Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Istungil osalenud isikud

Poolte esindajad Istungisekretär Kristina Vürst

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ FS hagi OÜ B vastu tervikuna rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kõik menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1-3) Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus Hageja seisukohad 12.02.2009 esitas OÜ FS Harju Maakohtule hagi töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes, sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 2008. a juunis osaühing FS ja osaühing B suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama XXX maakonnas XXX külas XXX maaüksusel kaeve- ja planeerimistöid. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama tööd kokkulepitud tunnitasu alusel ning esitama kostjale arved vastavalt reaalselt teostatud tööde mahule. Lepingus kokkulepitud tööd on teostatud hageja poolt vastavalt lepingu tingimustele ning teostatud tööde maht on hageja poolt peetud tööajaarvestusega jooksvalt dokumenteeritud. Hageja on esitanud lepingu alusel tehtud tööde eest kostjale alljärgnevad arved:

summas

118 000 krooni,

mille kostja tasus

2(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Hageja on seisukohal, et kostja väited pinnase äraviimise kohta on põhjendamatud ja paljasõnalised. Hageja ei ole lepingu objektiks olnud maaüksuselt pinnast ära viinud ning kostja sellekohased süüdistused on paljasõnalised ja pahatahtlikud. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingu-tingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuigi hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja väited pinnase äraviimise kohta on alusetud, leiab hageja ühtlasi, et kostja ei ole esitanud oma pretensioone mõistliku aja jooksul. Kostja esitas väited pinnase äraviimise kohta esmakordselt alles mitu kuud pärast lepingu objektil teostatud tööde lõpetamist ja pärast hageja korduvaid nõudmisi arve tasumiseks. Kuna kostja ei esitanud oma pretensioone õigeaegselt, on kostja minetanud kõik õigused teostatud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning kostja väited tuleb jätta tähelepanuta. Seega tuleb kostjalt mõista võlgnevus välja olenemata kostja väidete sisust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Samuti sätestab VÕS § 108 lg 1, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on jätnud põhjendamatult täitmata enda lepingulised kohustused, jättes tasumata 08.09.2008. a arve nr. 403. Hageja seevastu on täitnud korrektselt lepingus kokkulepitud kohustused ning kostja väited lepingu objektilt pinnase äraviimise kohta on tõendamata ja ilmselgelt otsitud. Eeltoodule tuginedes palub hageja mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus, summas 96 553,50 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu tingimustele kohustub kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist määras 0,5% päevas. Hageja esitas kostjale arve nr. 403 8. septembril 2008. a ning arve tasumise tähtajaks oli 15. september 2008. a. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist, kuna kostja on põhjendamatult viivitanud lepingust tulenevate summade tasumisega. Kostja on hagiavalduse esitamise hetkeks olnud arve nr. 403 tasumisega viivituses kokku 99 päeva, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid, kokku summas 47 794 krooni (96 553,50 krooni x 0,5% x 99 päeva = 47 794 krooni). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised, summas 47 794 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud korduvalt kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja enda kohustusi hageja ees täitnud ega võlguolevat summat hagejale tasunud. Kuna kostja on põhjendamatult viivitanud enda kohustuste täitmisega, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuselt viivised, määras 0,5 % päevas, alates

3(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 hagiavalduse esitamisest kuni kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 635 lg 1 ning TsMS § 3 lg 1, § 162 lg 1 ja § 367 palus hageja mõista kostjalt välja enda kasuks töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus, summas 96 553,50 krooni; hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised, summas 47 794 krooni; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised määras 0,5% päevas kuni hagejale põhivõlgnevuse tasumiseni; mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hagiavaldusele lisati:

4(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 teavad anda ütlusi selle kohta, millise kokkuleppe alusel hageja kostja maaüksusel töid teostas. 27.08.2009 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad (lk 112-117), milles osundas, et kuna hagejal on keeruline nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada ja kuivõrd kostja protsessiõigusi kuritarvitades tegelikke asjaolusid eitab, soovis hageja esitada täiendavaid tõendeid. Hageja osundas veelkord, et pooltel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli töövõtu võlasuhe, mille raames hageja teostas kostja maaüksusel kaeve- ja planeerimistöid ja et võlasuhte aluseks oli suuline leping. Vaidluse all on tasu suurus. Samuti see, kas hageja on osa pinnast ära varastanud. Hageja väitis, et pooled leppisid kokku tasumises tunnihinna alusel. Kostja väitis enne hagi esitamist, et ta ei tasu viimast arvet seetõttu, et hageja on maaüksuselt osa pinnast ära varastanud. Esimeses hagile esitatud vastuses (lk 33) väitis kostja, et pooled ei ole üldse mingisugust töövõtulepingut sõlminud, seega asus eitama võlasuhet. Hiljem advokaadi kaudu esitatud vastuse täienduses võttis kostja võlasuhte fakti siiski omaks, kuid väitis, et pooled leppisid kokku koondtasus (suurusega 250 000 krooni + käibemaks) ja et kostja on kokkulepitud tasu ära maksnud. Lisaks vaidlustas kostja hageja väite, et hageja on korduvalt t ud kostjale ettepanekuid kohtuda maaüksusel ja kontrollida väiteid pinnase kadumisest. Hagejale jäi arusaamatuks, kas kostja põhjendab hagis nõutud tasu mittemaksmist asjaoluga, et pooled leppisid kokku koondtasus ja kostja on kogu kokku lepitud tasu ära maksnud ning hagejal puudub õigus tasu nõuda või asjaoluga, et hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi lõpuni täitnud ja kostjal puudub täitmata osas tasu maksmise kohustus. Selgituseks märkis hageja, et töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist on kostja põhjendanud sellega, et kuna hageja kohustuseks oli pinnas koorida ja tagasi täita ning kuna kostja väitel on hageja maaüksuselt 2 705 m3 pinnast ära varastanud, siis ei ole ta selles osas pinnast tagasi täitnud ja selles osas on töö tegemata. Hageja leidis, et ekslik on kostja seisukoht, et ainult hageja peab tõendama seda, milline oli poolte kokkulepe tasu kohta. Samuti on ekslik kostja seisukoht, et asjaolu, kas hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused (lõpuni) täitnud, peab tõendama hageja. Kostja on väitnud, et hageja ei ole kogu kooritud pinnast tagasi täitnud, vaid on 2 705 m3 pinnast maaüksuselt eemaldanud (ära varastanud). Hageja leidis, et kui kostja tugineb asjaolule, et hageja on pinnast maaüksuselt eemaldanud, siis peab kostja seda asjaolu TsMS § 230 lg 1 reegli kohaselt tõendama. Hageja jaoks on tegemist negatiivse asjaoluga. Hageja ei saa tõendada, et ta ei ole pinnast varastanud. Asjaolu kohta, et hageja ei ole pinnast varastanud, on hageja esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (lk 64). Toimetatud kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et hageja oleks viidatud pinnast varastanud. Muul viisil ei saa hageja kostja süüdistusi (väiteid) pinnase varguse kohta ümber lükata. Kui kostja soovib tugineda väidetava varguse faktile, siis peab kostja seda tõendama. Kuigi see ei ole hageja kohustus, on hageja püüdnud eriteadmistega isiku arvamusega (lk 69) selgitada, mis võis tingida pinnase vajumise ja/või mõõtmistulemsute erinevuse.

