Hageja AS P (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, 10117 Tallinn);
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
kostja OÜ M (registrikood xxx asukoht xxx), seaduslik esindaja ÜL. 12.08.2008.a. Hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja seaduslik esindaja ÜL
1.Välja mõista kostjalt OÜ M hageja AS P kasuks põhivõlgnevus summas 178780 kr.
2.Tasaarvestada AS P viivisvõlgnevus, mis kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab 101976,15 kr, OÜ M leppetrahvinõudega summas 6677,28 kr, ja välja mõista OÜ M viivisvõlgnevus summas 95 298,87 kr hageja AS P kasuks.
3.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja, AS P palub kostjalt OÜ M välja mõista põhivõlgnevuse summas 178 780 krooni ja viivised 0,2% e 377,56 kr päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni.
5.12.03.2008.a. hagiavalduse kohaselt 26.10.2007.a. sõlmisid AS P ja OÜ M ostumüügilepingu nr TT714468/M, mille sisuks oli 138 akna valmistamine, transport Pärnusse ja akende paigaldus, kokku maksumusega 255 360 krooni ning koos käibemaksuga 301 325 krooni. 09.11.2007.a. muutsid pooled 26.10.2007.a. sõlmitud lepingut, jättes välja akende paigalduse summas 55 224 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu muutmise tulemusel oli lepingu kogumaksumus kokku 249 616 krooni. Ostjale väljastati kaup 20.11.2007.a. AS P esitas 20.11.2007.a. kostjale arve nr 20073496 summas 249 616 krooni, tasumise tähtajaga 04.12.2007.a. Kostja on võlgnevuse likvideerinud osaliselt, tasumata on 188 780 kr.
6.Ostu-müügilepingu p 6 kohaselt on müügilepingu üldtingimused pooltevahel sõlmitud müügilepingu lahutamatuks lisaks. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostu-müügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.
7.Hageja 16.06.2008.a. vastuses kostja seisukohtadele, vähendab hageja põhinõuet 10 000 kr võrra, millise summa on kostja tasunud hagejale peale hagi esitamist. Seega jäi hageja põhinõude suuruseks 178780 kr. 1 (4)
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt 14.09.2007.a. sõlmitud ostu-müügilepingut nr TT405842 ning et see annab kostjale aluse esitada tasaarveldusnõude. Nimetatud leping ei ole haginõude aluseks ega käesoleva vaidluse esemeks. Kui kostjal on pretensioonid hageja vastu mõne hagi aluseks mitteoleva lepingu alusel, peab ta oma nõuded esitama seaduses ettenähtud viisil. See puudutab ka tasaarveldusnõuete esitamist. Kuna hagiavalduses esitatud nõue ei tulene viidatud lepingust ning kostja ei ole esitanud hagejale vastuses märgitud leppetrahvi tasumise nõuet ega tasaarveldusavaldust palub hageja jätta kostja taotluse leppetrahvi nõudmiseks ja tasaarvelduse tegemiseks rahuldamata.
9.Kostja vastuses kohtule nõuab kostja AS P ostu-müügilepingutest nr TT705842 ja TT709779 võetud kohustuste täitmist. Hageja leiab, et teist poolt kohustavaid nõudeid saab lahendada üksnes hageja esitatud nõuetes, OÜ M aga ei ole antud tsiviilasjas hagejaks.
10.Hageja ei leia, et esitatud viiviste summa puhul oleks tegemist ebamõistlikult suure summaga. Kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks märkimisväärselt halb. Antud juhul tuleneb viiviste küsimise õigus poolte vahel sõlmitud lepingust ja kostja isikust. Viivise suurus oli hagiavalduse esitamisel 42 501,19 krooni, sest kostja ise on põhinõude tasumisega viivituses sedavõrd kaua olnud. Samuti ei esitanud kostja AS P ühtegi avaldust arve hilisemaks tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks, kostja jättis oma kohustuse täitmata ja hageja esitatud arve tasumata. Hageja leiab ka, et teistest lepingulistest suhetest tulenevad väidetavad kohustuste rikkumised ei mõjuta hagi aluseks oleva lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenevat viiviste väljamõistmist. Hageja on arvamusel, et viivist vähendavaid asjaolusid ei esine ja kostja taotlus viivisnõude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja seisukoht
11.26.05.2008.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt haginõuet tuleb vähendada 10 000 krooni võrra, milline summa tasuti OÜ M poolt AS P arvelduskontole pärast AS P poolt hagiavalduse esitamist kohtule 20.03.2008.a.
