Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-08-67912 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Piret Treve ja Merike Kirsipuu vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 41 549,49 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Eerika Erlach, kostja Piret Treve ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx), kostja Merike Kirsipuu (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxx, xxxxx xxxx xx-x) Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2009 Resolutsioon Välja mõista Piret Trevelt ja Merike Kirsipuult solidaarselt 66 854,27 krooni ja viivis 29,11% tagastamata krediidisummalt aastas kuni alates 18.12.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Lõpetada menetlus Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagis Piret Treve ja Merike Kirsipuu vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta solidaarselt Piret Treve ja Merike Kirsipuu kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja P.Treve sõlmisid 11.10.2006 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostja P.Trevele 35 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja P.Treve kohustatud maksma hagejale intressi 29,05 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on pooled sõlminud ühe kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 13 159,40 kr võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 44 534,17 kr. Kokkuleppe nr 1 alusel loeti alates 03.10.2007 uueks intressimääraks 29,11% tagastamata krediidisummalt, so 44 534,17 kr aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 11.10.2006 käenduslepingu kostja M.Kirsipuuga. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, siis oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus lepingu ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja saatis 10 07.2008 kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei täitnud vaatamata hoiatusele lepingut tulenevaid kohustusi, ütles hageja 25.08.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 694,65 kr, mis arvestati võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjatelt üldtingimuste, seaduse alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 41 368,31 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3
kostjatelt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9004,61 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 25.08.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 91,34 kr. Seega 22.12.2008 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 käenduslepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4884,23 kr. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 8273,66 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduslepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Lepingu alusel kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 445,34 kr lepingu muutmise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja on hagejale lepingu muutmise tasu katteks tasunud 264,16 kr, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu muutmise tasu 181,18 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso-, ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata 405.35 kr kostjatele 25.08.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduste eest, mis tõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 405,35 kr. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel piiratud 110 900.- kr. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 66 854,27 kr, millest 41 368,31 kr on tagastamata krediidisumma, 9004,61 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 894,82 kr viivis, 181,18 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, 405,35 kr võla sissenõudmisega seotud kulud.; 2)viivis 29,11% tagastamata krediidisummalt alates 18.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni; 3) hageja loobub leppetrahvi väljamõistmisest.
Kostja vastuväited Kostja P.Treve kohtuistungile ei ilmunud, oli kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohus arutas asja hageja soovil kostja osavõtuta. Kostja M.Kirsipuu oli vastu sellele, et hageja suurendas P.Treve soovil laenusummat. Kirjalikku dokumenti tal selle kohta esitada ei ole. Kostja ei soovi tasuda hagejale kogu võlgnevust. Ta on nõus igakuiselt tasuma graafiku alusel. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 11.10.2006 tarbijakrediidilepinguga nr xxxxxxxxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 1 35 000.- kr krediiti. Kokkuleppega loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummat suurendati 13 159,40 kr võrra ning uueks intressimääraks loeti 19,11% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. 11.10.2006 käenduslepinguga loeb kohus tuvastatuks, et kostja 2 võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja 1 vahelisest lepingust. Kostja 1 rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada
krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 10.07.2008 kirjaliku teatega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad sellele ei reageerinud. 25.08.2008 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjatelt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 ja käenduslepingu alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, võla sissenõudmisega seotud kulude ja lepingu sõlmimise tasu tasumist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist 694,65 kr. Nimetatud summad arvestati vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 2.5 võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Seega on tagastamata krediidisummaks 41 368,31 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt välja mõista. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9004,61 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 25.08.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 91,34 kr. Kuni kohtuistungi toimumiseni oli viivis suurenenud ajaperioodil 25.08.2008 – 17.12.2009 15 803,48 kr võrra ( 41 368,31 kr x 29,11% x 479 päeva/365 päeva). Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivise 15 894,82 kr. Seega kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15 894,82 kr. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitmaise4 ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 29,11% tagastamata krediidisummalt aastas alates 18.12.2009 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele ka 181,18 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, mida kohustusid tasuma lepingu ja käenduslepingu alusel. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh. kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kulud tuleb hüvitada vastavalt hinnakirjale. Kostjad on jätnud hagejale tasumata 405,35 kr kostjatele saadetud lepingu ülesütlemise avalduste eest. Nimetatud summa
kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ja käenduslepingu alusel. Käenduslepingust nähtub, et kostja M.Kirsipuu võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja P.Treve vahelisest krediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest lepingus toodud ulatuses. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 110 900.- kr. Seega kostja M.Kirsipuu käenduslepingu sõlmimisel andis nõusoleku käendada kostja P.Treve kohustusi hageja ees summas 110 900.- kr. P.Treve krediidisumma suurendamisel ei vajanud käendaja nõusolekut, sest tema rahaliste kohustuste kogusumma ei ületanud käenduslepingus sätestatud summat. Kostja M.Kirsipuu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei nõustunud kostja P.Treve laenusumma suurendamisega. Seega kostja M.Kirsipuu on kohustatud vastutama hageja ees kostja P.Treve kohustuste täitmise eest. Hageja loobub leppetrahvi nõudest. Selles osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.