lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-9400/15

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-9400/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisTsMS § 436 lg 2, 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-9400/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.08.2008

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PLASTO Osaühing10097360(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-9400

Tsiviilasi

AS Plasto hagi OÜ Marakame vastu võlgenvuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

95 298,87 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marakame OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Plasto (registrikood 10097360, asukoht Peterburi tee 92d, 11415 Tallinn), hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi; Kostja Marakame OÜ (registrikood 10962160, asukoht Jõe 40, Lagedi alevik, Rae vald, 75303 Harjumaa), esindaja Ülo Lutter

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26.08.2008 otsus AS-i Plasto hagis Marakame OÜ vastu 178 780 krooni suuruse põhivõlgnevuse ja 95 298,87 krooni suuruse viivise väljamõistmise kohta muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Marakame OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 111Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 178 780 krooni ja viivised 0,2% e 377,56 kr päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.12.03.2008.a. hagiavalduse kohaselt 26.10.2007.a. sõlmisid pooled ostu-müügilepingu nr TT714468/MARAKAME, mille sisuks oli 138 akna valmistamine, transport Pärnusse ja akende paigaldus, kokku maksumusega 255 360 krooni ning koos käibemaksuga 301 325 krooni. 09.11.2007.a. muutsid pooled 26.10.2007.a. sõlmitud lepingut, jättes välja akende paigalduse summas 55 224 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu muutmise tulemusel oli lepingu kogumaksumus kokku 249 616 krooni. Ostjale väljastati kaup 20.11.2007.a. AS Plasto esitas 20.11.2007.a. kostjale arve nr 20073496 summas 249 616 krooni, tasumise tähtajaga 04.12.2007.a. Kostja on võlgnevuse likvideerinud osaliselt, tasumata jäi 188 780 kr. Hageja 16.06.2008.a. vastuses kostja seisukohtadele, vähendas hageja põhinõuet 10 000 kr võrra, mille kostja on tasunud hagejale peale hagi esitamist. Seega jäi hageja põhinõude suuruseks 178 780 kr.
3.Ostu-müügilepingu p 6 kohaselt on müügilepingu üldtingimused pooltevahel sõlmitud müügilepingu lahutamatuks lisaks. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostu-müügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja ei leia, et esitatud viiviste summa puhul oleks tegemist ebamõistlikult suure summaga ja viivist vähendavaid asjaolusid ei esine. Kostja vastuväited
4.26.05.2008.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt tuleb haginõuet vähendada 10 000 krooni võrra, mille kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist kohtule 20.03.2008.a.
5.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt 14.09.2007.a. sõlmitud ostumüügilepingu nr TT705842. Kostja tasus nimetatud lepingu täitmiseks nõutava ettemaksu 17.09.2007.a. summas 9 275 krooni. Vastavalt lepingu p 5 lausele 2 pidi hageja valmistama ja andma kostjale kauba üle 8-10 nädala jooksul peale ettemaksu tähtaegset laekumist hageja arveldusarvele. Seega tuli hagejal täita lepinguga võetud kohustus hiljemalt 25.11.2007.a. Tähtaja saabudes hageja ei andnud lepinguga tellitud kaupasid üle ja ei ole seda teinud käesoleva hetkeni. Seejuures tuleb arvestada, et kostja tasus 15.02.2007.a. ka ülejäänud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa lootuses, et hageja täidaks oma kohustuse koheselt. Käesoleval juhul on hageja viivitanud kauba üleandmisega 180 kalendripäeva, mille kulg algas kauba viimasest üleandmise kuupäevast 25.11.2007.a. kuni käesoleva hagiavalduse vastuseni. Eelnevast tulenevalt on hageja kohustatud tasuma kostjale müügilepingu üldtingimuste p 4.2 alusel leppetrahvi summas 6 677,28 krooni. Leppetrahvi palub kostja tasaarveldada VÕS § 197 lg 1 alusel hageja hagist.
6.Kostja palus kohtul hageja viivisnõuet vähendada, kuivõrd hageja ei ole toiminud ka teisi lepinguid täites heauskselt. Käesoleval juhul leiab kostja, et ei ole mõistlik nõuda kostjalt sedavõrd suurt viivist olukorras, kus hageja on ise jätnud täitmata kohustusi eelmise aasta augusti kuust. Ühtlasi nõudis kostja, et hageja täidaks lepingutega nr TT705842 ja TT709779 võetud kohustused. Maakohtu otsus
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise. TsMS § 5 lg 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Ostu-müügilepinguga nr TT714468/MARAKAME (tlk 9-20) on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on tekkinud võlasuhe ning poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja pidi kostjale valmistama aknaid. Ostumüügilepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma akende eest kokku 301 325 krooni. Hageja on kostjale esitanud arve nr 20073496 (tlk 22), milles palutakse kostjal tasuda hagejale 219 616 krooni. Krediitarvega nr 20080425 (tlk 27) on tõendatud, et hageja on jääkakna realiseerinud ning krediteerinud 1 220 krooni. OÜ Marakame perioodilisest väljavõtust (tlk 28) nähtub, et kostja võlgneb hagejale 188 780 krooni. Kuivõrd kostja on vahepeal tasunud hagejale 10 000 krooni, on hageja vähendanud põhinõuet 10 000 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista 178 780 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja võlgnevus hageja ees osundatud lepingu alusel moodustab 178 780 krooni.