12.Hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt 14.09.2007.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr TT705842. Kostja tasus nimetatud lepingu täitmiseks nõutava ettemaksu 17.09.2007.a. summas 9 275 krooni. Vastavalt lepingu p 5 lausele 2 valmistab hageja ja annab kostjale kauba üle 8-10 nädala jooksul peale ettemaksu tähtaegset laekumist hageja arveldusarvele. Seega tuli hagejal täita lepinguga võetud kohustus hiljemalt 25.11.2007.a. Tähtaja saabudes hageja ei andnud lepinguga tellitud kaupasid üle ja pole seda teinud käesoleva hetkeni. Seejuures tuleb arvestada, et kostja tasus 15.02.2007.a. ka ülejäänud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa lootuses, et hageja täidaks oma kohustuse koheselt. Käesoleval juhul on hageja viivitanud kauba üleandmisega 180 kalendripäeva, mille kulg algas kauba viimasest üleandmise kuupäevast 25.11.2007.a. kuni käesoleva hagiavalduse vastuseni. Eelnevast tulenevalt on hageja kohustatud tasuma kostjale müügilepingu üldtingimuste p 4.2 alusel leppetrahvi summas 6 677,28 krooni. Leppetrahvi palub kostja tasaarveldada VÕS § 197 lg 1 alusel hageja hagist.
13.Kostja palub kohtul hageja viivisnõuet vähendada, kuivõrd hageja ei ole toiminud ka teisi lepinguid täites heauskselt. Käesoleval juhul leiab kostja, et ei ole mõistlik nõuda kostjalt sedavõrd suurt viivist olukorras, kus hageja on ise jätnud täitmata kohustusi eelmise aasta augusti kuust.
14.Ühtlasi nõuab kostja VÕS § 108 lg 2 alusel, et hageja täidaks lepingutega TT705842 jaTT709779 võetud kohustused. Kohtu põhjendused
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 2 (4)
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Ostu-müügilepinguga nr TT714468/M (t lk 9-20) on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on tekkinud võlasuhe ning poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja pidi kostjale valmistama aknaid. Ostu-müügilepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma akende eest kokku 301 325 krooni. Hageja on kostjale esitanud arve nr 20073496 (t lk 22), milles palutakse kostjal tasuda hagejale 219 616 krooni. Krediitarvega nr 20080425 (t lk 27) on tõendatud, et hageja on jääkakna realiseerinud ning krediteerinud 1 220 krooni. OÜ M perioodilisest väljavõtust (t lk 28) nähtub, et kostja võlgneb hagejale 188 780 krooni. Kuivõrd kostja on vahepeal tasunud hagejale 10 000 krooni, on hageja vähendanud põhinõuet 10 000 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista 178 780 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja võlgnevus hageja ees osundatud lepingu alusel moodustab 178 780 krooni.
17.Eelnevast järeldub, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega hageja ees viivitanud.
18.Hageja palus kostjalt välja mõista viivised 0,2 % e 377,56 kr päevas. Viivised moodustasid seisuga 12.08.2008.a. summas 96 970,31 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
19.Müügilepingu üldtingimuste (t lk 21) p 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostumüügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, p 4.2 kohaselt on ostjal õigus müüjalt nõuda leppetrahvi kauba või selle osa üleandmisega viivitamisel 0,2% tähtajast üle andmata kauba või selle osa maksumusest iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
20.Pooled vaidlevad viiviste suuruse üle. Kostja on palunud kohtul viiviseid vähendada, kuna ka hageja on rikkunud endale võetud kohustusi. Hageja aga leiab, et kostjal on kohustus tasuda viiviseid, sest viimane on rikkunud endale võetud kohustust, s.o tasuda ostetud kaupade eest tähtaegselt. Kuivõrd kostja teadis tasumise kohustusest, pidi viimane olema arvestanud ka sellega, et tähtaegselt tasumata arvete eest tuleb maksta viiviseid.
