Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 12.05.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxxxxxt (varem Jxxxx Lxxx) võlgnevuse 12 285 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele Jxxxx Kxxxxxx esitas 04.06.2009.a vastuväite. Kohus 11.09.2009.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.10.2009.a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes. 11.01.2010.a esitas hageja esindaja kohtule hageja ja kostja vahel 05.01.2010.a sõlmitud kompromisslepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS §-le 661 lg 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et 50% hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni kannab kostja, ülejäänud 50% osas on pooled kompromisslepingus taotlenud selle tagastamist hagejale vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 1. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus AS Era Liisingu Inkassoteenused maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.05.2009.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072369 riigilõivu 750 krooni (selgitus „Jxxxx Lxxx riigilõiv AS Era Liisingu Inkassoteenuste poolt“) ning hagiavalduse esitamisel 11.10.2009.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 riigilõivu 450 krooni(selgitus „ERA Liising Inkassoteenused AS vs Jxxxx Kxxxxxx (end Lxxx), 48808146023 riigiloiv + koopia tasu“). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni taotluses toodud AS Era Liisingu Inkassoteenused kontole. Muud poolte menetluskulud tsiviilasjas jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.