Tsiviilasja number
2-07-59656
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.01.2010, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Ainulaadsed Puutööd hagi OÜ Vesmel vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
134 307,72 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vesmel apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus
nende Hageja OÜ Ainulaadsed Puutööd (registrikood 11000581, asukoht Laine 3-8, 80016 Pärnu), seaduslik esindaja Kuido Sipp, lepinguline esindaja adv Vahur Krinal Kostja OÜ Vesmel (registrikood 10740726, asukoht Suur-Kuke 7, 80018 Pärnu), seaduslik esindaja Meelis Vesselov, lepinguline esindaja adv Armand Reinmaa
Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus tühistada osaliselt ja selles osas teha uus otsus. Jätta OÜ Ainulaadsed Puutööd hagi OÜ Vesmel vastu summas 65 435,72 krooni rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Resolutsioon tervikuna: Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Vesmel OÜ Ainulaadsed Puutööd kasuks 68 872,00 (kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) krooni. TsMS § 173 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 61% hageja kanda ja 39% kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ Ainulaadsed Puutööd ja OÜ Vesmel sõlmisid 21.06.2005 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegema ehitustöid asukohaga Xxxx-xxxx x, Pärnu. Teostatavate tööde loetelu oli toodud hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumises. Hageja teostas töövõtulepingu alusel tellitud tööd ning andis need kostjale üle. Kostja ei ole eitanud tellitud tööde tegemist ja üleandmist. Seega tuleb need TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda omaksvõetuks. Hageja esitas 19.08.2005 arve summas 89 444 krooni trepikoja kipsi- ja värvitööde eest. Kostja tasus üksnes 60 000 krooni. Kostja esitas teostatud tööde kohta 26.08.2005 ja 15.09.2005 pretensioonid. Hageja kõrvaldas osa puudusi, osa nendest kõrvaldas kostja tellimusel OÜ Color. 27.09.2005 esitas hageja kostjale arve summas 57 820 krooni puittreppide eest. Esitatud arvest tasus kostja 25 000 krooni. 06.10.2005 esitas hageja arve summas 6608 krooni trepikoja põrandate puitlaastplaadiga katmise eest. Esitatud arve jättis kostja täielikult tasumata. Kokku moodustab töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest kostja põhivõlg hageja ees 172 321,40 krooni. Kooskõlas töövõtulepingu p 7.2 oli kostja kohustatud maksete tähtaegadest mittekinnipidamisel tasuma hagejale viivist 0,1 % tasumata summast iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 viivitatud tööpäeva eest. Kokku moodustub viivise võlg hageja ees 5169,64 krooni. Nimetatud viivisemäär kehtib ainult 30 tööpäevase maksetähtaja ületamise puhul. Nimetatud tähtaja ületamise korral kohaldub VÕS § 94 ja § 113 kohane seadusejärgne viivis. Lisaks palus hageja välja mõista kooskõlas TsMS § 367 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei lõpetanud lepingujärgseid töid ehitusel ning mitmed tehtud tööd tehti vastuvõetamatu kvaliteediga. Mitmete hagiavaldusega koos esitatud arvete sisuks olevaid töid pole kostja tellinud ja hageja teostanud ning kostjale üle andnud. Hageja pole vastupidist tõendanud. Oma pretensioonis 26.08.05 selgitas kostja selgesõnaliselt, et pooltevahelise töövõtulepingu p. 4.2. kohaselt on pretensiooni näol tegemist ettekirjutusega puuduste kõrvaldamiseks. Samas kinnitas kostja, et kuni pretensioonis toodud puudused pole kõrvaldatud ja kostjale töö üle antud, viibib arve nr 14 tasumine. 15.09.2005 esitatud pretensioonis andis kostja veelkord täiendava tähtaja (kuni 18.09.2005) tööde parandamiseks ja lõpetamiseks. Vaatamata sellele hageja ei teostanud ega parandanud ebakvaliteetseid töid. Eelnevale toetudes jättis kostja enda arvates õigustatult tasumata osaliselt arved summades 29 444 krooni, 32 820 krooni ja 6680 krooni. Kostja pole tööde teostamist tunnistanud läbi omaksvõtu TsMS § 231 lg 4 järgi.