5(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Lisaks määrab tõendamiskoormuse jaotuse asjaolu, et kostja on töö vastu võtnud. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Sama põhimõte tuleneb VÕS § 637 lg 4. Kostja võttis hagejalt töö vastu. 25.08.2008.a e-kirja lisana saatis hageja kostjale selle hetke seisuga teostatud tööde kohta arvestuse koos tööde maksumusega. Kostja sellele arvestusele vastuväiteid ei esitanud ja seega tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud. Pärast seda arutasid pooled, milliseid töid soovib kostja veel teha ja kui palju need võiks maksma minna ning lepiti kokku täiendavates töödes. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja arvates poolte vahel vaidlus peamiselt kahe asjaolu üle: 1) milline oli kokkulepe tasu kohta (koondtasu või ajatasu) 2) kas hageja on eemaldanud maaüksuselt 2 705 m3 pinnast Tasu kokkuleppe sisu soovis hageja tõendada hageja juhatuse liikme (M E ) ning kostja juhatuse liikme (Ü H ) seletustega. Hageja väitis, et kostja poolt viidatud pinnase kõrguste erinevus võib olla tingitud muudest asjaoludest (vajumine, kuivamine jne) ja et hageja ei ole pinnast varastanud. 2 705 m3 pinnast tähendab 270 veoauto koormatäit. Vaidlusaluse maaüksuse juurde viib metsatee. Mööda seda teed ei ole võimalik välja viia 270 veoauto koormatäit pinnast. See on objektiivselt võimatu. Vaidlusaluse maaüksuse pinnase koostise, tiheduse, pinnase koorimise ja tagasitäitmise käigus tekkida võiva pinnase vajumise jmt asjaolude kohta saab arvamuse anda ekspert. Samuti saab ekspert arvamuse anda selle kohta, kas arvestades maaüksuse juurde viiva teealuse maa pinnast ja tee seisukorda, on võimalik, et selle kaudu on maaüksuselt ära viidud 2 705 m3 (so 270 veoauto koormatäit) pinnast. Hageja ei pea usutavaks kostja väidet, et hageja olnuks nõus töö tegema hinnaga 300 000 krooni eest ehk oluliselt alla selle hinna, mis sama töö eest hagejale teadaolevalt soovisid saada mõned teised ettevõtjad. See asjaolu omab hageja arvates tähendust kostja väite usutavuse hindamisel. 09.06.2009.a esitas hageja tõendina poolte juhatuse liikmete e-kirjavahetuse, millega hageja soovis tõendada, et kuni 5.05.2009.a täiendava vastuse esitamiseni põhjendas kostja tööde eest tasumata jätmist üksnes asjaoluga, et hageja on 2 705 m3 pinnast ära varastanud ja alles advokaadi abiga hakkas väitma, et kokku lepitud tasu on makstud. Kostja väitis 20.07.2009.a seisukohtades (lk 90, p. 11), et e-kirjade väljatrükid ei kajasta poolte tegelikku kirjavahetust ja esitas võltsituse vastuväite. Hageja ei saa e-kirjade liikumist kahjuks tõendada e-posti serveri logi väljatrükiga, kuna tegemist on pikka aega tagasi toimunud kirjavahetusega (2008.a november) ja selle kohta ei ole serveris andmed säilinud. Küll aga saab hageja e-kirjade väljasaatmist ja kostja juhatuse liikmelt 11.11.2008 e-kirja saamist tõendada hageja e-postkasti sissetulnud ja väljaläinud e-kirjade ekraanivaate väljatrükiga [print screen] ning kostja juhatuse liikmelt 11.11.2008.a e-kirja saamist lisaks ka e-kirja päisega [mail header]. Hageja esitas nimetatud väljatrükid ja ekirja päise. Hageja leidis, et kostja väited e-kirjade kui tõendite sobimatusele ja viide Euroopa Kohtu 29.01.2008.a lahendile ja Riigikohtu 10.12.2008.a lahendile nr 3-2-1-115-

6(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 09 ei ole asjakohased. Viidatud Euroopa Kohtu lahend ega Riigikohtu lahend ei räägi sellest, et e-kirjad on tõendina sobimatud. Kostja on esitanud joonised ja seletuskirja (lk 56 – 58), soovib nendega tõendada, et hageja on maaüksuselt pinnast varastanud. Hageja leidis, et nimetatud dokumentidest ei nähtu, et maaüksusel oleks pinnast tööde eelse seisuga võrreldes 2 705 m3 võrra vähem ja et hageja on selles koguses pinnast teisaldanud. Ka ei ole viidatud dokumendid allkirjastatud. Nende ehtsust ei ole võimalik tuvastada. Hageja palus jätta nimetatud tõendid arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Kostja on esitanud 12 loodusfotot ja 3 aerofotot (lk 95 – 110), millega soovib tõendada, et valdav osa maaüksusest on liivapinnas. Hageja arvates ei saa maapinna koostist tõendada fotodega. Samuti ei ole teda, millist loodusobjekti või paika on nendel loodusfotodel kujutatud. Hageja palus jätta nimetatud tõendid arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Hageja rõhutas, et ta ei ole väitnudki, et tunnistajatena nimetatud isikud viibisid suulise lepingu sõlmimise juures. Hageja on väitnud, et mõlemad isikud viibisid nn objektinõupidamistel koos kostja seadusliku esindajaga ja teavad seal räägitu põhjal anda ütlusi selle kohta, millise kokkuleppe alusel hageja kostja maaüksusel töid teostas. Hageja arvates näitab kostja hirm tunnistajate ees selgelt, et kostjal on põhjust tunnistajaid karta. Hageja palub tema esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldada. Kostja on muu hulgas vaidlustanud ka arve nr 403 ehtsuse (kuna seal puuduvad allkirjad), maksetähtaja ning viivise määra. Viidatud arvel puudub hageja esindaja allkiri seetõttu, et arve esitati kostjale elektrooniliselt ja taolise arve esitamine on maksuseaduste kohaselt lubatud. Kostja ei saa väita, et arve nr 403 tähtaeg ei olnud määratud. Arve tasumise tähtaeg ja viivise määr oli märgitud arvele. Nii oli see ka kõikidel varem esitatud arvetel. Kostja aktsepteeris varasemad arved ja tasus need tähtaegselt. Arvetel märgitu kajastab poolte suulise kokkuleppe sisu. Poolte vahel oli praktika, et arve tasumise tähtaeg on 7 päeva ja viivise määr on 0,5 % päevas. Kostja vastuväited Kostja seisukohad Kostja esitas hagile vastuse 05.03.2009 (lk 33), milles teatas, et OÜ B ei ole sõlminud suulist töövõtulepingut FSOÜ-ga, samuti ei ole kokku lepitud mingisuguseid tunnitasusid. Kostja on väitnud, et töö hinnaks lepiti kokku 250 000 krooni pluss kraavide kaevamise eest mitte üle 50 000 krooni, kokku 300 000 krooni. 05.05.2009 esitas kostja hagile täiendava vastuse (lk 48-54), milles osundas, et poolte senistes seisukohtades väljendatust johtub, et neil on muu hulgas vaidlus selles, kas pooled on sõlminud töövõtulepingu, kas hageja on seda kohaselt täitnud ja seega, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu. Kostja teatas, et õige on hageja väide selles, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, kuid ebaõiged ja tõendamata on hageja väited lepingu tingimustest ja hageja kohustuste kohasest täitmisest. Pooled leppisid tegelikult kokku selles, et hageja koorib kostja osundatud maaüksusel pinnase ja toimetab selle täiteks sama maaüksuse

