2-09-61750/6 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

63.AS S P ees 1 573 851,43 krooni. Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. III Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil on aluseks võetud võlgniku poolt esitatud dokumendid ja avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt oli viimane finantsraskustes juba siis, kui äriühing kuulus eelmistele omanikele. Samuti tekkis tol ajal võlgnikule halb maine nii regioonis kui motoringkondades. Kahjuks oli eelmiste omanike tegevusetus viinud ettevõtte olukorda, kus tulenevalt majandusnäitajatest sisuliselt ei olnud ühtegi struktuurfondide toetust võimalik taotleda. Võlgniku tegevus oli seotud kahe kinnistuga xxxxxxxxx külas, xxxxxxxx vallas, xxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku esindaja seletuste kohaselt vajas xxxxxxxxx puhke- ja vabaajakeskus hädasti lisainvesteeringuid, seetõttu tegeleti aktiivselt uute investorite otsimisega. Investorid olid nõus oma raha keskusesse investeerima juhul, kui keskuse omanikettevõtte finantspilt oleks korrektne, mis oli tingimuseks ka Euroopa Liigu fondidest raha saamiseks. Seetõttu otsustati äriühingu kinnistud ja käibevara müüa valdusettevõttele OÜ J I. Vastavalt kinnistute ostu-müügilepingule võttis OÜ J I võlgnikult üle rea finantskohustusi (nõuded võlgniku osanike poolt viimasele antud laenude osas). Ka jäi OÜ-le J I kohustus tagada tekkida võivad nõuded seoses võlgniku poolsete kohustust mittetäitmisega AS-i SEB Pank ning Maksu- ja Tolliameti ees. Nii maksuhaldur kui AS SEB Pank kiitsid võlgniku esindaja sõnul nimetatud tehingu heaks ja nägid selles lahendust tekkinud olukorra positiivseks lahendamiseks. Võlgnik pidi jääma motelli operaatoriks ja läbi selle enda kohustused likvideerima, peale mida oleks äriühing likvideeritud. Võlgniku esindaja sõnul olid üheks murdepunktiks negatiivse stsenaariumi käivitumisele 2009. aasta mais keskuse omanike ja tegevjuhi vahel tekkinud lahkhelid, mille põhjuseks oli tegevjuhi mitmel korral talle ametijuhendiga pandud oluliste ülesannete täitmata jätmine (näiteks jäeti omanikele esitamata majandustegevust puudutavad aruanded), samuti avastati,

Võlgnik ei ole seni tasunud Müüja võlga täies ulatuses AS-i SEB Pank ning Maksu- ja Tolliameti ees, mis moodustavad vastavalt 1 573 851,43 krooni (seisuga 29.12.2009.a) ja 462 744,55 krooni (seisuga 15.12.2009.a). Kas esinevad alused nimetatud tehingu tagasivõitmiseks, tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eelkõige on küsimus sellest kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve või mitte. V Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et juhatuse liikmed oleksid teinud kuriteo tunnustega tegusid, käitumises esinevad aga juhtimisvea tunnused. Lõpliku seisukoha saab kujundada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Haldurile esitatud andmete põhjal saab järeldada, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 2008.a teisel poolel, kui ettevõttel esines maksuvõlg. Vaatamata maksuvõlale ja ettevõtte reaalse majandustegevuse lõppemisele juulist 2009.a, ei ajatatud maksuvõlga, vaid loodeti leida investoreid ning saada abirahasid Euroopa Liidu fondidest (EAS, KIK, PRIA). Taolise käitumisega võttis juhatuse liige ettevõtte jaoks põhjendamatult suure äririski. Juhul kui võlgniku juhatuse liige tõendab, et ka reaalselt leidsid aset tema poolt viidatud käitumine, mida saab pidada kohaseks käitumiseks ja toimunuks vastavuses ÄS § 187 lg 1 sisalduva kohustusega täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võimalik, et ei järgne juhatuse liikmele vastutust ning ei saa väita, et oleks tehtud juhtimisvigu PankrS mõttes. Kui võlgniku juhatuse liige ei suuda tõendada eelnimetatud asjaolusid ning, et ta ei rikkunud ÄS § 180 lg 5.1 sisalduvat kohustust esitada pankrotiavaldus mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse ilmnemisest, siis saab järeldada, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme poolt juhtimisvigade tegemise ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmise küsimus tuleb lahendada edaspidise pankrotimenetluse käigus. VII Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks olemas. VIII Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 10 ja 11 toodud summades.

Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus AS X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada AS X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 86 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 4225,35 krooni ja tasu 34 846 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Juhatuse liige on nõustunud kandma pankrotimenetluse kulud osas, millest pankrotivarast ei jätku. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 39 071,35 krooni.