Arusaamatu on, millest tuleneb hageja nõue arve nr. 28 osas, kuna hageja pole arvel märgitud töid kostja tellimusel kunagi teostanud ega arvet kostjale esitanud. Väidetavalt sai kostja nimetatud arvest teada alles veebruaris 2008 kui hageja läbi Intrum Justitia AS-i nimetud arve alusel nõude esitas. Hageja nõude põhjendused on alusetud, ebakohased ja antud asja faktilisi asjaolusid mittearvestav. Kostja vastuväidetes hagile on viidatud asjaolule, et hageja täitis lepingut VÕS § 76 lg 3 sätteid rikkudes, jättes oma lepingulised kohustused täitmata ning kostja pole sellest tulenevalt töid vastu võtnud. Kostja viitas ka VÕS § 111 lg 3, mille alusel ei tekkinud kostjal tasumise kohustust hagejale seetõttu, et hageja jättis suures osas oma kohustused täitmata ning tööd, mida hageja tegi olid ebakvaliteetsed. Kuna pooltevahelise lepinguga oli piiratud poolte vastutuse määr, siis ei kuulu kohaldamisele viivise arvestus VÕS § 94 ja § 113 järgi, kuna eelnev on käsitletav vastutuse piiramisena kokkuleppel VÕS § 106 lg 1 järgi ning antud juhul pole alust kokkuleppe tühisuseks vastavalt VÕS § 106 lg 2. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Vesmel välja põhinõude summas 134 307,72 OÜ Ainulaadsed Puutööd kasuks. Menetluskulud jäid poolte kanda. 19.08.2005 väljastatud arvest nr 14 summas 89 444 krooni on kostja tasunud 60 000 krooni, tasumata jäi 29 444 krooni. Kostja pole kohtule põhjendanud ega tõendanud, miks kostja jättis töö eest tasumata just nimetatud summa ulatuses. See ei tulene ka kostja poolt esitatud OÜ Color üleandmise-vastuvõtmise aktist. Seega tuleb nimetatud summa, 29 444 krooni, kostjalt välja mõista. Arve osalise tasumisega on tõendatud, et kostja on nimetatud töö vastu võtnud. Arve summa ei kattu küll kokkulepitud summaga, mis oli vastavalt hinnapakkumise p 4 kohaselt 78 000 krooni, kuid kostja seda asjaolu ei ole vaidlustanud. 27.09.2005 väljastatud arvest nr 15 summas 57 820 krooni on kostja tasunud 25 000 krooni, tasumata jäi 32 820 krooni. Mingeid põhjendusi selle kohta, et trepp oleks ebakvaliteetselt ehitatud kostja pole ilmutanud, samuti pole põhjendanud, miks kostja arve osaliselt maksis. Vastavalt hinnapakkumisele maksnuks trepp 69 000 krooni, tegelikult tegi hageja trepi 11 180 krooni odavamalt. Seega tuleb kostjalt 32 820 krooni hageja kasuks välja mõista. Nimetatud summa on kooskõlas poolte vahel kokkulepituga ja tegelikult on hageja selle töö kostjale teostanud ja kostja vastu võtnud. 05.10.2005 väljastatud arvest nr 16 summas 6608 krooni, ei ole kostja midagi tasunud. Eraldi selle töö kohta pole pooled kokku leppinud. Kuigi hageja seletustest tulenes nagu oleks tegemist II korruse põrandaga. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi see töö maksma 21 000 krooni. Arvel olev summa jääb kokkulepitud summa sisse ning arvel märgitud töö on kokkulepitud tööde hulgas. Seega hageja nõue antud arve osas on tõendatud ja põhjendatud ning summa 6608 krooni mõistis kohus kostjalt välja. Kostja vastuväited antud nõude kohta olid paljasõnalised ja põhjendamatud. Hageja seadusliku esindaja seletused ei tõendanud küllaldaselt pooltevahelise suulise lepingu sõlmimist täiendavate kirjalikus lepingus mittekajastatud tööde tegemist. Kostja kokkulepet lisatööde tegemiseks ei tunnista. Samas tunnistas kostja 22.03.2006 väljastatud arvel nr 28 hageja poolt Xxxx-xxxx x asuva ehitise I korruse Xxxxxxx poolses korteris teostatud kipsitööde tegemist ja arvel märgitud summa 55 545 krooni koos käibemaksuga 18% 65 435,72 krooni mõistis kohus kostjalt välja. Kohtule seletusi andnud tunnistajad otseselt ei osundanud, et oleksid teinud töid ehitise II või III korruse korterites, mistõttu on tõendamata pooltevahelise suulise lisalepingu olemasolu ja täitmine hageja poolt. Seega puudus hagejal õigus nimetud lepingu alusel kostjalt midagi nõuda. Eeltoodu alusel kuulus kostjalt väljamõistmisele 134 307,72 krooni.