7(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 teisel osale. Hageja ülesandeks lepiti täidetava maa-ala pinnasega täitmine kokkulepitud tasemeni (ehk tasandamine). Töö hinnaks lepiti 250 000 krooni, millele pidi edasise täpsustuse käigus lisanduma tasu kraavide kaevamise eest mitte üle 50 000 krooni, kusjuures mõlemale summale pidi lisanduma käibemaks 18%. Hinna nimetas hageja pärast seda, kui ta oli läbi vaadanud töö hulga, mis oli vaja teha, et geodeetilise aluse järgi kõrgem osa saaks kooritud nii palju, et madalam osa saaks täielikult ära täidetud kokkulepitud kõrguse ja laiuseni. Kostja nõustus hageja poolt nimetatud hinnaga. Samuti lepiti, et tööde käigus langetatavad puud saab hageja endale mahavõtmise kulude katteks. Ühtlasi märgiti geodeetilistel plaanidel maa-alad, millelt pinnast koorida ja kuhu see tuleb paigutada. Aluseks võeti G OÜ töö nr VK-01/08. Hageja kontrollis talle esitatud andmeid ja kinnitas, et geodeetilistel plaanidel märgitud viisil on võimalik piisavalt pinnast täiteks ümber paigutada. Mingeid muid kokkuleppeid, sh tunnitasude, seadmete tasude, tööaegade või tasu ajast sõltuvuse kohta pooled ei sõlminud. Hagi lisana nr 1 (lk 13-14) esitatud koopia tööaja arvestuse tabelist ei kajasta seega mingil viisil poolte kokkuleppeid. Tööde teostamise käigus väitis hageja, et kooritud pinnasest ei jätku planeeritud ala täitmiseks, mistõttu märgiti plaanidel uued, täiendava koorimise alad. Kui hageja ka teistkordselt väitis, et kooritavast pinnasest ikka ei jätku, siis lubas kostja koorida veel kolmanda kihi pinnast, kuid kostja hinnangul ei muutunud sellest enam midagi täidetavas osas. Seetõttu tekkis kostjal kahtlus, et hageja ei ole kogu kooritud pinnast paigaldanud samale maaüksusele täiteks ja kostja tellis vastava geodeetilise kontrollmõõtmise. Mõõdistamise ja töövõtulepingu sõlmimisel aluseks võetud tööga VK-01/08 võrdlemise viis läbi G AP OÜ litsentseeritud spetsialist 20.09.2008 ja kostja sai 25.11.2008 vormistatud tulemused kätte samal päeval. Kostja esitas tulemused koheselt ka hagejale ja nõudis töövõtulepingu kohast täitmist. Ühtlasi nõudis kostja, et hageja peab toimetama maaüksusele tagasi 2705 m3 pinnast, mis hageja on sealt eemaldanud (geodeetiliste mõõtmiste tulemustest selgus, et kokku oli välja kaevatud 8147 m3 pinnast ja täidetud ainult 5442 m3, nende arvude vahe on 2705 m3). Selleks ajaks oli kostja hagejale tasunud kogu lepingu hinna (300 000 krooni, millele lisandus 54 000 krooni käibemaks, kokku 354 000 krooni. Pinnase tagasitoimetamisega oleks hageja muu hulgas saanud täita endale töövõtulepinguga võetud kohustuse. Hageja ei täitnud kostja nõuet ega toimetanud maaüksusele sealt eemaldatud pinnast tagasi. Seetõttu esitas kostja seaduslik esindaja 10.12.2008 kuriteokaebuse. Kaebuse alusel algatati kriminaalasi. Töövõtulepingust tulenevad hageja kohustused on samuti seni lõpuni täitmata. Ebaõige on hageja väide, et kostja on töölepingu alusel tehtud tööd vastu võtnud. Kostja ei ole saanud tööd vastu võtta, sest see on seni veel lõpuni teostamata. Samuti on ebaõige hageja väide, et ta on t ud kostjale korduvalt ettepanekuid kohtuda maaüksusel ja kontrollida väiteid pinnase kadumisest. Tegelikult teatas hageja kostjale pärast geodeetiliste mõõtmiste tulemuste saamist, et ta ei kavatse pinnast tagastada. Asjakohatu ja ebaõige on hageja väide, et kostja ei teatanud hagejale tööde puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja sai nimetatud täiendavate geodeetiliste mõõtmiste tulemused kätte 25.11.2008 ja edastas need koheselt hagejale. Hageja on 11.02.2009 koostatud hagis konstateerinud, et kostja on talle vastava pretensiooni esitanud. Seega teatas kostja hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest kindlasti lühema perioodi kui kahe kuu jooksul alates puudusest teadasaamisest, mis on mõistlik aeg. Hageja poolt esitatud arve nr 403 ei ole asjakohane tõend, samuti ei tõenda see hageja väiteid. Esiteks ei ole pooled kunagi kokku leppinud, et kostja peaks hagejale tasuma töövõtulepingu alusel rohkem kui juba tasutud 354 000 krooni. Teiseks ei ole hageja teostanud töid isegi mitte kokku lepitud ja tasutud hinna eest, vaid oluliselt vähem. Kolmandaks puuduvad arvel selle esitaja ja vastuvõtja allkirjad, mistõttu ei ole tegemist korrektse raamatupidamise algdokumendiga. Kõnealune arve ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 7 nõuetele, sest sellel ei ole

