2-08-56269
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2010. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number
2-08-56269
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi L K vastu laenu põhiosa, intressi, viivise ja kulude kokku 23 176,92 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused ( registrikood 10625474, Tartu mnt. 24-15, Tallinn 10115, a/a 10220064480012 SEB pangas); Hageja esindaja Kristjan Vahar; Kostja L K (
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
kohtuotsuse
1 (5)
2-08-56269 Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 25. 01. 2007 sõlmisid OÜ SMS Laen ja kostja L K lepingu nr. 33950 /t.l. 7-12/. Kostja poolt saadud laenu summa oli 3000 krooni ja laen kanti kostja arvele 06. 02. 2007.a./t.l. 19/. Laenu pidi kostja tagastama 30 päeva jooksul, e. 08. märtsiks 2007. Intressi määraks laenu perioodiks lepiti kokku 700 krooni.
2 (5)
2-08-56269 Võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale Era Liisingu Inkassoteenused, kes 14. 03. 2007, 28.
2-08-56269 intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (RK 3-2-1-89-08). Antud juhul on pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja 30 päeva ja perioodi eest makstava intressi 700 krooni. Selles ulatuses kuulub hageja nõue ka rahuldamisele. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lõike 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg.1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Pooled on viivise määraks leppinud kokku 0,5% päevas ( 15 EEK). 08. 03 2007- 29. 04. 2008 = 6315 EEK. Edasi 150x0,5%x 122= 91,50 EEK, kokku viivis 6406,50 EEK. Kostja taotleb viivise vähendamist. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast nt. on ülekohtune. Kohus ei pea põhjendatuks ja mõistlikuks viivise väljamõistmist kostjalt üle põhinõude suuruse e. 3000 krooni ja mõistab viivise välja selles suuruses. Kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 alusel, mille kohaselt tüüptingimused on tühised, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust ja § 44 järgi. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-08 leidis, et VÕS § 415 lg-st 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Antud juhul on hageja näinud tüüptingimustes ette, et kostja on kohustatud maksma leppetrahvi 50% krediidisummast, mis ilmselgelt on ebamõistlikult suur ja sellest tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõude rahuldamata. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu temal suuruses, mida ei kataks väljamõistetav viivis. Menetluskulud
4 (5)
2-08-56269 TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Külli Mõlder Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.