Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring 15. juuni 2009. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu 2-08-59656 OÜ Ainulaadsed Puutööd hagi OÜ Vesmel vastu võla summas 172 321,40 krooni ja viiviste 5169,64 krooni nõudes ning viivist VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja : OÜ Ainulaadsed Puutööd reg.kood 11000581, asukoht Laine t. 3-8, Pärnu 80016, esindajad vandeadvokaat Vahur Krinal OÜ Rüütli Advokaadibüroo Rüütli t. 14-214 Pärnu 80010 ja seaduslik esindaja Kuido Sipp Kostja OÜ Vesmel reg.kood 10740726 asukoht Suur-Kuke t. 7 Pärnu 80018 esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa Alvin Rödl &Partner Advokaadibüroo OÜ asukoht Roosikrantsi t. 2 Tallinn 10119 ja seaduslik esindaja Meelis Vesselov isikukood xxxxxxxxxxx Kohtuistungil.
Juhindudes VÕS § 6 lg 2, § 8 lg 2, § 25 lg 1, § 76 lg 1-3, § 82 lg 7, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 103, § 106 lg 1-2,§ 107 lg 1, § 111 lg1, 3, § 112 lg 5, § 113, § 114, § 115 lg 1, § 116 lg 1 ja 2 p 2, 4, 6, § 189lg 1, § 6456 lg 1 ja § 647 lg 1 ning § 1028 ja TsÜS § 135 lg 1, § 138 lg 2, § 142 lg 1, § 146 lg 1, § 162 ning PECL 1:102 ja TsMS § 461 lg 4 kohus otsustas. Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ Vesmel’ilt põhinõue summas 134 307,72 (ükssada kolmkümmend neli tuhat kolmsada seitse krooni ja 72 senti ) krooni OÜ Ainulaadsed Puutööd kasuks
Kohtukulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte kanda – TsMS § 162 lg 1
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võlg summas 172 321,40 krooni ja viiviste 5169,64 krooni nõudes ning viivist VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hagis esitatud väidetele seisneb hageja nõue alljärgnevatel asjaoludel. Hageja poolse nõude aluseks on poolte vaheline töövõtuleping sõlmitud 21.06.05 ehitustööde teostamiseks ehisel asukohaga Suur-Kuke t. 7 Pärnus, tööde loetelu on toodud hageja hinnapakkumises nr. M 1 (poolte vahelise töövõtulepingu nr. TE 006 punkt 2.2.)(tl. 65). Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arved, millised kostja tasus osaliselt või jättis üldse tasumaata. Kokku hageja nõuab tasu 172 321,40 krooni. Nimetud arvetel toodud summad on hageja nõude aluseks. Hageja kinnitab, et teostas tööd tähtaegselt ja parandas kostja pretensioonides toodud ehitusvead. Kui hageja poolt teostaud tööde ehitusvead kõrvaldas mitte hageja, arvestas hageja arvel nr. 28 (tl. 16) nimetatud tööde maksumuse maha. Sellest tulenevalt hageja on arvamusel, et kostja on jätnud tööde eest tasumata põhjendamatult. Hageja väitel hoidus kostja kõrvale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, sellist dokumenti poolte vahel pole. Tegelikult on kostja töid vastu võtnud, mille kohta on kostja esitanud kaks pretensiooni töö kvaliteedi osas, millised esitas hageja koos hagiga kohtule. Hageja arvates ta pretensioonid lahendas, parandades puudused ise või vähendas arvet kolmanda isiku poolt tehtud parenduste ulatuses. Viivist arvutab hageja poolte vahelise lepingu p. 7.2. järgi kokku 5169,64 krooni. Lisaks soovib hageja, et kostjalt mõistetakse välja viivis seaduse järgi VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on hagi põhjendamata ja tõendamata, sellised väited esitab13.10.08 kostja kohtule oma vastuses hagile (tl.23-29). Kostja väitel hageja ei lõpetanud lepingujärgseid töid ehitusel ning mitmed tehtud tööd tehti vastuvõetamatu kvaliteediga. Mitmete hagiavaldusega koos esitaud arvete sisuks olevaid töid pole kostja tellinud ja hageja teostanud. ning kostjale üle andnud. Hageja pole vastupidist tõendanud.
