Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2010.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-3732
Tsiviilasi
OÜ IT (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi FVAS-i (registrikood xxx, asukoht xxx), HR(isikukood xxx, elukoht xxx) ja I R (R , isikukood xxx, elukoht xxx) vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja lõpetamiseks
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
09. detsember 2009.a.
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Allar Jõks Kostja HR Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Harkmaa ja advokaat Triinu Hiob
isikud
Pirkko-Liis
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tuvastada kostjate poolne kõlvatu konkurentsi osutamine hagejale, tuvastada kostjate solidaarne vastutus kõlvatu konkurentsi osutamise eest, kohustada kostjaid lõpetama kõlvatu konkurentsi osutmine, mis seisnsb kostjate kohustuses mitte mõjutada hageja
töötajaid tegutsema kostjate kasuks ja kostjate kohustuses mitte teha pakkumisi hageja töötajatele asumaks tööle kostjate juures, kohustada kostjaid lõpetama hageja konfidentsiaalse teabe kasutamine ja avaldamine igasugusel viisil ning lugeda hageja konfidentsiaalseks teabeks, mille kasutamine ja avaldamine on kostjatel keelatud tehnoloogiad, kliendiloetelud, personaliandmed, hinnakirjad, finantsandmed hageja majandustegevuse, arvete, arvutiandmete, programmide, klientide, mis tahes muu informatsiooni kohta, mis on saadud hageja juures töötamise ajal ja mis on kavandatud hageja siseseks kasutamiseks ning milline konfidentsiaalse teabe loetelu oli märgitud hageja ja HR ja IR töölepingute punktis 4.3. Kostjad HRja IR töötasid hageja juures kliendihalduritena alates 01.11.2004 ja 09.01.2006. Juulis 2008 omandasid mõlemad kostjad 5 000 FVAS-i aktsiat. HR valiti 15.07.2008 kostja juhatuse liikmeks, IR 14.07.2008 kostja nõukogu liikmeks. 25.08.2008 avaldas kostja pressiteate oma tegevuse alustamise kohta. HR ja IR töölepingud hageja juures lõpetati 03.10.2008. Hageja ja kostjate töölepingus oli fikseeritud, mida pooled lugesid ärisaladuseks. Ärisaladuseks oli klientide nimekirjad, hinnainfo, müüdavad kaubad jms. Klientide info on ärisaladus, kui see ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav. Hageja leidis kostjate arvutitest kostja äriplaani, mille kohaselt peab kostja ennast hageja konkurendiks ning on sõlminud eelkokkuleppeid hageja suuremate klientidega. HR oli korraga lepinguline suhe nii hageja kui tema konkurendiga. Kostja FVAS on üle meelitanud hageja töötajad, näiteks JL(L). Kostja on oma raamlepingus kasutusele võtnud hageja poolt välja töötatud liisinglepingu, mis on vastuolus heade kommetega ning kujutab endast kõlvatut konkurentsi. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei vaidlusta, et töötasid hageja juures ning seejärel asusid kostja juhtorganite liikmeteks, samuti omandasid nad kostja aktsiaid. Kostja vaidlevad vastu, et tegemist on kõlvatu konkurentsiga. Klientide info ei ole kaitstav teave ning hageja ei ole tõendanud selle info kasutamist. Kostjate töölepingud ei keelanud asuma tööle konkurendi juurde. Selline kokkulepe pidanuks selgelt töölepingus kirjas olema või tulenema seadusest. Kostjad ei ole mõjutanud hageja töötajate üleminekut kostja juurde. Samuti on hageja liisingleping tavapäraselt kasutatav leping.