8(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 kummagi arvel märgitud tehingu poole allkirja. Seega tuleb eeldada, et ka hageja ise ei ole oma raamatupidamises arvele vastavat nõuet tegelikult kajastanud. Hageja esitatud kalkulatsioon ei ole samuti asjakohane tõend ega tõenda mingitegi tööde tegemist. Kostja vaidleb vastu hageja väitele nagu oleks maaüksusel tehtud töid selles mahus nagu kajastab viidatud kalkulatsioon. Kuna pooled ei ole kokku leppinud tasumises hageja kalkulatsioonide alusel, siis ei ole selline tõend ka asjakohane. Hagi õiguslikes põhjendustest tugineb hageja põhinõude osas järgmistele võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele: § 635 lg 1, § 644 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. Kostja nõustub hagejaga selles, et vaidlusalusele õigussuhtele kohalduvad VÕS normid ja olemuselt on tegemist töövõtulepinguga. Samas jätab hageja esiteks tähelepanuta, et VÕS § 635 lg 1 alusel tasu nõudmiseks peab ta esmalt sooritama kogu kokkulepitud töö, mida hageja antud juhul t ud ei ole. Teiseks ei arvesta hageja sellega, et ta on kogu kokku lepitud tasu juba saanud ja tal puudub õigus nõuda kostjalt rohkema tasumist kui hind, milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa hageja rajada oma nõuet § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, sest puudub selline kohustus, mille kostja peaks hagejale täitma. Kostja on eelnevas näidanud, et hageja tuginemine VÕS § 644 lg 1 on asjakohatu, sest kostja teatas hagejale praktiliselt koheselt puudusest töös. Siiski tuleb täiendavalt märkida, et hageja on pinnast maaüksuselt eemaldades tegutsenud tahtlikult, st kostjal on võimalik töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta töö üle vaatas ja/või selle lepingutingimustele mittevastavusest teatas, sest lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud hageja tahtluse tõttu. Kui hageja ka eitab oma osalust pinnase varguses, siis pidanuks hageja töid teostades pinnase kadumist vähemalt märkama ja sellest kostjat koheselt teavitama, mida hageja aga ei t ud. Seetõttu saab alternatiivselt heita hagejale ette rasket hooletust lepingu täitmisel. Kostjale teadaolevalt on pinnase ümberpaigutamine hageja jaoks tavapärane majandustegevus, st tuleb eeldada, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest, aga ta ei teatanud sellest kostjale. Järelikult esinevad alused kostja vastuväitele töö mittekohasusest VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 järgi. Pooltel puudus kokkulepe hagejalt tellitud tööde eest tasumise tähtajas ja viivise määras. Kostja eeldas, et hageja töö eest tuleb tasuda mõistliku tähtaja jooksul pärast tööde lõplikku teostamist, kuid hageja palvel tasus kostja hageja esitatud kolme arve alusel tööde teostamise ajal. Isegi kui arvestada maksetähtaega hageja arvete põhjal, siis ei saa see olla lühem kui 30 päeva alates arve kostjale kättetoimetamisest. Kostja põhjendab oma sellist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.06.2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli lõike 1 punkti b alapunktiga i. Samas ei saa vastupidise kokkuleppe puudumisel olla maksetähtaeg varasem teenuse osutamise lõpetamisest (ibid alapunktid ii ja iv, samuti VÕS § 637 lg 3). Kuna hageja kohustused on lõplikult täitmata ja kostja on niigi tasunud kogu lepingu hinna, siis on hageja viiviste nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt vaidleb kostja vastu hageja nõutud viivise määrale. Pooltel puudus kokkulepe viivise määras, st hageja saab nõuda viivist kõige rohkem seaduses sätestatud määraga. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Järelikult tuleb hageja viiviste nõue jätta rahuldamata ka põhinõude rahuldamise korral. Kostja vaidles vastu hageja menetluskulude nõudele. Kuna kostja taotles hagi rahuldamata jätmist, siis palus ta TsMS § 162 lg 1 alusel panna kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuistung. Poolte lõplikud seisukohad.

9(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Kumbki pool jäi kohtuistungitel oma varasemate seisukohtade juurde, esitades viimasel istungil määratud tähtajaks kohtule kirjalikud seisukohad kohtuliku vaidluse korras (lk 173-187). Kostja esindaja ÜH kinnitas kohtus, et poolte vahel oli kokkulepe, et töö maksumus on 250 000 krooni (lk 169). Lepingu hind oli 300 000 krooni, sh kraavide kaevamise eest 50 000 krooni (lk 136). Lisaks poolte esindajate poolt antud selgitustele kuulas kohus ära hageja tunnistajad (T E ,

T T , R R ).

Tunnistaja T E kinnitas kohtus, et juunis 2008 küsis ÜH temalt, mis võiks olla maksumus, kui lihtsalt turvast tasaseks teha. Lepiti kokku töö tunnipõhine hind. Töömaht ei olnud täpselt kindlaks määratletud. Tunnistaja kinnitas, et viibis suulise töövõtulepingu sõlmimise juures. Töö sisuks oli kinnistu planeerimine ja maapinna tasandamine. Pooled leppisid kokku, et tööd hakatakse tegema ja jooksvalt selgub, kas on vaja midagi juurde teha või mitte. Maatüki ettevalmistamise eest oli kokkulepitud 250000 krooni. XXX kinnistul, kui kokkulepe sõlmiti, viibisid tunnistaja, ÜH ja M E . Tunnistaja kinnitas, et ta viibis hageja ja kostja esindaja (st M E ja Ü H ) vahetus läheduses kindlasti. Tunnistaja ei teadnud, kas need kokkulepped, mis seal sõlmiti, olid ainukesed, kuid kõik tööd tehti tunnihinna alusel. Tunnistaja T T kinnitas kohtus, et teadis, et tasustatakse kokkuleppel, st tehakse jooksvalt töö ja ära tehtud tundide eest esitatakse arved. Tunnistaja kinnitas, et töötundide arvestust peeti väga täpselt. Tunnistaja arvas, et tegemist oli ajatööga. Kohus nõudis Lõuna Politseiprefektuuri XXX politseijaoskonnast välja kriminaaltoimiku nr 08260106249 materjalid. Neist nähtub, et 10.12.2008 alustati KarS § 199 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust ÜH avalduse alusel selles, et ajavahemikul juulist septembrini 2008 on XXX maakonnas XXX külas asuvalt XXX maaüksuselt pinnase tasandustööde käigus ebaseaduslikum omastamise eesmärgil ära viidud ca 2705 m3 liiva, millega on põhjustatud 150 000 krooni suurune kahju. 30.04.2009 on kriminaalmenetlus lõpetatud, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid. Kohtulikus vaidluses jäi hageja oma nõude juurde ja rõhutas, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad olid sõlminud XXX maakonnas XXX maaüksusel tööde tegemiseks töövõtulepingu. Hageja on täitnud nõuetekohaselt kõik töövõtulepinguga kokkulepitud kohustused. Samas on kostja jätnud tasumata teostatud tööde eest esitatud arve nr 403. Kostja põhjendused arve nr 403 mittetasumiseks on paljasõnalised, ebausutavad ega ole kooskõlas menetluses tuvastatud asjaoludega. Samuti ei ole kostja olnud oma vastuväidetes järjekindel. Seega tuleb hageja arvates hagi tervikuna rahuldada. Oma seisukohti põhjendab hageja järgmiselt: Pooled leppisid kokku tunnitasus. Hageja ja kostja sõlmisid 2008. a juunis suulise töövõtulepingu ning leppisid tööde tasustamise osas kokku kehtivatele turuhindadele vastavates tunnitasudes. Hageja on pidanud jooksvalt arvestust teostatud tööde kohta ja edastanud need ka kostjale. Tööde ajaarvestuse pidamist, tunnihindades kokkuleppimist ja tunnihindade vastavust keskmistele turuhindadele kinnitasid ka menetluses ülekuulatud tunnistajate ütlused. Samuti on kostja kinnitanud muuhulgas 25.08.2008. a edastatud tööde ajaarvestuse kättesaamist. Kostja ei esitanud nimetatud arvestusele mingeid vastuväiteid. Seega kajastab hageja arvates koostatud tööde ajaarvestus õigesti nii XXX maaüksusel teostatud tööde mahtu kui kokkulepitud tunnihindasid. Kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe sõlmimise