Kohus jättis viivise nõude rahuldamata, kuna hagejal pole üldse teda kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma, pealegi arvestades hageja poolt tehtud praaktööde hulka, mida hageja ise tunnistas, siis oli õiglane jätta viivised kostja poolt praaktööde ümbertegemise kulutuste katteks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused OÜ Vesmel palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt OÜ Ainulaadsed Puutööd hagi OÜ Vesmel vastu ja mõistis OÜ-lt Vesmel välja põhinõude summas 134 307,72 krooni OÜ Ainulaadsed Puutööd kasuks. Teha uus otsus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS §-de 232 lg 1 ja 2 ning 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses ära märkima kõik tõendid, milliste põhjal üks või teine asjaolu tuvastati ja viitama motiveeritult tuvastatud asjaolude põhjal, seadusele. Kõikidele tõenditele hinnangu andmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Antud asja lahendamisel on kohus jätnud kohtuotsuses analüüsimata kostja seadusliku esindaja vande alla antud ütlused ning lähtunud otsuse tegemisel vaid hageja seadusliku esindaja selgitustest ning kohus ei ole objektiivselt hinnanud teisi tsiviilasjas kogutud tõendeid. Kohus on meelevaldselt jõudnud järeldusele, et kostja ei ole hageja poolt väljastatud arveid vaidlustanud ning sellega nõustunud tööde mahtude ja hinnaga. Kostja on kogu menetluse väitel vaielnud vastu kogu nõudele, s.h arve nr 14, 15 ja 16 alusel tehtud tööde vastuvõtmisele ja aktsepteerimisele. Kostja on rõhutanud, et kostja tasus eeldusega osaliselt ka arvete 14 ja 15 eest, et vastustaja oma lepingulise kohustuse ikkagi täidab. Kahjuks ei vastanud hageja samasuguse heausklikkudega ning tegutses halvas usus, jättes objektil ebakvaliteetselt teostatud tööd parandamata ja ehitustööd lõpetamata, rikkudes seeläbi lepingut. Hageja pole siiani töid lõpetanud ning ei ole üle andnud täielikku tööde esitamise-vastuvõtmise akti. Kohus on jätnud hindamata ka asjaolu, et pooltevahelise lepingu punkti 4.1. kohaselt peavad tööde üleandmiseksvastuvõtmiseks olema üleandmise-vastuvõtmise aktid osade kaupa. Kohus ei saa ühestki käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendist lugeda tõendatuks, et hageja on tööd üle andnud arvetel toodud summade mahus. Sellise järelduseni ei saa jõuda ka tuletades läbi teiste tõendite. Kohus on rahuldanud arve nr 28 summas 65 435,72 krooni põhjendades seda asjaoluga, et kostja tunnistab arvel nr 28 väljastatud 22.03.2006 hageja poolt Xxxx-xxxx x asuva ehitise Xxxxxxx poolses korteris teostatud kipsitööde tegemist ja tööde üleandmist. Kohus on jätnud siinjuures analüüsimata tunnistajate ütlused. Kuna hageja ja kostja seaduslike esindajate seletused on vastuolulised, ei saa nende alusel lugeda asjaolusid tõendatuks. Samuti on kohtu järeldus, et osaliselt on arve nr 28 alusel töid teostatud, ilmselgelt vastuolus kohtu enda poolt tuvastatuga. Kohus on otsuses märkinud, et nii hageja kui ka tunnistajad ei ole tõendanud poolte vahel suulise lisalepingu olemasolu ja täitmist hageja poolt, mistõttu puudub hagejal õigus nimetatud lepingu alusel kostjalt midagi nõuda. Siinjuures jääb arusaamatuks, millisele tõendile on kohus tuginenud ja arve nr 28 osas osaliselt hagi rahuldanud. Kohus ei tohi ega saa anda tõenditele hinnangut, kui seletus on ebaselge. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus tuleb osaliselt tühistada arve nr 28 alusel väljamõistetud 65 435,72 krooni osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hageja nõue summas 65 435, 72 krooni rahuldamata.