Kohtu põhjendused Kostjad HRja IR töötasid hageja juures kliendihalduritena alates 01.11.2004 ja 09.01.2006 (I kd, t lk 16-28, 30-42). Juulis 2008 omandasid mõlemad kostjad 5 000 FV AS-i aktsiat (I kd, t lk 44). HRvaliti 15.07.2008 kostja juhatuse liikmeks, IR 14.07.2008 kostja nõukogu liikmeks (I kd, t lk 45). 25.08.2008 avaldas kostja pressiteate oma tegevuse alustamise kohta (I kd, t lk 46). HRja IR töölepingud hageja juures lõpetati 03.10.2008 (I kd, t lk 29, 43). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt konkurentsiseaduse § 50 lg 1 ja 2 „kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Kõlvatu konkurents on keelatud.“ Sama seaduse § 52 järgi „konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.“ Vastvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 „teisele isikule (ktanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.“ VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt „kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.“ Töölepingutes on pooled formuleerinud, mida tuleb käesoleval juhul pidada hageja ärisaladuseks. Selleks on kõik kliendiloetelud, lepingud, vormid, oskusteave, kliendikontod, koolitusdokumendid ja juhised, personaliandmed, hinnakirjad, finantsandmed ettevõtte majandustegevuse, arvete, arvutiandmete, programmide, klientide, mis tahes muu informatsiooni kohta, mis on saadud kliendihaldurina töötamise ajal ja mis on kavandatud ettevõtte siseseks kasutamiseks. Konfidentsiaalsusnõue kehtib töölepingute kehtivuse ajal ja üks aasta pärast lepingu kehtivuse möödumist. Ärisaladuse sisustamisel lähtub kohus eelkõige sellest kokkulepitud määratlusest. Kostjad vaidlevad vastu, et klientide info ei ole käsitletav ärisaladusena, kuid kohus sellega ei nõustu. Töölepingutes on pooled selles kokku leppinud (p 4.2, 4.3) ning selline käsitlus on pooltele lepingu järgi siduv. Lepinguvabaduse kontekstis võivad pooled kõiges kokku leppida, mis ei ole seadusega keelatud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb aga võetud kohustusi täita. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-103-08 leidnud, et info klientide kohta võib olla ärisaladus. Samas on kohus samal positsioonil ka mittekonkureerimise kokkuleppe puhul. Töölepingutes (p 3) on pooled kokku leppinud, et töötades hageja juures ei või töötaja tööle asuda ettevõttega samas valdkonnas tegutsevates ettevõtetes ega hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ilma hageja juhatuse eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kohus leiab lähtudes kostja äriplaanist (I kd, t lk 49-57, 171-175), pressiteatest (I kd, t lk 46-48) ning kattuvatest klientidest hagejaga (tunnistaja JLütlused), et kostja FVAS tegutseb samas valdkonnas kui hageja töölepingute p 3 kontekstis ning nimetatud kostjat võib pidada hageja konkurendiks. Samas ei ole kostjad HRja IR rikkunud töölepingut, kuna nad ei asunud tööle kostja juures, vaid juhtorganite liikmeks, mida teatavasti õiguse kohaselt ei peeta töötamiseks ning juhtorganite liikmetega ei sõlmita töölepinguid. Kuivõrd hageja lepingud, andmebaasid jm tegevusega seonduv on hästi arendatud, ei ole kohtul kahtlust, et lepingus kasutatavad mõisted omaksid teist tähendust hageja tahtest. Kohus b töölepingutele suure tähenduse järgmisel põhjendusel. Kahtlemata on kõlvatu konkurents lubamatu. Samas tähendab kõlvatu konkurentsi meelevaldne sisustamine ettevõtlusvabaduse piiramist. Ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramine ei ole kahtlemata konkurentsiseaduse mõtteks ja võib omada seaduse eesmärgiga vastupidist efekti. Näiteks kõlvatu konkurentsi ettekäändel uute konkurentide tegevuse keelamine või piiramine toob kaasa konkurentsi vähenemise vms. Oma ärisaladuse määrab eelkõige ettevõtja ise. Selles konteksis leiab kohus, et õige on sisustada ärisaladus ja konkurentsiga seotud keelatud tegevused käesoleval juhul lähtudes töölepingutest. Hageja on antud juhul märkinud, milline on teave on konfidentsiaalne, mille avaldamine ja kasutamine on keelatud ka üks aasta pärast lepingu lõppemist, samuti milline on kokkulepe mittekonkureerimise kohta. Sellega on hageja ise öelnud millised on keelatud tegevused, mis kujutaksid endast lepingu rikkumisel õigusvastast tegevust. Selle kokkuleppe teine külg seisneb selles, et kostjatele on teada, et ülejäänud tegevused on lubatud. Nii on sellest kostjad ka aru saanud. Seejuures ei ole näiteks kostjatel keelatud omandada konkurendi aktsiaid või osasid vms. Ka Riigikohus on lahendis