10(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väidetud koondtasu suurus ei ole teostatud tööde mahtu arvestades mõistlik. Samuti ei saanud pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppida fikseeritud töötasus, kuna töövõtulepingu sõlmimisel ei teadnud hageja tellitavate tööde sisu ega mahtu. Tunnistajad on kinnitanud, et kostja esindaja käis iga nädal objektil ja andis hageja töötajatele konkreetsed tööülesanded. Kuna kostja andis töökäsud jooksvalt, selgus täpne tööde sisu ja maht alles töö käigus. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kostja küsis muuhulgas 27.08.2009. a hageja töötajalt teostatava töö maksumust ning nõudis töö tegemist alles pärast ligikaudse maksumuse teadasaamist. Tunnitasu kokkuleppe olemasolu ja esitatud arve tasumise nõude esitamist kinnitab ka poolte e-kirjavahetus. Kuna kostja on 11.11.2008. a e-kirja koostanud vastusena hageja ekirjadele, on tõendatud nii ka kostja poolt hageja e-kirjade kättesaamine. Seega kehtis poolte vahel tunnitasu kokkulepe ja arved esitati vastavalt reaalselt teostatud töödele. Kostja on arve nr 403 kätte saanud, kuid ei ole esitanud arvega mittenõustumise kohta mingeid vastuväiteid. Kostja juhatuse liikme ÜH10.12.2008. a ütlusest kriminaalasjas nr 08260106249 nähtub, et ta tunnistab hageja ees arvest nr 403 tulenevat kohustust. Kostja ei vaielnud arvele vastu fikseeritud tasu motiivil kuni 5.05.2009. a, mil kostja esitas advokaadi vahendusel uued seisukohad. Alles kohtumenetluse keskel uue argumendina fikseeritud tasu kokkuleppe väite esitamine ei ole usutav. Ühtlasi on kostja menetluse käigus korduvalt väitnud, et kui hageja oleks täitnud nõuetekohaselt töövõtulepinguga kokkulepitud tööd, oleks ta maksnud hageja arved summas 381 825 krooni (ilma käibemaksuta). Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud nii kostja poolt arve nr 403 kättesaamine kui kostja poolt arvega nõustumine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt töövõtulepingu tingimustele kohustub kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist määras 0,5% päevas. Viiviste määra osas kokkuleppe sõlmimist tõendab nii pooltevaheline varasem praktika arvete nr 364, nr 378 ja nr 396 aktsepteerimisel ja tasumisel kui ka asjaolu, et kostja ei ole vaielnud arvele nr 403 vastu. Seega tuleb täies ulatuses rahuldada ka hageja viivisenõue. Kui kohus peaks siiski leidma, et tõendamata on töövõtulepingu sõlmimisel viiviste kokkuleppe olemasolu, tuleb kostja käitumist arvete saamisel käsitleda vaikimisi nõustumusena arve tingimustega. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-100-05. Seega kohustub kostja maksma võlgnevuselt viivist määras 0,5% võlguolevast summast päevas. Hageja on täitnud nõuetekohaselt kostja tellitud tööd. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja esitas esimesed pretensioonid alles mitu kuud pärast tööde teostamist ja pärast hageja korduvaid nõudmisi tasuda arve nr 403. Kostja on minetanud õiguse töö mittekohase täitmise argumendile tugineda ning kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Samas rõhutab hageja, et on korrektselt teostanud kõik töövõtulepinguga võetud kohustused. Kostja on tasunud arved nr 364, nr 378 ja nr 396 ning ei esitanud tööde teostamise ajal hagejale mingeid pretensioone. Samuti tasus kostja arve nr 396 tervelt kaks nädalat pärast hageja poolt XXX maaüksusel tööde lõpetamist. Seega puudusid kostjal arve nr 396 tasumisel hageja vastu mistahes pretensioonid. Kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt puuduste likvideerimist, mistõttu on kostja paljasõnalised väited ebausutavad. Lisaks on kostja

11(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 tehtud tööd sisuliselt vastu võtnud. Kui kostja eitab tööde vastuvõtmist, tuleb tööd lugeda vastuvõetuks vastavalt VÕS § 638, kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt pinnase äraviimist ja on seega jätnud alusetult töö vastuvõtmata. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud nii tellitud tööde nõuetekohane teostamine kui kostja poolt tööde vastuvõtmine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks jätnud tellitud tööd tegemata või t ud neid mittekohase kvaliteediga. Kostja paljasõnalised väited, et hageja on viinud minema pinnast ja jätnud täitmata oma lepingulised kohustused on põhistamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-80-08 leidnud, et „kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.“. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks täitnud töövõtulepingu alusel tellitud tööd puudulikult. Seega täitis hageja oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ning kostja hilisemad pretensioonid ja hinna alandamise avaldus on põhjendamatud. Hageja ei ole töövõtulepingu objektiks olnud kinnistult pinnast ära viinud. Kostja väited pinnase äraviimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamata, et pinnast oleks XXX maaüksuselt üleüldse ära viidud. Kostja ei ole oma vastuväidetes olnud järjekindel. Nii eitas kostja algselt üldse hagejaga töövõtulepingu sõlmimist. Seejärel leidis kostja, et hageja on viinud objektilt minema pinnast. Pärast seda tuli kostja välja uue argumendiga, et kostjal puudub arve tasumise kohustus, kuna poolte vahel oli sõlmitud fikseeritud tasukokkulepe 300 000 krooni osas. Hageja rõhutas, et pooled kohustuvad oma õiguste teostamisel käituma heas usus. Seega oleks kostjalt olnud mõistlik oodata kõikide kohustuse täitmisest keeldumise argumentide esitamist koheselt pärast vastava asjaolu esinemist. Kostja ei ole oma seisukohtades olnud järjekindel ning on oma kohustuse täitmisest keeldumise õigustamiseks esitanud üha uusi vastuväiteid, mistõttu ei ole need mõistlikult usutavad. Veelgi enam, kostja esitas väite, et tal puudub hageja ees tasu maksmise kohustus fikseeritud tasukokkuleppe tõttu, alles advokaadi vahendusel kohtumenetluse kestel. Kostja väide fikseeritud tasukokkuleppe kohta on otsitud, esitatud pärast õigusteadmistega isikuga konsulteerimist ning ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olukorraga. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on asjas nr 3-2-1122-08 tehtud otsuses leidnud, et tõend, mis esitatakse menetluse kestel olukorras, kus isik on pikka aega tuginenud teistele asjaoludele, võib osutuda ebausaldusväärseks, mis annab alust jätta see asja lahendamisel arvestamata. Hageja hinnangul on kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe kohta ebausaldusväärsed just seetõttu, et kostja ei ole nimetatud argumendile pooltevahelistes läbirääkimistes ega kohtumenetluse alguses tuginenud. Kostja pahatahtlik käitumine ja kohtu eksitamine väljendub ka asjaolus, et kuigi hageja on kinnitanud hagejalt 25.08.2009.a tööajaarvestuse tabeli saamist ning tööajaarvestuse tabel oli lisatud ka hagiavaldusele, väitis kostja 19.11.2009. a istungil, et nägi istungil tööajatabelit esmakordselt. Seega on ilmne, et tegelikkuses kostjal põhjendatud vastuväited puuduvad ning kostja üritab kohut eksitades hoiduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja lõplikud seisukohad kohtulikus vaidluses olid järgmised: Kostja jäi seisukohale, et hageja nõue ei põhine tegelikel asjaoludel ning on tõendamata. Kostja põhjendas oma seisukohti alljärgnevalt: Kostja nõustus hageja väitega, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. Hageja poolt 11.02.2009.a. esitatud hagiavalduses esitatud väidete kohaselt pidi hageja teostama tööd kokkulepitud tunnitasu alusel ning esitama kostjale arved vastavalt reaalselt teostatud tööde mahule. Toodud väide on hageja poolt tõendamata. Hageja on

