hüvitatud kahju ning lg 3 alusel ka õnnetuse käsitluskulusid. Vaidlus puudus selles, et kostja ja teised kaassõitajad A. K . K. R , A. R said õnnetuses vigastusi, saades raviteenust. LKS § 28 lg 1 ja lg 1 p 1 ja 3 ja § 29 lg 1 ja § 31 lg 1, 2 tähenduses on isiku ravikulud liikluskahju ning selleks võib olla töövõimetusest tulenev kahju, ravikulud ning need hüvitatakse vastavalt raviasutusele või muule pädevale asutusele kes on ravinud tervisekahjustust, või kannatanule vastavalt tervisekahju ravimise kulud, ravimite kulud, transpordikulud, muud otsesed kulud. Eesti Haigekassa nõudeavalduste, milles on viide 26.07.06 toimud liiklusõnnetusele, A. K töövõimetuslehtede, AS Rakvere Haigla koondarve nr 1977, arve PS 0177157, SA PõhjaEesti Regionaalhaigla arve H06 ning spetsifikatsiooniga V-10721339 on hageja tõendanud, et A. K le kanti õnnetusest tekkinud vigastuste ravikulusid kokku 250936 krooni. Esitatud AS Rakvere Haigla koondarve 1821, PS0172769, 601941, Eesti Haigekassa nõudeavaldusega hagejale, A. R töövõimetuslehe, perearsti ja eriarsti arvetega 18418, 1787298, 1804706 (lk 103-112) on hageja tõendanud A. R vigastuste taastamiseks ravikulusid kokku summas 823 krooni. Esitatud AS Rakvere Haigla koondarve 1823, raviteenuste arvega PS0172772 (lk 113 -114) on hageja tõendanud K. R ravikulusid seoses õnnetusega kokku summas 123 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldustega 23440, 23439, 31282, 31621, 31624,

34258, 41823, 75104, 75105,53456, 3914, 3888, 16069 on hageja tõendanud, et märgitud teenuste eest on hüvitatud vastavalt raviteenust osatavatele asutustele, aga ka makstud hüvitist kannatanule A. R le. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ta on hüvitanud liikluskahju LKS 7 § 28 lg 1 lg 1 p 1,3, § 29 ja § 31 lg 1, 2 alusel kokku kannatanule (A. R ) ja raviteenust osutanud asutustele (Rakvere Haigla AS, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Haigekassa) summas 251882 krooni. Seega on kostja väited, et hageja ei ole tõendanud ravikulude hüvitamist ja suurust, alusetud, peale selle ei ole kostja esile toonud, millises osas või kui suures ulatuses on hageja väited tõendamata; vastupidiselt möönis kostja istungil, et kahju suurus võib olla selline nagu hageja on väitnud. Hageja on esitanud tõendid ka kostja raviteenuste kohta, ent hageja ei ole nende tagastamist nõudnud LKS § 48 lg 2 p 2 alusel, mistõttu jätab kohus need K. R kohta esitatud Rakvere Haigla AS arve PS 0172767, PS 0172767, koondarve 1822, SA Põhja-Eesti regionaalhaigla arve H07 koos väljavõttega tema haigusloost tähelepanuta (lk 8691). Hageja väitis, et käsitluskulu on arvestades juhtumi menetluse perioodi ca 3 aastat ja arvestades nõude suurust, kokku 2400 krooni, mida kostaja eitas. LKS 42 lg 2 lg 3 alusel nõutakse sisse tagasinõude korras juhtumi käsitlemisega seotud põhjendatud käsitluskulud. Kohus nõustub hageja väitega, et märgitud käsitluskulud ei ole suured, kuna moodustavad kahju 251882 krooni vaid 0,9%. Ehkki hageja ei ole tõendanud märgitud kulude suurust, on selge, et juhtumit on käsitletud, kuna hagejale on esitatud kahjuavaldusi, hageja on hüvitanud kahju ja seega eeldab märgitud toimingute tegemine kahjujuhtumi käsitlemist, mis on kulu e. kahju. Nõutav käsitluskulude summa on minimaalne ja kuna selliste kulude tõendamine on raskendatud, on võimalik siin kohaldada VÕS § 128 lg 6 alusel kahju ulatuse määramist kohtu poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlikeks käsitluskuludeks on kokku 2400 krooni. Eeltoodu tõttu on hageja nõue kostja vastu LKS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tõendatud ja põhjendatud 254282 krooni. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine oleks täies ulatuses kohustatud isiku suhtes äärmisel ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemusolu. Kohtu arvates on LKS § 42 lg 2 p 2 alusel tagasinõude hüvitise vähendamisel võimalik kohaldada eelviidatud VÕS § 140 lg 1, kuivõrd selle normi kohaldamise keeldu seadusest ei tulene. Kahju hüvitamine ei või tohi isikut ennast olukorda, kus see tekitaks talle endale ebamõistlikult kahju. Kostja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 541783 19.08.09, mille kohaselt on kostja töövõime kaotus 60% ja kostjal on raske parema käe funktsioonihäire, väljendunud valusündroom ning tööde valik piiratud. Nimetatud põhjusel leiab kohus, et märgitu oma kaalu kahju hüvitise vähendamisel, kuna kostja võime töötada on puudulik, sj on tööde valik tulenevalt esinevast tervisehäirest piiratud ning seega võimalus oma varanduslikku olukorda parandada tööd tehes samuti piiratud Kostja ei ole oma varandusliku olukorra kohta muid tõendeid esitanud (vt ist. Prot 11.06.09 3. lk), mistõttu võtab kohus aluseks üksnes märgitud töövõimet iseloomustavad tõendid. Eeltoodu alusel on põhjendatud vähendada kahjuhüvitist 60% ja seega tuleb kostjal hagejale hüvitada nii kahjust 40% kui käsitluskuludest 40%, kokku 101712,80 krooni (254282 kroonist 40% on 101712,80 krooni). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista LKS § 42 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel 101712,80 krooni.

Vaidlus puudus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud õnnetusjuhtumi kindlustuse leping (poliis nr XXX) perioodiga 07.09.05-06.09.06 koos õnnetusjuhtumi kindlustamise tingimustega TÕ 20031 ja et vastavalt kostja taotlusele maksis hageja kostjale 15000 krooni. Hageja leidis, et kostja ei teatanud sellest, et ta oli alkoholijoobes õnnetust põhjustades ja seega on ta esitanud valeandmeid ja tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Hagejal ei oleks olnud kohustustust kostjale kindlustushüvitist maksta VÕS § 449 lg 2 ja tingimuste TÕ20031 p 8.2.1 alusel. Esitatud õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimuste TÕ 20031 p 8.2.1 (lk 32jj) kohaselt ei maksa kindlustusandja kindlustushüvitist kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas kaasa kindlustatud või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku viibimine alkoholijoobes. VÕS § 448 lg 1 ja 2 sätestavad kindlustusvõtja kohustuse teatada juhtumist ning esitada kindlustusandjale teavet, sj esitada tõendeid, kuivõrd neid võib temalt mõistlikult võttes oodata. VÕS § 449 lg 1 sätestab, et kui kindlustusandjale tekib § -s 448 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu kahju, võib ta selles ulatuses täitmise kohustust vähendada ning kui seda kohustust rikuti tahtlikult, siis vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees. Selleks, et kindlustusandja vabaneks kohustuse täitmisest § 449 lg 2 alusel, peab kindlustusvõtja rikkuma oma kohustust tahtlikult, millest üksi piisab kindlustusandja vabanemiseks kohustusest. Kostja tugines menetluses jätkuvalt sellele, et tõendamata on asjaolu, et ta põhjustas avarii alkoholijoobes, tuginedes nii kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele ja varemviidatud Riigikohtu otsusele. Oma vastuses kindlustusandja pretensioonile on kostja ka oma seisukoha avaldanud ja leidnud, et joove oli tõendamata (lk 41-42). Kuna käesolevas tsiviilvaidluses leidis tõendamist, et kostja põhjustas avarii alkoholijoobes, siis leiab kohus, et kostja veendumus ning arvamus sellest, et tema alkoholijoove avarii toimepanemises on tõendamata, ei ole kindlustusandjale teabe ja valeandmete tahtlik esitamine või nende varjamine. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole toime pannud kohustuse rikkumist tahtlikult VÕS § 448 lg 1, 2 ja § 449 lg 2 tähenduses, mis oleks aluseks olnud temapoolseks kohustuse täitmisest vabanemiseks ning kindlustuslepingust tuleneva hüvitise 15000 krooni mittemaksmiseks. Seega ei tõusetu küsimust sellest, kas hageja on alusetult maksnud kostjale kindlustushüvitist 15000 krooni ja hagi märgitud 15000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Hagi kuulus osalisele rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1viimase lause kohaselt jätab kohus mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hind on 269282 krooni. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.