nr 3-2-1-115-05 märkinud, et kuna konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusalal või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab selle piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. Kohus leiab, et asudes töölepingu kehtimise ajal kostja juhtorganite liikmeteks ning omandades FVAS-i aktsiaid ei ole HRega IR rikkunud töölepingut. Samuti ei saa antud juhul rääkida kostjate kui hageja töötajate mõjutamisest tegutsema FVASi huvides konkurentsiseaduse § 52 lg 2 tähenduses, sest mõjutamist FVAS-i poolt pole kinnitust leidnud. Ka ei ole nimetatud kostja meelitanud tööle hageja töötajaid. Tunnistaja Jarko L andis kohtus ütlusi, et töösuhte lõpetamisel hagejaga (I kd, t lk 66-82) pöördus ta ise kostja poole töö leidmiseks. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et kostja FVAS oleks üle meelitanud hageja kliente ning sellega ära kasutanud hageja (sh kliendiandmebaasidest tulenevat) oskusteavet ja infot klientide kohta. Kohtu järelepärimistele on vastanud VWF H OÜ, M OÜ ja C C OÜ, W S AS, J I OÜ, et neil puudub kliendisuhe FVAS-iga (II kd, t lk 3-6, 18). Seda on kinnitanud ka kostja FVAS ise (II kd, t lk 16-17). Seetõttu pole kohtul võimalik tuvastada ühtegi hageja klienti, keda kostja oleks ebaseaduslikult üle võtnud. Tunnistaja Jarko L andis ütlusi, mille kohaselt on tema tööülesanded kostja juures sarnased võrreldes varasemate tööülesannetega. Suur rõhk on uute klientide leidmisel. Pakutav toode on sarnasustega, kuid mitte sama. Osaliselt võivad kostja kliendid hageja omadega kattuda, osad kliendid soovisid tunnistajaga jätkata. Tunnistaja ütles klientidele, et lahkus hageja juurest ning ka seda, kellega hageja juures ühendust võtta. Kohus leiab, et midagi etteheidetavat nende ütluste pinnalt kostjatele inkrimineerida ei saa. Kui töötaja lahkub oma endise tööandja juurest, on õige seda selgelt klientidele ka öelda ning anda kohased kontaktid endise tööandja juures. Kui kliendid ise soovivad tulla töötaja uue tööandja juurde, on see klientide enda tahe ega kujuta kõlvatut konkurentsi. On loomulik, et turule tulev ettevõtja püüab end pressiteadete või muu edastatav info kaudu teatavaks teha ning see ei ole iseenesest taunimisväärne. Antud juhul kohus ei tuvasta kostjate õigusvastast käitumist. Kohtul puuduvad ka andmed mil viisil on kostjad ära kasutanud hageja andmebaasi (I kd, t lk 90, 186-201). Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja poolt ülevõetud hageja kliente, jääb küsimus andmebaasi ülesehitusest ning sellega seotud võimalikust ärisaladusest. Kostja IR on saatnud Henrik Rle e-posti aadressilt fusionim.ee hageja kliendiandmebaaside kirjelduse (I kd, t lk 144-153), kuid selles kirjelduses ei ole kohtu hinnangul midagi konfidentsiaalset hageja äritegevuse ega oskusteavet kliendiandmebaaside ülesehituse kohta. Samuti ei saa pidada kostja poolt kasutatavat liisinglepingut hageja ärisaladust rikkuvaks ega kõlvatuks konkurentsiks (I kd, t lk 58-65), kuivõrd tegemist on tüüpilise liisinglepingu vormiga, millesarnaseid kasutavad ka teised äriühingud (I kd, t lk 129-131). Kõlvatu konkurentsi osutamine saab olla konkreetne tegevus. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik esile tuua kostjate tegusid, mis kujutaksid endast kõlvatut konkurentsi, tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.