12(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 hagiavaldusele lisanud tööde arvestuse tabeli (ilma pealkirjata, koostamise kuupäevata, koostaja nime ja allkirjata), hageja poolt esitatud arved ning kostja poolset tasumist kinnitavad maksekorraldused. Kostja on seisukohal, et eelnimetatud dokumentidega ei ole võimalik tõendada poolte kokkulepet tasu maksmises tunnihinnal baseeruva arvestuse alusel. Kostja osundas, et hagiavaldusele lisatud tööde arvestuse tabelis (hagiavalduse lisas 1) toodud info ei ühti arvel (hagiavalduse lisades 2, 4, 7 ja 9) kajastatud summaga. Liites kokku tööde arvestuse tabeli lahtris „summa” toodud numbrid, seejuures arvestades arvete koostamise kuupäevi ilmneb, et ühegi arve summa ei vasta tööde arvestusele. Arvel esitatud summa võrreldes tööde arvestuses toodud andmetega, erineb ühel juhul isegi 13 700.- krooni võrra. Sellised asjaolud kinnitavad, et arvete esitamisel ei lähtutud töötunniarvestusest, kuna arvete summad ei ole seostatavad tööde arvestuse tabeli andmetega.. Tööde arvestuse ja arvete vahel seose puudumist kinnitab ka asjaolu, et hageja poolt esitatud arvetele ei lisatud kordagi tööde kirjeldust. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 4 näeb ette, et raamatupidamise algdokumendil tuleb muuhulgas näidata tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). Tehingute õiglase kajastamise huvides peavad algdokumendil toodud andmed vastama tegelikkusele ning seega arve esitamise aluseks olevale kokkuleppele. Arvetest nähtuvalt tehti tööd vaid üks ühik (iga arve kohta), mille maksumuseks oli 100 000 krooni. Seega ei vasta arved hagiavaldusele lisatud tööde arvestusele, ei tööde kirjelduse ega summade osas. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et arvetele ei lisatud, ka nende esitamisel tööde täpsemat kirjeldust, on ilmne, et poolte vahel puudus tunnitasu alusel arveldamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe muudab ebatõenäoliseks muuhulgas ka asjaolu, et hagiavaldusele lisatud tööde arvestus kajastab seitset erinevat tunnitasu määra, milles suulise kokkuleppe korral kokkuleppimine ei ole realistlik, mõistlik ega usutav juba tasumäärade meelespidamise ja arvutamise ülemäärase keerukuse tõttu. Poolte vahel oli kokkulepe tööde lõpphinnas, milleks koos lisatöödega oli 300 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Sellise kokkuleppe olemasolu tõendab asjaolu, et mõlemad pooled on faktilise käitumisega kinnitanud nimetatud kohustuse olemasolu. Kostja on seisukohal, et hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajate ütlused ei tõenda poolte vahel tunnitasus kokkuleppe olemasolu, kuna tunnistajaks olev hageja seadusliku esindaja vend T E , kes kinnitab, et tema ei ole olnud kõigi kokkulepete juures, mida poolte seaduslikud esindajad võisid tööde osas sõlmida, samuti ei olnud ta kogu aeg seaduslike esindajate vestluse juures ka sellel päeval kui nad ühiselt enne tööde alustamist tööde objektil käisid. Märkimisväärne on seegi, et tunnistaja seletuse kohaselt ei viibinud ta tööde alustamise juures, mistõttu ei saanud ta ka teada, milles olid pooled tööde alustamise ajaks kokku leppinud. Samuti ei ühti tunnistaja ütlused hageja poolt esitatud teiste tõenditega kokkulepitud tunnihinna määra osas. Hageja taotlusel üle kuulatud teise tunnistaja ütlustega ei saa samuti tõendada poolte vahelise kokkuleppe sisu tööde tasu osas, kuna tunnistaja TT seletuste kohaselt nägi ta kostja seaduslikku esindajat esmakordselt alles kohtuistungil ning kokkuleppe sisu kohta pärineb tema informatsioon üksnes hageja seadusliku esindaja suulistest seletustest. Lisaks sellele ei osanud tunnistaja T T selgitada, kas sarnaste tööde eest tasu määramine tunnitasust lähtuvalt, on tavapärane või erandlik, mis näitab TT igasuguse usaldusväärse teabe puudumist hageja poolt osutatud tööde hinnakokkuleppe kohta kostjaga ja ka teiste klientidega. Kokkuvõtvalt oli kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad vaid seda, et hageja ei ole ühtegi arvet esitanud tööde arvestusest lähtuvalt ning samuti seda, et poolte