21.Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt viiviste tasumist, peavad olema täidetud viivisenõude esitamise eeldused, s.o on olemas rahaline kohustus, peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega, s.o kohustuse rikkumisega ning nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on olemas poolte vahel rahaline kohustus (kostja peab hagejale tasuma saadud kauba eest), kostja on olnud täitmisviivituses (ei ole tähtaegselt tasunud hagejale kauba eest, mille tulemusena on tekkinud viivisenõude õigus) ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist.
22.Riigikohus on oma 14. juuni 2005.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punktis 14 leidnud, et seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppe piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada ja punktis 18, et ei ole võimalik viivise vähendamise ulatust summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest.
23.Nii hageja kui ka kostja tegutsesid ostu-müügilepingu sõlmimisel enda majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi kostja olema eelduslikult lepingu sõlmimisel teadlik selle tingimustest, sh viiviste maksmise kohustusest, kui tähtaegselt ei tasuta toodete eest. 3 (4)
Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et viiviste summa seaks teda majanduslikult raskesse olukorda ning seda, et kostja oli teadlik viiviste tasumise kohustusest juhul, kui tähtaegselt ei tasuta hagejale ostetud kaupade eest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised, millised kuni kohtuotsuse tegemiseni esimeses astmes moodustavad 101 976,15 krooni. Ainuüksi väide, et kostjalt välja mõista sedavõrd suurt viivist olukorras, kus hageja ise on jätnud täitmata oma kohustused, ei anna alust vaidlusaluse viivisenõude vähendamiseks.
24.Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist.
25.Kostja palub tasaarvestada pooltevahelisest 14.09.2007.a. sõlmitud lepingust nr TT705842 tuleneva leppetrahvi 180 päeva eest summas 6677,28 kr. Lepingu täitmise tähtaeg oli 25.11.2007.a. Olenemata sellest, et kostja on tasunud tellitud kauba eest, hageja kostjale kaupa üle andnud ei ole. Kostja vastuväite on hageja esindaja kätte saanud 26.05.2008.a. ( t lk 56) käesoleva kohtumenetluse ajal.
26.Hageja vaidleb kostja tasaarvestuse nõudele vastu ja leiab, et kuna kostja nõue ei tulene 14.09.2007.a. lepingust nr TT705842 ning kostja ei ole hagejale esitanud nimetatud leppetrahvi tasumise nõuet ega tasaarvelduse avaldust, tuleb hageja taotlus jätta leppetrahvi nõudmiseks ja tasaarvestuse tegemiseks rahuldamata.
27.Kohus leiab, et hageja nimetatud seisukoht ei ole õige. Kostjal on õigus esitada tasaarvestuse vastuväide ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Selleks, et tasaarvestada samaliigilist nõuet, on vajalik vastavasisuline tahteavaldus teisele poolele. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestuse teostamiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut.
28.Kohtule esitatud tasaarvestuse vastuväitest nähtub kostja nõue, millega tasaarvestav pool soovib tema vastu esitatud nõuet tasaarvestada. Antud asjas on tegemist samaliigiliste nõuetega, millede täitmise tähtajad on saabunud. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud), selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Hageja kostja tasaarvestuse vastuväidet millegagi ümber lükanud ei ole. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb rahuldada ja hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 6677,28 kr. Kohus tasaarvestab hageja viivisenõude summas 101976,15 kr kostja leppetrahviga summas 6677,28, mistõttu kostjalt väljamõistetav viivise võlg moodustab 95 298,87 kr.
29.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 178 780 kr ja viivisvõlg summas 95298,87 kr.
30.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja nõue VÕS § 108 lg 2 alusel, et hageja täidaks lepingutega TT705842 ja TT709779 võetud kohustused, ei kuulu lahendamisele antud tsiviilasjas. Selleks tuleb kostjal esitada vastavasisuline nõue iseseisva hagimenetluse raames. Menetluskulud
31.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ene Tsefels Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.