2 (7)
Oma pretensioonis 26.08.05 selgitas kostja selgesõnaliselt, et poolte vahelise töövõtulepingu p. 4.2. kohaselt on pretensiooni näol tegemist ettekirjutusega puuduste kõrvaldamiseks. Samas kinnitas kostja, et kuni pretensioonis toodud puudused pole kõrvaldatud ja kostjale töö üle antud viibib arve nr. 14 tasumine. Kuna kostja pretensioonidele vaatamata töid ei lõpetanud ja ebakvaliteetseid töid ei parandanud jättis kostja enda arvates õigustatult tasumata osaliselt arved summades 29 444 krooni ja 32 820 krooni ja 6680 krooni / siin ja edaspidi kaldkriipsude vahel olevad sõnad on kohtu selgitus nimetatud dokumendis toodu kohta; kokku 68 944 krooni, viimane summa on kostja poolt toodud ebaõige, hageja viitab siin arvele nr. 16 summas 6608 krooni(tl. 15), seega on kostja teinud valearvestuse, arvet kostja viidatud summale pole kohtule esitatud /. Kostja väitel on ta hagejale tööde eest 29.08.05 maksnud 35 000 /25 000+ 10 000/, 08.09.05 maksnud 25 000 krooni ja 28.09.05 maksnud 25 000 85 000 krooni. Kostjale on arusaamatu, millest tuleneb hageja nõue arve nr. 28 osas, kuna hageja pole arvel märgitud töid kostja tellimusel kunagi teostanud ega arvet kostjale esitanud. Väidetavalt sai kostja nimetatud arvest teada alles veebruaris 2008.a. kui hageja läbi Intrum Justitia AS nimetud arve aluse nõude esitas. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud nimetatud arve tagant järele oma menetluspositsiooni parandamiseks ning kogu hageja nõue on esitaud eesmärgiga kostja arvel läbi kohtuinstantsi alusetult rikastuda. Kostja väitel on hageja nõude põhjendused alusetud, ebakohased ja antud asja faktilisi asjaolusid mittearvestav. Kostja vastuväidetes hagile on viidatud asjaolule, et hageja täitis lepingut VÕS § 76 lg 3 sätteid rikkudes, jättes oma lepingulised kohustused täitmata ning kostja pole sellest tulenevalt töid vastu võtnud. Kostja viitab ka VÕS § 111 lg 3, mille alusel ei tekkinud kostjal tasumise kohustust hagejale seetõttu, et hageja jättis suures osas oma kohustused täitmata ning tööd, mida hageja tegi oli ebakvaliteetsed. Kostja väidab, et pole tööde teostamist tunnistanud läbi omaksvõtu TsMS § 231 lg 4 järgi. Viivise arvestuse kohta annab kostja arvamuse, et kuna on poolte vahelise lepinguga oli piiratud poolte vastutuse määr, siis ei kuulu kohaldamisele viivise arvestus VÕS § 94 ja § 113 järgi kuna eelnev on käsitletav vastutuse piiramisena kokkuleppel VÕS § 106 lg 1 järgi ning antud juhul pole alus kokkuleppe tühisuseks vastavalt VÕS § 106 lg 2. Lisaks märgib kostja, et hageja on temale lepingu mittetäitmisega kahju tekitanud, mille heastamist on kostjal kavas läbi VÕS § 115 lg 1 nõuda. Kahju seisnes selles, et kostja pidi OÜ Color’il laskma hageja praaktöö ümber teha ja parandada.
Kohtu õiguslik põhjendus. Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtuleping sõlmitud 21.06.05 ehitustööde teostamiseks ehisel asukohaga Suur-Kuke t. 7 Pärnus, tööde loetelu on toodud hageja hinnapakkumises nr. M 1 (poolte vahelise töövõtulepingu nr. TE 006 punkt 2.2.)(tl. 65).
Vastavalt nimetud hinnapakkumisele kohustus hageja kostja tellimusel teostama järgmised tööd.
3 (7)
Hageja poolt esitaud arves nr. 14 väljastatud 19.08.05 on toodud, et arve on esitatud arvatavasti trepikoja kipsipaigalduse ja värvitööde eest summas koos käibemaksuga 89 444 krooni, millest kostja on tasunud 60 000 krooni. Kostja pretensioonis pole küll toodud, mis ehitustandri kohta see käib, kuid kuna vastavalt hageja hinnapakkumisele oli ettenähtud lagede ja seinte ehitus ainult trepikojas siis sellest kohus järeldab, et etteheited käsitlevad hinnapakkumise p. 5 toodut. Kuna kostja maksis hagejale nende tööde eest 60 000 krooni ära, siis puuduste kõrvaldamine võiks maksta 29 444 krooni. Samas pole kostja kohtule põhjendanud ega tõendanud, miks kostja jättis töö eest tasumata just nimetatud summa ulatuses. See ei tulene ka kostja poolt esitatud OÜ Color üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl.73). Seega tuleb nimetatud summa, 29 444 krooni, kostjalt välja mõista, arve osalise tasumisega on tõendatud, et kostja on nimetatud töö vastu võtnud. Arve summa ei kattu küll kokkulepitud summaga, mis oli 78 000 krooni (hinnapakkumise p 4, mida on eelpool kohtu
4 (7)
poolt vaadeldud), kuid kostja seda asjaolu ei vaidlusta. Sellest kohus järeldab, et kostja nõustub nimetud töö mahtude ja hinnaga. Kostja järgmises pretensioonis 15.09.05 on samad puudused lisaks märgitakse, et paigaldamata on trepid (hinnapakkumise p. 3). Siin tuleb vaadelda hageja arvet nr. 15 väljastatud 27.09.05 summas 57 820 krooni millest kostja on maksnud 25 000 krooni ja on jätnud maksmata 32 820 krooni. Seega 27.09.05 olid trepid paigaldatud. Mingeid põhjendusi selle kohta, et trepp oleks ebakvaliteetselt ehitatud kostja pole ilmutanud, samuti pole põhjendanud, miks kostja arve osaliselt maksis. Vatsavalt hinnapakkumisele maksnuks trepp 69 000 krooni, tegelikult tegi hageja trepi 11 180 krooni odavamalt. Kuna mingeid märkusi kostjal trepi osas pole tuleb kostjalt 32 820 krooni hageja kasuks välja mõista. Nimetatud summa on kooskõlas poolte poolt kokkulepituga ja tegelikult on hageja selle töö kostjale teostanud ja kostja vastu võtnud. Hageja poolt esitaud arve nr. 16 väljastatud 05.10.05. summas 6608 krooni (kostja on kirjutanud oma vastuses ekslikult ka 6680 krooni) puudutab osaliselt poolte vahelise lepingu lisana eksisteeriva hinnapakkumise p 5, see on arve trepikoja niinimetatud musta ehk aluspõranda ehitus. Eraldi selle töö kohta pole pooled kokkuleppinud, vähemalt kohtul puuduvad sellekohased tõendid. Kuigi hageja seletusest kohtule tuleneks nagu oleks tegemist II korruse põrandaga, kuid arvele on märgitud „trepikoja põrandate katmine puitlaastplaadiga“ Et sellist põrandat teha, tekib küsimus, kes immutas ja paigaldas põranda talda, soojustuse, samuti pärispõranda kuuselauast. Kokku vastavalt poolte kokkuleppele pidi see töö maksma 21 000 krooni. Arvel olev summa jääb kokkulepitud summa sisse ja arvel märgitud töö on kokkulepitud tööde hulgas. Seega loeb kohus hageja nõude antud arve osas tõendautuks ja põhjendatuks ja summa 6608 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited antud nõude kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud. Poolte seletused vaidluse asjaolude kohta. Hageja OÜ Ainulaadsed Puutööd seaduslik esindaja juhatuse liige Kuido Sipp seletab: kirjaliku lepingu kostjaga sõlmisime kostjaga nende tööde tegemiseks mis on hinnapakkumises ( lk 65) . Korterite tööd ja näiteks trepikoja II korruse põranda puitplaadiga katmise leppisime kokku suuliselt, Vesselov /kostja seaduslik esindaja/ ise pakkus, et kas ma ei tahaks teha ka kipsitöid. Võtsin need tööd teha suusõnalise kokkuleppe kohaselt. Sealt hakkasid probleemid, igasugused nõudmised, mis tegelikult ei olegi kuskil Ehitusseaduses olemas. Tahtlikult tekitati suuremaid probleeme kui tegelikult