13(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 vahel puudus tunnitasust lähtuv arveldamise kokkulepe. Tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud tunnitasukokkuleppe olemasolu ega tööde eest summaarse hinnakokkuleppe puudumine. Hagiavaldus ega hageja hilisemad selgitused käesolevas asjas ei loo selgust selles, millise tulemuse pidi hageja lepingu kohaselt saavutama ehk hageja on jätnud selgitamata, milline oli tema kokkuleppekohane soorituskohustus. Kuivõrd hageja on jätnud põhjendamata töövõtulepinguga kokku lepitud saavutatava tulemuse, siis on ka ilmne ja arusaadav, miks on hageja jätnud selle asjaolu saavutamise tõendamata. Hageja väited tööde nõuetekohase lõpetamise kohta ei põhine tegelikel asjaoludel on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teostanud töid nii nagu kokku lepiti ning tööd on tänaseni lõpetamata. Tööde käigus on küll pinnast väljakaevatud ja teisaldatud tööobjekti kõrgematest kohtadest, kuid leping on jäänud olulises osas täitmata pinnase madalamate kohtade täitmise osas. Pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt pidi hageja paigutama objekti pinnase kõrgemad kohad (objekti keskosas) täiteks objekti madalamatesse kohtadesse (objekti ühes servas), et kogu objekti pind oleks ühtlane, ilma oluliste ebatasasusteta. Osa täitmisele kuulunud alast on tänaseni täitmata. Seega ei vasta hageja poolt teostatud pinnase täitmine poolte kokkuleppele ning seda ei ole teostatud isegi sellisel määral, mis vastaks hageja poolt samalt objektilt väljakaevatud pinnase kogusele. Kostja on sellise vastuväite tõendamiseks esitanud GPOÜ poolt enne tööde alustamist tehtud ja G AP OÜ poolt pärast tööde lõpetamist tehtud mõõdistamistulemused (lk 56-58). Mõõdistamistulemustest nähtub, et pinnast on välja kaevatud 8147 m3 ja täidetud ainult 5442 m3. Seega on antud mõõdistamisaktidega tõendatud, et hageja ei ole töid teostanud kokkulepitud mahus. Hageja poolt esitatud spetsialisti R R toodud seisukohad (koostatud 08.06.2009 ja esitatud hageja poolt kohtule 09.06.2009) on oletuslikud ning ei tugine arvamuse andja vahetule kontaktile tööde asukoha objektiga. Kostja taotlusel tunnistajana üle kuulatud R R ütlused kinnitavad kokkuvõttes, et pinnase kadumine võib olla tingitud pinnase vajumisest, kuid ei pruugi ning konkreetse objekti tegeliku olukorra kohta lõpliku hinnangu andmiseks on tunnistaja käsutuses olev informatsioon ebapiisav. Seega on R R koostatud kirjalik arvamus sobimatu tõendamaks, et pinnase kadumine on tingitud pinnase vajumisest. Kostja arvates on tähelepanuväärne, et tunnistaja R R arvamuse kohaselt on vajumisvõimelist pinnast kogu objektil vaid 41% ning seegi võiks vajuda äärmisel juhul kokku kuni 20%, millest võib teha järelduse, et kogu objekti pinnas võis vajumise tulemusel muutuda kuni 8 %. Kostja esitatud mõõtmistulemuste kohaselt on objektilt kadunud pinnase hulk umbes 30 %. Seega on hageja vastuväited tööde nõuetekohase teostamise osas oletuslikud ja tõendamata. Muusisulised hageja väited tuleb jätta tähelepanuta kui tõendamata ehk paljasõnalised. Arvestades eeltoodut on kostja seisukohal, et hageja väited tööde nõuetekohase lõpetamise kohta ei vasta tegelikkusele, on paljasõnalised ja tõendamata. Tegelikult on hageja poolt teostamisele kuuluvad tööd lõpetamata ning lepingule vastav tulemus saavutamata. Seisukohta, et kostja on tööd vastu võtnud on hageja põhjendanud pelgalt selgitusega, et ta on 25.08.2008 saatnud kostjale arvestuse teostatud tööde kohta ning kostja on sellele kirjale jätnud vastamata. Hageja ei ole millegagi tõendatud, et kostja oleks nimetatud aruande hagejalt enne kohtumenetlust saanud. Kirja kättetoimetamise tõendamisko lasub selle saatjal. Käesoleval juhul ei ole hageja seda tõendanud. Isegi kui selline asjaolu leiaks tõendamist, ei saa hageja poolt saadetud informatsioonile reageerimata jätmisel olla hageja poolt määratletud õiguslikku tähendust. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks üksnes siis, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Käesoleval juhul ei omista seadus, poolte kokkulepe ega nendevaheline praktika poolte vaikimisele või tegevusetusele tahteavalduse tähendust. Seega ei ole hageja poolt esitatud

14(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 e-kirja väljatrükk kohane tõend, kuna see ei tõenda käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Muudele asjaoludele ega tõenditele ei ole hageja oma väidet kostja poolt tööde vastuvõtmise kohta rajanud. Erinevalt hageja poolt tehtud järeldusele on kostja mitmel korral käesolevas vaidluses selgesõnaliselt eitanud tööde vastuvõtmist ning põhjendanud seda tööde lõpetamata jätmisega hageja poolt. Hageja väited tööde vastuvõtmise osas on otsitud ega põhine tegelikel asjaoludel. Arvestades eeltoodut ei ole kostja töid vastu võtnud ning hageja on ekslikult asunud seisukohale, et kostja on tööd vastuvõtnud. Hageja nõue tugineb peamiselt asjaolule, et kostja on jätnud tööde eest kokkulepitud hinna osaliselt tasumata. Kohustuse olemasolu on hageja põhjendanud tunnitasust lähtuva kokkuleppe olemasolu ning tööde arvestuse tabeliga (hagiavalduse lisa 1), milles on toodud tööde tegemisele kulutatud aeg ning selle hind. Muuhulgas on hageja esitanud kostjale arve summas 96553,50 krooni, millise viimane on jätnud tasumata. Muul alusel, kui poolte vaheline kokkulepe tunnitasu arvestuses, ei ole hageja kostja vastu oma põhinõuet rajanud. Seega puudub kostjal vajadus muid vastuväiteid esitada. Siiski on kostja vastuväide hagejale ka selles, et pooltel oli kokkulepe saavutada tööga konkreetne tulemus – ühtlaselt tasandatu pind tööobjektil – ning selle tulemuse saavutamise eest kostja poolt tasumisele kuuluv summa – 300 000 krooni. Nimetatud summa on kostja poolt tasutud, mida ka hageja on hagiavalduses omaks võtnud. Seega on hageja saanud kogu kokkulepitud tasu. Hagi õiguslikes põhjendustes tugineb hageja põhinõude osas järgmistele võlaõigusseaduse sätetele: § 635 lg 1, § 644 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Kostja nõustub hagejaga selles, et vaidlusalusele õigussuhtele kohalduvad VÕS normid ja olemuselt on tegemist töövõtulepinguga. Samas jätab hageja esiteks tähelepanuta, et VÕS § 635 lg 1 alusel tasu nõudmiseks peab ta esmalt sooritama kogu kokkulepitud töö, mida hageja antud juhul t ud ei ole. Teiseks ei arvesta hageja sellega, et ta on kogu kokkulepitud tasu juba saanud ja tal puudub õigus nõuda kostjalt rohkem tasumist kui hind, milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa hageja rajada oma nõuet § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg 1 järgi, sest puudub selline kohustus, mille kostja peaks hagejale täitma. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal üldse oleks hageja ees tekkinud kohustus, mille täitmist ta siinkohal nõuab. Kostja rahaliste kohustuste täitmise tähtaja aluse osas, võttis hageja seisukoha alles oma viimases kohtule esitatud kirjalikus vastuses 27.08.2009. Kõnealuse vastuse lõpus selgitas hageja, et poolte vahelisest praktikast tulenes arvete tasumise 7 päevane tähtaeg. Hageja selline väide on meelevaldne ja vale, nii nagu ei vasta tõele ka selle põhjenduseks hageja poolt toodud seletus, mille kohaselt on kõik arved tasutud 7 päevase tähtajaga. Ükski arve tasumist tõendav dokument (hagiavaldusele lisatud maksekorraldus) ei anna põhjust asuda hageja poolt avaldatud seisukohale. Pigem kinnitavad kõik maksekorraldused, et poolte vahel kujunenud praktika kohaselt oli maksetähtajaks 30 päeva. Seda kinnitavad hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud dokumendid – arved ja maksekorraldused. Kõigi arvete koostamise ja nende kostja poolt tasumise vaheline tähtaeg jääb 30 päeva piiridesse. Arve nr. 364 on tasutud juba arve väljastamisele järgneval päeval, arve nr. 378 tasuti 12 päeva jooksul ning arve nr. 396 tasuti 29 päeva jooksul. Tegelikult on hageja lugenud nõuetekohaselt tasutuks ka arved, mille tasumiseks on kulunud enam kui 7 päeva. Seda kinnitab asjaolu, et hageja ei ole esitanud mitte ühegi tasutud arve osas kostjale ühtegi nõuet ega ole t ud isegi sellekohast etteheidet, ei kohtuväliselt ega ka kohtumenetluse käigus. Seega ei ühti hageja väited tema poolt hagiavaldusele lisatud tõenditel tooduga ega tema enda senise käitumisega ning hageja on poolte vahelist