9.Eelnevast järeldub, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega hageja ees viivitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised 0,2% e 377,56 kr päevas. Viivised moodustasid seisuga 12.08.2008.a. 96 970,31 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
10.Müügilepingu üldtingimuste (tlk 21) p 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostumüügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, p 4.2 kohaselt on ostjal õigus müüjalt nõuda leppetrahvi kauba või selle osa üleandmisega viivitamisel 0,2% tähtajast üle andmata kauba või selle osa maksumusest iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
11.Kostja on palunud kohtul viiviseid vähendada, kuna ka hageja on rikkunud endale võetud kohustusi. Hageja aga leiab, et kostjal on kohustus tasuda viiviseid, sest viimane on rikkunud endale võetud kohustust, s.o tasuda ostetud kaupade eest tähtaegselt. Kuivõrd kostja teadis tasumise kohustusest, pidi viimane olema arvestanud ka sellega, et tähtaegselt tasumata arvete eest tuleb maksta viiviseid.
12.Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt viiviste tasumist, peavad olema täidetud viivisenõude esitamise eeldused, s.o on olemas rahaline kohustus, peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega, s.o kohustuse rikkumisega ning nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on olemas poolte vahel rahaline kohustus (kostja peab hagejale tasuma saadud kauba eest), kostja on olnud täitmisviivituses (ei ole tähtaegselt tasunud hagejale kauba eest, mille tulemusena on tekkinud viivisenõude õigus) ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist.
13.Riigikohus on oma 14.06.2005.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-s 14 leidnud, et seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppe piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.
14.Nii hageja kui ka kostja tegutsesid ostu-müügilepingu sõlmimisel enda majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi kostja olema eelduslikult lepingu sõlmimisel teadlik selle tingimustest, sh viiviste maksmise kohustusest, kui tähtaegselt ei tasuta toodete eest. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et viiviste summa seaks teda majanduslikult raskesse olukorda ning seda, et kostja oli teadlik viiviste tasumise kohustusest juhul, kui tähtaegselt ei tasuta hagejale ostetud kaupade eest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised, millised kuni kohtuotsuse tegemiseni esimeses astmes moodustavad 101 976,15 krooni. Ainuüksi väide, et hageja ise on jätnud täitmata oma kohustused, ei anna alust viivise vähendamiseks.
15.Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist.
16.Kostja palus tasaarvestada pooltevahelisest 14.09.2007.a. sõlmitud lepingust nr TT705842 tuleneva leppetrahvi 180 päeva eest summas 6 677,28 kr. Lepingu täitmise tähtaeg oli 25.11.2007.a. Olenemata sellest, et kostja on tasunud tellitud kauba eest, hageja kostjale kaupa üle andnud ei ole. Kostja vastuväite on hageja esindaja kätte saanud 26.05.2008.a. ( tlk 56) käesoleva kohtumenetluse ajal. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse nõudele vastu ja leidis, et kuna kostja nõue ei tulene 14.09.2007.a. lepingust nr TT705842 ning kostja ei ole hagejale esitanud nimetatud leppetrahvi tasumise nõuet ega tasaarvelduse avaldust, tuleb hageja taotlus jätta leppetrahvi nõudmiseks ja tasaarvestuse tegemiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja nimetatud seisukoht ei ole õige. Kostjal on õigus esitada tasaarvestuse vastuväide ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Selleks, et tasaarvestada samaliigilist nõuet, on vajalik vastavasisuline tahteavaldus teisele poolele. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestuse teostamiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut.
17.Kohtule esitatud tasaarvestuse vastuväitest nähtub kostja nõue, millega tasaarvestav pool soovib tema vastu esitatud nõuet tasaarvestada. Tegemist on samaliigiliste nõuetega, millede täitmise tähtajad on saabunud. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud), selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Hageja kostja tasaarvestuse vastuväidet millegagi ümber lükanud ei ole. Eelneva alusel leidis kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb rahuldada ja hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 6 677,28 krooni. Kohus tasaarvestas hageja viivisenõude summas 101 976,15

