Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2010. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number
2-08-56269
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi L K vastu laenu põhiosa, intressi, viivise ja kulude kokku 23 176,92 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused ( registrikood 10625474, Tartu mnt. 24-15, Tallinn 10115, a/a 10220064480012 SEB pangas); Hageja esindaja Kristjan Vahar; Kostja L K (
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt L Klt (K) hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks põhivõlg 150 (ükssada viiskümmend) krooni, viivis 3000 (kolm tuhat) krooni ja intress 700 (seitsesada) krooni, kokku 3850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine
1.Jätta hageja AS ERA Liisingu Inkassoteenused menetluskulud kostja L K proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebue 30 päeva jooksul, arvates kättetoimetamisest, Tallinna Ringkonnakohtule, otsuse teinud kohtu kaudu.
25.01. 2007. a sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja L K interneti vahendusel lepingu nr. 33950, millega kostjale anti laenu 3 000 krooni, 30 päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Laen kanti kostja poolt lepingusse märgitud arvelduskontole. Laenu pidi kostja tagastama 08. märtsiks 2007. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja laenuandja loovutas nõude hagejale ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile. Seisuga 28. 08. 2008 on kostja võlg hagejale tagastamata laenuna 3000 krooni, intressidena 12 556,92 krooni, viivisena 7620.- krooni ja leppetrahv 1500 krooni ning nõude loovutamise kulu 150 krooni, kokku 26 176,92 krooni. Hageja vähendas oma nõuet 3000 krooni võrra e. kostja poolt tasutud summa võrra ja juhindudes VÕS § 8, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 88 lg. 8, 100, 101 lg. 1 p. 1,3 ja 6, 108, 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1 ja 2, 396 lg. 1, 397 lg. 1 ja TSMS § 162 lg. 1 taotleb:
1.Välja mõista kostjalt võlgnevus 23 176,92 krooni.
2.Välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv 1750 krooni ja kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Lepingu nr. 33950 alusel kandis SMS Laen OÜ kostja pangakontole 06. 02. 2007 3000 krooni. Koos intressiga pidi kostja maksma võlausaldajale hiljemalt 08. 03. 2007 3700 krooni. Kostja tunnistab, et ei suutnud laenu tähtajaks tagasi maksta, kuid leiab, et hageja on nõude esitamisel talitanud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole saanud kätte hageja poolt kohtule esitatud võlateatisi ja ei ole olnud teadlik võlanõude loovutamisest ja viiviste nõudest.
29.04. 2008 maksis kostja SMS Laen OÜ pangakontole 3000 krooni põhivõla katteks ja leiab, et põhivõla maksmisega lõppes õigus nõuda intressi ja viivist. Kostja nõustub viivise nõudega 417 päeva eest ja palub viivise nõuet vähendada, kuna viivise suurus on tema arvates ülemäära suur ja ei tohiks oluliselt ületada põhivõla suurust. Lisaks palub kostja jätta välja mõistmata leppetrahv ning kohustuse sissenõudmisega seotud kulud tulenevalt VÕS § 113 lg. 5 ja 159 lg. 2. Samuti palub kostja vähendada intressinõuet, kuna hageja on kostja suhtes käitunud pahatahtlikult ja jätnud lepingu lõpetamata ja jätkates intresside arvestamist, et rikastuda kostja arvelt. Kostja on seisukohal, et hageja saab nõuda vaid viivist 447 päeva eest ja palub hagi jätta enamusosas rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 25. 01. 2007 sõlmisid OÜ SMS Laen ja kostja L K lepingu nr. 33950 /t.l. 7-12/. Kostja poolt saadud laenu summa oli 3000 krooni ja laen kanti kostja arvele 06. 02. 2007.a./t.l. 19/. Laenu pidi kostja tagastama 30 päeva jooksul, e. 08. märtsiks 2007. Intressi määraks laenu perioodiks lepiti kokku 700 krooni.
2 (5)
2-08-56269 Võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale Era Liisingu Inkassoteenused, kes 14. 03. 2007, 28.
03.2007, 24. 04. 2007, 24, 03. 2008, 17. 04. 2008 on koostanud võlateatised. Kas teatised ka võlgnikuni jõudsid, ei ole teada. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg. 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 88 lg. 1 järgi, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg. 4 järgi, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja. VÕS § 88 lg. 6 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Lõike 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
29.04. 2008 maksis võlgnik SMS Laen OÜ-le 3000 krooni /t.l. 12/. Selleks ajaks oli hageja võlgnevuse suuruseks arvestanud juba 20 056 krooni, s.h intress 8939 krooni, viivis 7067 krooni, menetluskulu 350 krooni ja põhiosa võlg 3000 krooni. Kuigi võlgnik on märkinud, et maksis summa viitega põhikohustuse täitmiseks, ei ole ta oma valikuõigusest teatanud enne võla sissenõutavaks muutumist, see tähendab, et valikuõigus oli üle läinud võlausaldajale. Juhul kui hageja soovis kostja poolt makstud summa arvestada viivise, intressi ja alles siis põhinõude katteks, tulnuks tal seda mõistliku aja jooksul kostjale teatada. Hageja seda ei teinud. Laenulepingu tingimustes (www.smslaen.ee) p. 7.3 järgi on laenuandja määranud, et kui laenusaaja on teinud lepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. See järjekord saabki olla aluseks kohustuste täitmise järjekorra määramisel. See tähendab, et makstud summast tulnuks maha arvestada tehtud kulutused summas 150 krooni ja 2850 krooni võlgnetava põhivõla katteks, s.t. põhivõla jäägiks peale kostjapoolset ülekannet jäi 150 krooni. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku 3 (5)
2-08-56269 intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (RK 3-2-1-89-08). Antud juhul on pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja 30 päeva ja perioodi eest makstava intressi 700 krooni. Selles ulatuses kuulub hageja nõue ka rahuldamisele. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lõike 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg.1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Pooled on viivise määraks leppinud kokku 0,5% päevas ( 15 EEK). 08. 03 2007- 29. 04. 2008 = 6315 EEK. Edasi 150x0,5%x 122= 91,50 EEK, kokku viivis 6406,50 EEK. Kostja taotleb viivise vähendamist. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast nt. on ülekohtune. Kohus ei pea põhjendatuks ja mõistlikuks viivise väljamõistmist kostjalt üle põhinõude suuruse e. 3000 krooni ja mõistab viivise välja selles suuruses. Kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 alusel, mille kohaselt tüüptingimused on tühised, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust ja § 44 järgi. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-08 leidis, et VÕS § 415 lg-st 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Antud juhul on hageja näinud tüüptingimustes ette, et kostja on kohustatud maksma leppetrahvi 50% krediidisummast, mis ilmselgelt on ebamõistlikult suur ja sellest tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõude rahuldamata. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu temal suuruses, mida ei kataks väljamõistetav viivis. Menetluskulud
4 (5)
2-08-56269 TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Külli Mõlder Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.