oli, et mitte maksta. Tunnistajad rääkisid, et tegime neid töid seal I korrusel, juhendeid andis ka I korruse korteri tulevane omanik xxxx. Meelis Vesselov käis praktiliselt ka iga päev ja andis juhendeid I ja III korruse korteri osas. Töö käigus arutasime koos neid asju sealsamas korteris kus me kipsitöid tegime. Vesselov ütles, et Coloril on nii palju tööd, et äkki mina teen need tööd ära. Arve esitati kostjale alles märtsis, kuna peale seda kui ära läksime, ütles Vesselov, et mingeid arveid enne ei taha näha, kui kõik pretensioonides näidatud parandused trepikojas on tehtud. Ühelegi tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile Vesselov alla ei kirjutanud, keeldus tahtlikult, et oleks põhjus mitte maksta. Üritasin Vesselovile akte anda, et kirjutaks alla vähemalt need tööd, mille suhtes pretensioone ei ole, ta keeldus. Alguses Vesselov lubas tasuda, aga siis lükkus üha edasi ja edasi, et ei ole raha ja siis lõpuks ütles, et ta ei maksagi mulle. Hageja seaduslik esindaja ei mäleta kuupäeva ega kuud, millal suuline leping sõlmiti. Korraldusi oma töölistele sain anda järgmisel päeval kui suuline leping sõlmiti, nüüd ma ei mäleta kuupäeva. Sama lepingu jätk oli see, tegelikult ikka eraldi leping. See oli sellises mahus milles on esitatud tehtud tööde eest arved. Ruutmeetri hind kipsitööde puhul oli erinev. Kokku lepiti
5 (7)
hinnad ligikaudu 300 kr ruutmeeter topeltkips ja 150 ühekordne koos karkassi ehitusega. Üleandmise tähtpäevad lepiti kokku enne maja üleandmistähtaega, täpselt ei mäleta, kuskil oktoobris. Kirjaliku lepingujärgsed tööd on tänaseni lõpetamata, sest meie töid tegi ringi Color, need tööd, mis meie tegelikult pidime ise tegema. Objektilt lahkumise kuupäeva ei mäleta. Arveldamine lepiti kokku nii, et Vesselov vaatab töö üle ja võtab vastu, ei pidanud vastuvõtmine kirjalikult olema ja, et siis esitan arve ja tema maksab. . Hageja seaduslik esindaja ei näinud seal liikumas ühtegi Vesselovi töömeest peale elektrikute. Meie firma põhikirjas on sees ka ehitustegevus. Kõigepealt tegid K.ja M. kipsitöid, osaliselt oli karkass olemas, nad lõpetasid ka karkassitööd, panid kipsi lakke ja seintele, osaliselt oli kips olemas, osaliselt panid topeltkipsi. Nende töödega ei oldud rahul, noored töölised tegid ümber. Mitu korda arutasime Meelisega ja tema isaga, et kuidas teha, et I korruse korteris akna all sein ei liiguks, et kipsisse pragusid ei tuleks. Iga ehituse käigus saab mõni kipsplaat vigastada, liialdus on, et kõik kipsplaadid olid lõhutud. . Hageja seaduslik esindaja märgib, et III korrusel tegi FIE Toivo Vassiljev töid ja minul oli Toivoga alltöövõtuleping. Hageja seaduslik esindaja seletustest kohus järeldab, et hageja pole suutnud küllaldasel määral tõendada poolte vahelise suulise lepingu sõlmimist täiendavate kirjalikus lepingus mittekajastatud tööde tegemise kohta. Mis puudutab kipsitööde tegemisele ehitise III korrusel, siis on kohtule esitatud hageja poolt nimetatud isiku poolt allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt 21.09.05 (tl. 64), mis on suunatud OÜ Vesmel’ile, ehk kostjale. Puuduvad tõendid, et hagejal oleks alltöövõtu suhe nimetatud isikuga. Lisaks, nagu allpool kostja seadusliku esindaja seletusest nähtub, kostja kokkulepet lisatööde tegemiseks ei tunnista. OÜ Vesmel seadusliku esindaja juhatuse liige Meelis Vesselov seletus: töö ettevõtuleping Pärnus Suur-Kuke 7 ehitustööde teostamiseks sõlmiti hagejaga tema seadusliku esindaja Sipp’iga koos koostasime selle lepingu (lk 8-10). Põhitööd, mis pidi tegema olid - aia ehitus, terrass, I ja II korruse trepp, trepikoda, trepikoja põrand I korrusel. Lisatöödest oli juttu, aga mingit kokkulepet ei olnud. Mingeid lisatöid hageja ei teostanud, kuna ei jõudnud kokkulepitud töödegagi