Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest Menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli Tatjana Levi maksekäsu kiirmenetluse avaldus Doorland OÜ vastu võlgnevuse 13 641.75 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 12.10.2009a. määrusega võlgnik Doorland OÜ-le makseettepaneku võla tasumiseks, mille on 20.10.2009a. vastu võtnud müügijuht K. V. 10.11.2009.a tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi kohtumääruse, millega rahuldas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohtumääruse kohaselt kohustati Doorland OÜ-t tasuma Tatjana Levi’le põhinõue summas 13 500 krooni ja kõrvalnõudeid summas 850.50 krooni ning hüvitamna riigilõivu 750 krooni. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik vastuväidet esitanud. Tsiviilasja nr 2-09-51051 materjalidest nähtub, et maksekäsk on Doorland OÜ-le saadetud posti teel lihtkirjana 26.11.2009a. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik maksekäsu kätte saanud 30.11.2009a. 07.12.2009a. esitas Doorland OÜ kohtule määruskaebuse. 21.12.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat esitama kohtule oma kirjalik seisukoht määruskaebuse kohta. 23.12.2009a. esitas vastustaja kohtule oma kirjalikud seisukohad määruskaebuse kohta. Määruskaebus Doorland OÜ poolt esitatud määruskaebuse motiivide kohaselt toimetatakse TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. TsMS § 307 lg 1 kohaselt menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale. TsMS § 484 lg 3 kohaselt makseettepaneku ja vastuväite blanketi toimetab kohus võlgnikule kätte. Makseettepanekut ei ole võlgniku ainsale juhatuse liikmele R. M.’le kätte toimetatud. Võlgnik leiab, et makseettepaneku võlgnikule mitteedastamisega rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi TsMS § 489 1 lg 2 p 3 tähenduses. Eeltoodu alusel palub määruskaebuse esitaja tühistada täies ulatuses maksekäsk tsiviilasjas nr 2-09-51051. Vastus määruskaebusele Vastustaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebusest tulenevalt seisneb maksekäsu kiirmenetluse tingimuse rikkumine selles, et makseettepanek oli edastatud väidetavalt kolmandale isikule, mitte aga võlgnikule, ehk äriühingu seadluslikule esindajale. Vastustaja leiab, et kaebaja selline seisukoht on väär ning makseettepaneku kättetoimetamisel ei olnud rikutud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Sellest tulenevalt on täidetud makseettepaneku kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetluse tingimusi ega võlgniku õigusi ei ole rikutud. Seega ei ole alust 10.11.2009.a. kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud alusel. Määruskaebuse esitamist, juhul kui menetlusdokument toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu, reguleerib hoopis TsMS § 489 1 lg 2 punkt 1, mitte aga punkt 3, millele määruskaebuse

esitaja tugineb. Tulenevalt TsMS § 489 1 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatust, võlgnikul on õigus esitada määruskaebus maksekäsule, juhul kui makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et makseettepanek edastati võlgniku juriidilisele aadressile, mis on registrisse kantud ning postisaadetise võttis vastu võlgniku töötaja müügijuht K. V. Vastustaja on seisukohal, et TsMS § 489 1 lg 2 p 1 ei kohaldata automaatselt, st igal juhul kui makseettepanek on kätte toimetatud mitte seaduslikule esindajale, vaid äriühingu töötajale, kes võttis dokumendid vastu edasiandmiseks. Vastustaja arvates TsMS § 489 1 lg 2 p 1 kohaldamiseks peab määruskaebuse esitaja tõendama, et võlgniku süüta ei toimetatud menetlusdokument kätte õigele isikule ja õigel ajal ja see oli põhjuseks, miks võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväidet. Vastustaja peab samuti vajalikuks märkida, et makseettepaneku määruse vastuvõtnud isikut pigem tuleb pidada äriühingu esindajaks ning ei saa väita, et tegemist on isikuga, kes ei oma selle asjaga pistmist, kuna nimelt K. V. vastas avaldaja poolt esitatud hagihoiatusele (lisa 1) ning osales kirjavahetuses ja läbirääkimistes (lisa 2) selles küsimuses, tegutsedes võlgniku nimel. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud määruskaebuse, vastustaja vastuse ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 489 1 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Käesoleval juhul on makseettepanek toimetatud kätte K. V.’le, kes on väljastusteate kohaselt Doorland OÜ müügijuht /tl 23/. Riigikohtu lahendi nr 32-1-52-06 p 13 kohaselt kolleegium juhib tähelepanu sellele, et TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Kui TsMS § 319 võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega (materiaalõiguslikku analoogi vt TsÜS § 118 lg-s 2 ja § 121 lg-s 2), siis TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Tavaliselt dokumente vastuvõtvaks isikuks TsMS § 319 tähenduses võib reeglina lugeda sekretäri või sellega sarnasel ametikohal töötava isiku, TsMS § 323 korral lisanduvad ka muud töötajad (nt kantselei töötajad, turvateenistujad). Siiski ei saa mainitud sätetes nimetatud kättetoimetamise viise lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu TsMS § 415 lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses. Kolleegium selgitab, et TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et TsMS § 489 1 lg 2 p 1 sätestatud makseettepaneku kättetoimetamise nõudele võlgnikule isiklikult allkirja vastu, tuleb lähtuda samast põhimõttest, millele Riigikohus on eelpool osundatud lahendis viidanud. Äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 57/ on Doorland OÜ juhatuse liige R. M.. K. V. ei ole võlgniku seaduslik esindaja ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et K. V. oleks võlgniku lepinguline esindaja TsMS § 218 mõttes. K. V. ei ole võlgniku lepinguline esindaja ka TsMS § 218 lg 2 mõistes, sest vastavat volikirja kohtule esitatud ei ole. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Doorland OÜ poolt esitatud määruskaebuse. TsMS § 489 1 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.