Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Leesmaale

ja

Eha

Pehkile,

jõustumisel

Kohtute

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse kuulutamise päevast arvates 15 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduste järgi palub võlgnik algatada pankrotimenetluse, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Osaühing on lõpetanud tegevuse. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Esitatud on võlausaldajate nimekiri ja raamatupidamise bilanss. Avalduse järgi maksejõuetus ei ole enam ajutine. Kohus algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Kohtuistungitel võlgniku esindaja jääb pankrotiavalduse juurde. Tegevus on lõppenud ja makseraskused on säilinud. Viimasel kohtuistungil selgitab, et avalduse esitamise järgselt ei ole midagi muutunud. Vara juurde ei ole tulnud. Menetluskulude raha ei ole. Ilmselt on saanud mittepiisavat õigusabi osaühingu nõude loovutamisel ja kompromisslepingu sõlmisel. Tahtlikult kahju osaühingule ei ole tekitanud. On nõus ajutise haldurile tasu maksmise arvestusega ja selle summa tasumisega haldurile, samuti halduri hinnangu ja kogutud andmetega. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et pankrotiavaldus on võlgniku poolt põhjendatud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a märtsikuus. Võlgnikul ei ole vara. Võlgniku juhatuse liikmete vahel on olulised lahkarvamused, mis on põhjustanud vaidlusi osaühingu juhtimisotsuste ja raha kasutamise üle. Kohtulahendite alusel raha juurde ei tule. Ühe lahendi osas on esitatud kaebus, kuid see ei puuduta pankrotimenetlust. Kohustustena on üleval maksuvõlad, võlad hankijatele. Kohustuste suurus on 720164 krooni, maksuvõlad 123988 krooni, millele lisandub intress. Pangalaenu enam osaühingul ei ole, on ümber vormistatud. Töölepingud on lõpetatud. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Maksejõuetus on ei ole ajutist laadi. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majandustegevuse langus, vähenenud ostuvõime ja lahkhelid juhatuse liikmete vahel. Üldine majanduslangus on andnud omakorda löögi tegevuse edukusele. Avastatud ei ole jämedaid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid. Selgunud ebakompententsus on põhjustatud juriidilisest abist, heausksest suhtumisest sellesse ja tingimusteta nõustumisest saadud õigusabisse. Täiendavad uurimised pole esialgset haldurihinnangut muutnud. Halduri arvamus on, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna puudub vara menetluskulude katteks. Kohtu põhjendused

Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri hinnangu koos kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb rahuldada, sest pankrotimenetluses on leidnud tõendamist võlgniku maksejõuetus ja võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatus. Võlgniku juhatuse liige on ajutise haldurile ja kohtule kinnitanud majandustegevuse lõppemist ja jätkamise võimatust, samuti vara puudumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksejõuetus enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalikud asjaolud puuduvad. Pankrotiavalduse rahuldamatajätmiseks muud kaalukad põhjused puuduvad. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust kuulutada pankrotti, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega. Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Pankrotimenetlusse ei ole juurde saada raha ega vara. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks edaspidised menetluskulud. Kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei ole kohus tuvastanud. Kõike eeltoodud arvestades on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu. Sama paragrahvi 4. lõike järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasuks ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigivahenditest. Selles pankrotiasjas on võlgnik põhjustanud ja olnud huvitatud pankrotimenetluse algatamisest, samuti pankrotiasja läbivaatamisest ning otsustuse tegemisest. Juhatuse liige on nõustunud halduri tasu ja kulude arvestusega, mille järgi makstav tasu on 17700 krooni 17 töötunni eest. Kohtu hinnangul on see reaalne ja kuulub tasustamisele. Samuti on võlgniku juhatuse liige kohtus pidanud õigeks, et tal tuleb tekkinud pankrotimenetluse kulusid kanda. Eeltoodust lähtudes jätab kohus osa pankrotimenetluskulusid võlgniku juhatuse liikme kanda tasumisega ajutisele haldurile. Kohus juhindus PankrS §-dest 29 lg 1, lg 4, lg 6, lg 8, 23 ja TsMS §-dest 464 ja 465 pankrotiavalduse rahuldamisel.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.