krooni kostja leppetrahviga summas 6 677,28 krooni ning kostjalt väljamõistetava viivise võlgnevuseks kujunes 95 298,87 krooni.

18.Arvestades eeltoodut, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 178 780 krooni ja viivise summas 95 298,87 krooni.
19.Kohus märkis, et kostja vastuväide, et hageja täidaks lepingutega TT705842 ja TT709779 võetud kohustused, ei kuulu lahendamisele antud tsiviilasjas. Selleks tuleb kostjal esitada vastavasisuline nõue hagimenetluse raames.
20.Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse materiaalõigusnormide rikkumise tõttu ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Kostja leiab, et kohtu seisukoht, et viivised ei kuulu vähendamisele, ei vasta VÕS § 162 sätte sisule ja maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 14.06.2005 otsuse nr 3-2-1-66-05 mõttele. VÕS § 162 kohaselt peaks kohus arvestama viivise vähendamisel kõiki konkreetseid asjaolusid. Lisaks täpsustab VÕS § 162 lg 1, et eelkõige peab arvestama mõlema poole majanduslikku seisundit ning teise lepingupoole õigustatud huvi. Riigikohus rõhutab, et arvesse tuleb võtta põhjuseid, miks kohustuse täitmisega on viivitatud.
23.Pooled on teinud koostööd plastakende tarnimise osas ligi 5 aastat. Poolte vahel on erinevate objektide osas sõlmitud erinevaid lepinguid, mis kitsamalt võttes moodustavad igaüks juriidiliselt iseseisva kohustuse, kuid arvestades poolte majanduslikke suhteid laiemalt, moodustavad sõlmitud lepingud poolte vahel kompleksse vastastikuste kohustuste suhte. Kui üks pool on mingi lepingu täitmisega viivituses, siis vastavalt poolte vahel kujunenud praktikale on teisel poolel mõjutusvahendiks see, et tal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, kohaldades VÕS § 111 sätestatud korra analoogiat.
24.Vastavalt VÕS §-le 76 lg 2 tuleb kohustuste täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kuna hageja on säästnud kostja arvel raha, jättes osaliselt täitmata lepingud (TT705842, TT709779), siis ei ole lepingu nr TT714468 alusel kostja poolt maksmisega viivitamine kahjustanud hageja majanduslikku olukorda ning kostjal oli põhjendatud alus maksmisega viivitada.
25.Kostja ei ole täitnud lepingust nr TT709779 tulenevat põhivõlga, kuna teostab VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel oma õigust mitte täita lepingulisi kohustusi. Hageja on viivitanud lepingu nr TT709779 alusel akende sulgurite paigaldusega, mille tõttu on objekti tellijal probleeme tuletõrjenõuete täitmisega (aknad täidavad suitsuluukide otstarvet) ning tellija ei ole seetõttu tasunud ka kostjale summat 486 171 krooni, millest tulenevalt on kostja raskendatud teiste kohustuste täitmine. Kostjal on tekkinud oluline kahju lepingute mittetäitmise tõttu, mida tuleks arvestada antud viiviste nõude vähendamisel.
26.Kuna hageja oli lubanud minna objektile sulgureid paigaldama, oli kostja poolt tellitud selleks tööks tõstuk hinnaga 1 000 krooni päev. Tõstuk viibis objektil märts-september 2008, st 7 kuud, kokku tasuti tõstuki rendi eest 210 000 krooni. Kostja taotleb antud kahju tasaarveldamist viivise nõudega. Kuna eeltoodud kahju on suurem, ei kuulu viivised tasumisele. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja kostja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes viiviste väljamõistmise osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust põhinõude rahuldamise osas ja maakohtu poolt kostjapoolse tasaarvestuse arvesse võtmise õigsust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral (VÕS § 100) on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi üheks õiguskaitsevahendiks võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisese korral võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks tuleb VÕS §-s 94 järgi lugeda poolte vahel 26.10.2007 sõlmitud ostu-müügilepingu nr TT714468 p-i 6 kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste p-s 4.1 sätestatud intressimäära 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viiviste kokkuleppe kehtivust vaidlustanud ega maakohtu poolt aluseks võetud viivse arvestuse matemaatilist õigsust kahtluse alla seadnud.
30.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et viivised ei kuulu kõnealusel juhul vähendamisele. Kostja ei ole toonud esile viivise vähendamiseks alust andavaid asjaolusid, ega neid tõendanud. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et silmas tuleb pidada viivise kokkuleppe eesmärki, mis peab tagama võlausaldaja huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi täitmisega viivitamisest tekkinud kahjuga. Asjakohane on maakohtu viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, milles kolleegium on märkinud, et viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Maakohtu poolt väljamõistetud viivis vastab ligilähedaselt poolele põhivõla summast. Arvestades asjaolu, et kostja on jätnud ostuhinna tasumise kohustuse rohkem kui kahe aasta jooksul ligi 75% ulatuses senini täitmata, tasudes hilinemisega ja kokkulepimata ulatuses osade kaupa üksikuid summasid, ei ole maakohtu poolt välja mõistetud viivise summa ebamõistlikult suur või ebaproportsionaalne. Viiviste vähendamine on kohtu diskretsiooni otsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes ning maakohus ei ole kolleegiumi hinnagul kõnealusel juhul viiviste vähendamisest keeldumisega diskretsiooni piire ületanud.
31.Uue seisukohana on kostja apellatsioonkaebuses väitnud, et viivised tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja on kostjale tekitanud 210 000 krooni suuruse kahju. Kostja ei ole sellist seisukohta maakohtus esitanud ning seetõttu ei ole maakohtule viiviste väljamõistmisel sellise väitega arvestamata jätmise etteheitmine põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ka ringkonnakohus ei saa kostja kõnealuse väitega arvestada, kuna TsMS § 633 lg 5 ja TsMS § 652 lg 4 sätestavad, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ja uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendada. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et asjaolu

tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja ei ole hageja poolt talle kahju tekitamisele tasaarvestamise alusena esimese astme kohtus tuginenud, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks seda asjaolu esimese astme kohtule arutamiseks ei esitatud. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta.

32.Kolleegium juhib kostja tähelepanu ka sellele, et kohtumenetluses tasasarvestamise avalduse tegemisel ei piisa üksnes paljasõnalistest väidetest tasaarvestamise olukorra tuvastamiseks. Tasaarvestuse eeldusi (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu ning aktiivnõude sissenõutavust ja passiivnõude täidetavust) tuleb kohtule ka kohtumenetluses esitatud nn protsessuaalse tasaarvestamise avalduse esitamise korral tõendada üldises korras (TsMS §-s 229 jj). TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS §-dele 329 ja 330 pidi kostja kõik asjassepuutuvad tõendid esitama maakohtule võimalikult varakult või hiljemalt 7 päeva enne kohtuistungit. Ühtegi tõendit kahju hüvitamise nõude olemasolu kohta kostja kohtule esitanud ei ole ja seetõttu ei saa kohus kostja väidetava nõudega arvestada. Kostja väidetava nõudega mittearvestamine käesolevas menetluses ei välista siiski kostja õigust esitada oma nõudeid hageja vastu iseseisvas hagimenetluses.
33.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja