OÜChagi TK vastu võlgnevuse summas 12 000 krooni, viivise ja intressi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 824,76 krooni
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: OÜC(registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
-
hageja esindaja: advokaat Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi (Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146; e-post [email protected]; [email protected])
2.Jätta rahuldamata OÜC hagi TK vastu võlgnevuse summas 12 000 krooni, viivise ja intressi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜCkanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. jaanuar 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19. märtsil 2009.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja OÜC välja mõista kostjalt TK’lt hageja kasuks põhivõla summas 12 000 krooni ning sellele lisaks intressi summas 1824,76 krooni ja viivitusintressi summas 12 000 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel 7. juunil 2005.a sõlmitud laenuleping 12 000 krooni laenamise kohta. Nimetatud laenu pidi kostja tulenevalt laenulepingu punktist 3.1 tagastama hiljemalt 15. septembril 2005.a. Lisaks on pooled lepingu punktis 4.1 kokku leppinud viiviste maksmises määras 0,2% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ja lepingu punktis 2.1 intressi tasumises 4% aastas. Hageja väidetel ei ole kostja laenu senini tagastanud ega täitnud ka muid laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud, sest kostja on kohustust rikkunud tahtlikult ja aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohaselt 10 aastat.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kohtule esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja, et ei võta hagi õigeks ning palub kohalda asjas aegumist.
3.TsÜS § 142 lg-st 1 tuleneb, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 142 lg 2 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue muutus käesoleval juhul sissenõutavaks 16. septembril 2005.a. Hageja alustas väidetava võla sissenõudmist aga alles 15. oktoobrist 2008.a OÜ Akord Inkasso vahendusel. Kuni selle ajani ei olnud keegi kordagi kostja poole pöördunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on hageja nõue aegunud. Kostja lisab seejuures, et Riigikohus on 17. märtsil 2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 tehtud lahendis leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa hageja väitest, et kostja tahtlus seisnes oma kohustuse täitmata jätmises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, mis
võimaldaksid kostja tegevust või tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Pooltevahelise töösuhte lõpetamisel 31. jaanuaril 2007.a kinnitasid kostja ja hageja esindaja JPST kirjaliku kokkuleppega, et pärast töösuhte lõppemist ei ole pooltel enam teineteise vastu mingeid nõudeid. Kostja kinnitab jätkuvalt, et tal puuduvad mistahes võlgnevused hageja või tema seadusliku esindaja ees. Kostja arvates kasutab hageja oma õigusi pahatahtlikult, sest kostjal puuduvad kirjalikud tõendid võla tagasimaksmise kohta.
MENETLUSE KÄIK
4.7. detsembri 2009.a määrusega otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti teatas kohus 7. detsembri 2009.a määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20 päeva pärast dokumentide ja avalduste esitamise tähtpäeva möödumist. 7. detsembri 2009.a kohtumäärus on poolte esindajatele samal päeval kätte toimetatud.
5.28. detsembril 2009.a esitatud kirjalikus seisukohas leiab hageja jätkuvalt, et haginõue ei ole aegunud. Lähtuvalt sellest, et kostja on rikkunud oma kohustust tahtlikult, kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt aegub hageja nõue kümne aastaga. Samuti rõhutab hageja, et kostja ei ole menetluses vaidlustanud laenu andmise fakti ega esitanud menetluse kestel ühtegi dokumenti, mis tõendaksid, et laenusumma on hagejale nõuetekohaselt tagastatud. Seega on kostja ilmselgelt möönnud oma kohustuse täitmata jätmist vastupidist kinnitavate seisukohtade esitamata jätmisega. Sellist käitumist saab aga Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 tehtud otsuses väljendatud seisukoha alusel ilmselgelt tõlgendada kohustuse tahtliku rikkumisena. Lisaks on kostja varasemalt selgesõnaliselt oma võlgnevust kinnitanud, mistõttu ei pidanud pooled vajalikuks täiendavat võlatunnistust allkirjastada. TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eeldused on eeltoodust tulenevalt antud juhul ilmselgelt täidetud. Muid täiendavaid dokumente ega avaldusi pooled kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
7.Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja taotlenud hagis esitatud nõuete suhtes aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg-s 1 sätestatu järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled 7. juunil 2005.a sõlmitud laenulepingu punktis 2.1 kokku leppinud laenu andmises hageja poolt kostjale summas 12 000 krooni ning laenuintressis 4 % aastas. Laenulepingu punktis 3.1 on
kostja kui laenusaaja kohustunud laenusumma laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 15. september 2005.a. Seega muutus saadud laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 15. septembril 2005.a. Eeldatavalt muutus samal ajahetkel sissenõutavaks ka antud laenult intressi tasumise kohustus. Alates 16. septembrist 2005.a oli kostja seega väidetavate kohustuste täimisega viivituses (VÕS 100). Viimatinimetatud kuupäevast tuleb kohtu hinnangul arvestada ka kõnealuste nõuete aegumistähtaega.
8.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev vastavalt TsÜS § 136 lg-le 2 viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades lõppes hagi esemeks oleva laenu tagastamise ja intressi tasumise nõuete 3-aastane aegumistähtaeg 16. septembril 2008.a kell 24.00. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 19. märtsil 2009.a, seega pärast aegumistähtaja lõppu.
9.Vastavalt TsÜS §-le 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb aegumise tõttu rahuldamata jätta ka hagis kõrvalnõudena esitatud viivisenõue.
10.Hageja hinnangul kuulub käesoleval juhul kohaldamisele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg. Kohus hageja nimetatud seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 146 lg-st 4 tulenevalt on sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja väitel kinnitab põhikohustuse täitmisega tahtlikku ja pahauskset viivitamist see, et kostja oli vaieldamatult teadlik põhivõlgnevusest, mis tulenes laenu tagastamise kohustusest. Laen on kantud kostja arvelduskontole 7. juunil 2005.a. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta oleks võla hagejale tagasi maksnud. Seega on kostja sisuliselt möönnud laenusumma hagejale tagastamata jätmist. Kostja ei ole teatanud hagejale ka laenusumma tagastamata jätmise põhjustest või teinud ettepanekut kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.
11.VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. septembril 2009.a tsiviilasjas 3-21-79-09 tehtud otsuse punktis 11 selgitanud, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Käesoleval juhul ei ole poolte esitatud asjaolude põhjal kohtu arvates võimalik järeldada kostja heade kommete vastast tegu või tegevusetust, mis annaks aluse TsÜS § 146 lg 4 rakendamiseks. Hageja poolt seonduvalt TsÜS § 146 lg 4 rakendamisega välja toodud asjaolud võiksid viidata üksnes laenu tagastamise ja intressi tasumise kohutuste tahtlikule rikkumisele kostja poolt, mis aga ei anna ülalkäsitletud kohtupraktika põhjal veel alust 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub alus ka väita, et kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu ja selle täitmata jätmist. TsÜS § 142 lg-s 1 sätestatut arvestades on asjakohatud hageja väited selle kohta, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit võla tagastamise kohta. Kuivõrd kostja tugineb aegumise vastuväitele, ei saa taoliste tõendite esitamata jätmist talle õiguslikult ette heita.
12.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hagi rahuldamata nõuete aegumise tõttu. Kohus ei pea aegumise kohaldamist arvestades vajalikuks tuvastada nõude olemasolu ning jätab käesolevas otsuses käsitlemata poolte sellekohased väited ega analüüsi ka vastavasisulisi tõendeid.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.