15(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 praktikat asunud tõlgendama alles kohtumenetluse käigus ning t ud poolte tegelikust käitumisest meelevaldse ja vale järelduse. Arvestades eeltoodut on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe või praktika, mille kohaselt kuuluksid hageja poolt esitatud arved tasumisele 7 päeva jooksul. Kõike eeltoodut lühidalt kokku võttes, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõuete aluseks olevatest asjaoludest on tõendatud vaid üks – poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimine, mille on kostja omaks võtnud. Kõik ülejäänud, hageja nõuete alusena toodud asjaolud on tõendamata ning paljud neist jäätud hageja poolt isegi põhjendamata. Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et osa hageja väiteid on vastuolus tema enda poolt esitatud tõenditega ning kui uskuda hageja poolt esitatud tõendeid, siis ei saa uskuda tema väiteid. Arvestades eeltoodut palub kostja jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata ning juhindudes TsMS § 162 lg 1, poolte menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht Kohtuotsuse põhjendus Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (so lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kehtestab lepingu vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Esindajate selgitused ei ole TsMS mõttes tõendiks, küll aga on tõendiks poole enda seletus. Poolte vahel puudub vaidlus, et nad on sõlminud juunis 2008 tööettevõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostja huvides tegema kokkulepitud planeerimis- ja kaevetööd XXX maakonnas XXX külas asuval XXX maaüksusel. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et hagejale on tasutud kostja poolt kolme arve (30.06.2008, 23.07.2008 ja 22.08.2008) alusel kokku 354 000 krooni. Hageja on selle raha kostjalt saanud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), t e isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega kohustus hageja tegema töövõtulepingu alusel tööd ning kostja maksma tehtud tööde eest tasu. Vaidlus taandub sellele, kas hageja oli õigustatud nõudma 08.09.2008 arve järgi kostjalt 96553,50 krooni ning kas kostja pidi selle hagejale tasuma. Täpsemalt seisneb vaidlus selles, kas pooled leppisid kokku fikseeritud tasus või tasus tunnitöö alusel.

16(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks kokku lepitud, kui suur on tasu, mille peab kostja hagejale tasuma. Samuti ei ole kohtu käsutuses usaldusväärseid tõendeid selle kinnituseks, mida täpselt hageja tegema pidi, st millises ulatuses töid ja millise hinnaga. Kumbki pool ei ole täpselt avanud kokkulepitud tööde olemust. Kostja on kinnitanud, et kokku lepiti summaarses tasus 300 000 krooni eeldusel, et kokkulepitud töö tehakse ära. Hageja seevastu on kinnitanud, et tegi ajatööd ja pidi saama tasu vastavalt kulutatud ajale. Kostja on kinnitanud, et hageja on kogu raha, mis ta töö eest pidi saama, kätte saanud. Kokkulepitud tööde eest pidi kostja hagejale maksma 300 000 krooni, millisele summale lisandus käibemaks. 19.11.2009 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et pidi maksma hagejale tööde eest tasuna 250 000 krooni. Samal kohtuistungil aga on hageja enda tunnistaja T E kinnitanud, et tüki valmis tegemise eest oli kokkulepitud 250 000 krooni ( lk 169). Samas on ta öelnud, et lepiti kokku tunnipõhine hind. Ka t e hageja tunnistaja T T on 19.11.2009 istungil kinnitanud, et tasustamise kokkuleppest ta ei tea midagi; küll aga teadis, et tasustamisel kehtib kokkuleppehind (lk 169 pöördel). Sama tunnistaja ütlused on aga vastuolulised, kui ta kinnitas kohtus, et sellel objektil ei olnud võimalik kokku leppida hinnas. Kokku oli lepitud masina tunnihinnas, arved esitati tehtud tööaja eest. Niisugused ütlused on vastuolulised ega vii objektiivse tõeni. Kohtu käsutuses puuduvad kindlad, usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, millele tuginedes võiks järeldada, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt arve nr 403 (08.09.2008) tasumist. Ei ole tõendatud, et kostja pidanuks maksma hagejale rohkem kui ta reaalselt maksnud on. Hageja on hagiavaldusele lisanud tööde arvestuse tabeli, kuid sellel puuduvad olulised rekvisiidid nagu nimetus, koostamise kuupäev, koostaja nime, allkiri), mistõttu seda ei saa vaadelda dokumendina, millega saaks tõendada pooltevahelist kokkulepet tasu maksmises tunnihinna arvestuse alusel. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine tahe oli suunatud konkreetsete, mahuühikutes mõõdetavate tööde teostamisele (kaeve- ja planeerimistööd). Hageja pole tõendanud, et kostja oleks nõustunud tunnitasuga s.t asjaoluga, et pooled leppisid kokku tööde mitte siduvas eelarves VÕS § 639 tähenduses. VÕS § 639 lg 1 kohaselt eeldatakse, et eelarve on siduv juhul, kui pooled pole kokku leppinud selles, kas lepingu eelarve on siduv või mitte. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane isik ei saa hageja poolt esitatud tööaja arvestust tõlgendada lepingu mittesiduva eelarvena ehk poolte vahel sõlmitud ajatasuna, seetõttu leiab kohus, et pole tõendatud asjaolu, et pooled leppisid kokku lepingu täitmisel ajatasus ja et kostja pidi antud asjaolu hagejaga sarnaselt tõlgendama. Tähelepanuta tuleb jätta kostja väide, mille kohaselt hageja süül on kadunud maatükilt, kus hageja tööd tegi, osa pinnast. Eelpool on viidatud uurimisorgani määrusele, millega kriminaalmenetlus lõpetati ja sellest ei nähtu, kas ei tuvastatud kuriteosündmust või teo toimepannud isikut. Kostja ei ole seda määrust ka vaidlustanud.

17(18)

Tsiviiltoimik 2-09-5628 Hageja avaldas, et kostja on hageja nõude vaidlustamisel olnud ebajärjekindel ja vastuoluline, muutes hageja nõude rahuldamata jätmisel uusi argumente. Kohus jätab hageja taolise väite tähelepanuta, kuna kohtu seisukohalt pole määrav, kas kostja on esitanud ühesuguseid või erinevaid vastuväiteid. Kohus ei ole seotud poolte seisukohtadega ja lahendab vaidluse objektiivseid tõendeid kõrvutades, neid analüüsides ja hinnates. Kohtu arvates on hageja jätnud tõendamata lepingulise suhte sisuks oleva kokkuleppe tööettevõtulepingu sisuks olevate tööde tegemise eest ettenähtud tasu suuruse ja arvestuse aluse kohta ning see on peamiseks aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käsitlemata poolte vahel tõusetunud vaidluse 08.09.2008.a. hageja poolt esitatud arve nr 403 tasumata jätmisel väidetavalt tekkinud viiviste (muuhulgas tulevikus sissenõutavate viiviste osas), kuna võlasuhte tekkimise alused (ka kõrvalkohustused) on ära toodud VÕS §-s 3, käesoleval juhul puuduvad aga igasugused alused. Samal põhjusel ei käsitle ka kohus poolte vahel kerkinud vaidlust selles osas, kas kostja reageeris 08.09.2008.a. talle esitatud arvele pretensiooni esitamisel õigeaegselt või mitte. TsMS § 162 lg 1kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 11 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata ja leiab, et menetluskulud tuleb seepärast hüvitada hagejal.

Raivo ula Kohtunik

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.