Kolleegium leiab, et hagi rahuldamine arvete nr. 14, 15 ja 16 alusel on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 selles osas korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et asja läbivaatamisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsust tehes arvete nr. 14, 15 ja 16 alusel menetlusõiguse norme apellatsioonkaebuses nimetatud viisil rikkunud. Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis hinnanud ja sealhulgas andnud hinnagu nii tunnistajate ütlustele kui ka poolte seaduslike esindajate seletustele. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kvalifitseerinud õigesti pooltevahelised suhted ja põhjendatult rahuldanud hagi arvete nr. 14, 15 ja 16 alusel. Maakohus on nimetatud osas hagi rahuldamist piisavalt põhjendanud. Kostja on esitanud küll paljasõnalisi vastuväiteid nimetatud arvetele, kuid ei ole oma väited selles osas tõendanud. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes väidetakse, et nimetatud arvete alusel võis kostja tasuda oma äranägemise järgi oluliselt vähem. Maakohus on otsuses kõiki asjas esitatud tõendeid hinnanud. Kaebusest ei selgu, milliseid tõendeid kohus ebaõigesti hindas. Tööde üleandmise ja vastuvõtu aktide vormistamata jätmine ei välista iseenesest kostja kohustust teostatud tööde eest tasuda. Maakohus on hinnangu andnud ka kostja poolt esitatud pretensioonidele ja õigesti leidnud, et kostja pole tõendanud oma vastuväiteid. Maakohus on oma hinnangu andnud ka kostja poolt esitatud OÜ Color üleandmis-vastuvõtu aktile ja leidnud, et nimetatud akt ei välista kostja kohustust tasuda esitatud arvete alusel. Maakohus rahuldas põhjendatult hagi arvete nr. 14, 15 ja 16 alusel ja mõistis kostjalt välja 68 872,00 krooni. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt arve nr 28 alusel ja mõistis kostjalt välja 65 435,72 krooni. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsus selles osas on vastuoluline nagu märgitakse põhjendatult apellatsioonkaebuses ja nimetatud nõuetele ei vasta. Seda möönab ka hageja vastulauses apellatsioonkaebusele. Maakohus leidis, et kuna kostja seaduslik esindaja ise kinnitas, et lubas hagejal Xxxx-xxxx x I korrusel tegutseda, siis ainult selle väite alusel rahuldas nimetatud nõude. Kolleegium leiab, et maakohus on kostja seadusliku esindaja vande all antud seletust laiendavalt tõlgendanud. T.l. 87 on kostja seaduslik esindaja Meelis Vesselov kinnitanud, et lisatöödest hagejaga oli küll juttu, kuid mingit kokkulepet ei olnud. Mingeid lisatöid hageja ei teinud, kuna ei jõudnud kokkulepitud töödegagi valmis tähtaegselt. Kolleegiumi arvates ei tulene kostja seadusliku esindaja poolt öeldust, mille kohaselt ta lubas lepingu alusel hagejal seal I korruse korteris tegutseda ja et ka korteri omanik oli kohapeal, et kostja oleks eelnevaga tunnistanud hageja nõuet I korruse korteris teostatud tööde osas või suulist kokkulepet temaga nende tööde tegemiseks. Tööde teostamist I korrusel on tõendanud hageja tunnistajad M. K, A. K. ja R. K., kuid nende ütlustest ei nähtu, kes oli tööde tellijaks (t.l.83-85). Maakohus on ka ise leidnud, et tunnistajad ei ole tõendanud suulise lepingu olemasolu poolte vahel. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja nõue arve nr 28 alusel tervikuna ei kuulu rahuldamisele tõendamatuse tõttu. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, mille tulemusel
rahuldatakse 177 491,04 kroonist 68 872, 00 krooni, siis tuleb menetluskuludest jätta 61% hageja kanda ja 39% kostja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.