valmis. Pretensioone esitasime kaks. Pretensioonid olid trepikoja kohta. Hageja lahkus objektilt septembri lõpp-oktoobri algus 2005. Ta ei täitnud kohustusi mis antud lepinguga oli sõlmitud. Hageja tegi vaid töid mis oli kokku lepitud ja ka nendega ta ei saanud tähtajaks valmis. Kostja seaduslik esindaja ei oska öelda, millest tunnistajad rääkisid. I ja III korruse korteris ei ole Ainulaadsed Puutööd mingeid töid teinud, meil oli sellest küll juttu, aga kokkulepet ei olnud. OÜ Color tegi need tööd. Kips oli kõik minu poolt toodud. Trepikojas paigaldas hageja küll neid kipsplaate, aga seal oli probleeme palju, kipsplaadi nurgad olid puha lõhutud. Neid töid teostasin seal ka mina oma meestega. Lepingu alusel lubasin hagejal seal I korruse korteris tegutseda ja korteri omanik oli ka seal. Sellest tuleneb, et kostja tunnistab Arvel nr. 28 väljastatud 22.03.06 hageja poolt Suur-Kuke t 7 asuva ehitise I korruse Raeküla poolses korteris teostatud kipsitööde tegemist ja arvel märgitud summa 55 545 krooni koos käibemaksuga 18% 65 435,72 krooni tuleb kostjalt välja mõista Ka kohtule seletusi tunnistajad andnud tunnistajad ei osunda otseselt, et oleksid teinud töid ehitise II või III korruse korterites, seega tunnistajad ei tõenda poolte vahelise suulise lisalepingu olemasolu ja täitmist hageja poolt. Seega on hageja viidatud poolte vaheline suuline töövõtuleping hageja poolt tõendamata. Kui antud asjaolu on tõendamata, kus juures tõendamiskoormis on hagejal, siis puudub hagejal õigus nimetud lepingu alusel kostjalt midagi nõuda. Kui hageja leiab, et kostja on omandanud tema töö tasuta, siis võib hageja
6 (7)
nõuda saadu tagastamist võlaõigusseaduse alusetult rikastumise sätete alusel, sellist nõuet pole hageja käesolevas asjas esitanud. Kokku kuulub kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolude ja kohtu poolt kohaldatud seaduste alusel kostjalt välja mõistmisele 134 307,72 krooni. Viiviste nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal pole üldse teda kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma, pealegi arvestades hageja poolt tehtud praaktööde hulka, mida hageja ise tunnistab (arve nr. 28 tl. 16), siis on õiglane jätta viivised kostja poolt praaktööde ümbertegemise kulutuste katteks, millega ka hageja on nõus näidates eelpool viidatud arvel neid kulutusi. Menetlus kulud tuleb kohtu arvates jätta poolte kanda, kuna kohus rahuldas hageja nõude osalist peaaegu pooles ulatuses arvestades hageja nõutud viiviseid nii seaduslikul alusel kui ka lepingust tulenevaid, samuti pole kostja esitanud vastuhagi, millele kostja ühes oma vastuväites viitab, milline tuleneks hageja poolt poolte vahelise lepingu rikkumisest. Antud asja lahendamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 6 lg 2, § 8 lg 2, § 25 lg 1, § 76 lg 1-3, § 82 lg 7, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 103, § 107 lg 1, § 111 lg1, 3, § 112 lg 5, § 113, § 114, § 116 lg 1 ja 2 p 2, 4, 6, § 189lg 1, § 6456 lg 1 ja § 647 lg 1 ning § 1028 ja TsÜS § 135 lg 1, § 138 lg 2, § 142 lg 1, § 146 lg 1, § 162 ning PECL 1:102 ja TsMS § 461 lg 4
Rein Pokk Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2010 kohtuotsuse resolutiivosa:
Pärnu Maakohtu 15.06.2009 otsus tühistada osaliselt ja selles osas teha uus otsus. Jätta OÜ Ainulaadsed Puutööd hagi OÜ Vesmel vastu summas 65 435,72 krooni rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Resolutsioon tervikuna: Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Vesmel OÜ Ainulaadsed Puutööd kasuks 68 872,00 (kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) krooni. TsMS § 173 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 61% hageja kanda ja 39% kostja kanda.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.