Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

Menetluse käik 22.10.2009.a. on võlausaldaja esindaja esitanud kohtule pankrotiavalduse Y OÜ suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja ja võlgniku vahel on sõlmitud 12.08.2007.a. laenuleping nr 1208-07, summas 160 000 krooni, laenu ja intresside tagastamise tähtaeg 30.11.2007.a. Võlgnik on laenusumma kätte saanud, kuid ei ole raha õigeaegselt tagastanud.

Märgitud laenulepingu alusel on võlgnikul siiani tasumata laenusumma 160 000 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid, kuigi tagastamise tähtaeg on saabunud. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud, kuid võlgnik ei tasunud oma võlnevust ka pankrotihoiatuses toodud tähtajaks. Võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks Esindaja leiab, et asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu ning osaühing on pankrotistunud. Kohtuistungil jääb võlausaldaja esindaja oma nõude juurde. Võlgnik tunnistab, et ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja võlgniku esindaja poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade sisuga, leiab, et Y OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt : I Üldandmed Võlgniku äriregistri kood on xxxxxxxx. Võlgniku esmakanne äriregistrisse on tehtud 19.06.2003. Käesoleval hetkel on võlgniku esindajaks A. O. juhatuse liige, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx ning M. M. juhatuse liige, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Juhatajaks on veel olnud M. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, 14.07.2003 kuni 09.11.2007 Registreeritud asukoha aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegelik tegutsemiskoht kattub registreeritud aadressiga. Tegevusalaks on olnud metsandusega seonduv. Põhikirjaga kindlaksmääratud majandusaasta: 01.01.–31.12.. Ettevõtja on käibemaksukohustuslane. Nõukogu puudub. Osakapitali suuruseks on 40 000 krooni ning osanikeks on A. O. 65 %, M. M. 20%, A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) 10%, S. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) 5%. Audiitor L. ELSS Audiitorbüroo AS II Andmed ajutise halduri tegevuse kohta. 09.11.2009.a. Valga Maakohtu määruse täitmiseks, millega algatati Y OÜ (edaspidi nimetatud ka Võlgnik) suhtes pankrotimenetlus, PankrS § 22 lg-te 2-5 alusel, teostasin ajutise pankrotihaldurina järgmiseid toimingud: Pankrotihaldur esitasvõlgnikule kohtumääruse ja taotluse, milles nõudis võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, samuti muud teavet, seletusi ja dokumente; Saatis järelepärimise Võlgnikule; suhtles kolmandate isikutega, kelle valduses oli andmeid Võlgniku majandustegevuse kohta; küsis võlgnikult täiendavaid andmeid

Saatis järelpärimised krediidiasutustesse ning kohalike omavalitsuse- ja riigiasutustesse ja teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, et teha kindlaks võlgniku varade, sh kohustuste, olemasolu; suhtlesin vastavate asustuste esindajatega. Kontrollis, kas võlgniku vara katab massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Tutvus võlgniku registritoimikuga ja äritoimikuga kohtu registriosakonnas ning taotles krediidiasutustest väljavõtteid võlgniku pangatehingute kohta.Andis hinnangu võlgniku poolt esitatud materjalidele ja analüüsis muid majandustegevust iseloomustavaid dokumente. Arestis võlgniku vara Koostas käesoleva aruande. Olemasolevate võlgniku kohta käivate andmete põhjal selgitas pankrotihaldur välja alljärgneva: aruandes sisalduvad võlgniku kohta üldandmed, andmed majandustegevusest, hinnang võlgniku varalisele seisundile, vara tagasivõitmise, õigusrikkumiste ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. III Võlgniku m a j a n d u s t e g e v u s, h i n n a n g Võlgniku varalisele seisundile Alljärgnev sisaldab tegevusaruannet, milles on ära märgitud olulisemad Võlgnikuga seotud asjaolud, sündmused ja tehingud. Võlgnku varalisele seisundile hinnangu andmiseks on aluseks võetud Võlgniku esindajate, lähikondsete ning kolmandate isikute poolt esitatud teave, samuti on kasutatud järelpärimiste tulemusel ning registrite ja ametiasutuste toimikutega tutvumisel saadud teavet. PankrS § 22 lg 2 p 1, lg 3 p 4 ja lg 5 alusel ajutine pankrotihaldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, esitab arvamuse, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kusjuures ajutisel pankrotihalduril on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2007-2009 Võlgnik asutati 19.06.2003.a. ning on jätkuvalt tegutsenud majanduslikus mõttes suhteliselt stabiilselt metsandusalaste teenuste osutamisega. Oluliseimad võlgnikku majanduslikku olukorda puudutavad sündmused leidsid aset 2009 aastal. Aasta 2007. Seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku summas 8 774 047 krooni väärtuses. See koosnes käibevarast summas 1 002 697 krooni, millest enamuse moodustasid nõuded ostjate vastu ja ettemaksed 729 927 krooni Põhivara oli 7 771 440 krooni bilansilises väärtuses. Sisuliselt oli põhivara puhul tegemist kapitalirendile võetud metsatöömasinate ja -seadmetega Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 8 384 379 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 5 138 492, sealjuures bilansikontode lõikes oli suurimad laenukohustused summas võlgnevus hankijate ees 1 483 316 krooni. Kohustused Maksu- ja Tolliameti ees olid 136 882 krooni ning töövõtjate ees 182 775 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 3 245 887 krooni. Majandusaasta kahjum moodustas 616 054 krooni.

Omakapital ei olnud vaatamata suurele kahjumile siiski negatiivne tänu eelmiste aastate jaotamata kasumile. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja oli vaid 0,20, mis on iseenest üsna halb näitaja. Oli selge, et kui majandustulemused oluliselt ei parane, võib 2008 aasta jooksul tekkida ajutine maksejõuetus. Aasta 2008 . 2008 aastal õnnestus võlgnikul müügitulu suurendada 25 %, samas suurenesid veelgi rohkem aga kulud kaubale, materjalile, teenustele jne. Vaatamata sellele saavutas võlgnik võrreledes 2007 aastaga olulise kasumi tänu tegevuskulude ning intressikulude vähenemisele kokku ligi miljoni krooni võrra. 2008 aasta lõpuks oli võlgniku majanduslik olukord seega parem kui 2007 aastal. Seda kinnitas ka pisut paranenud lühiajaliste kohustuste kattekordaja (0,22). Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 10 154 069 krooni väärtuses. See koosnes käibevarast summas 1 349 945 krooni, millest enamuse moodustasid nõuded ostjate vastu ja ettemaksed 1 147 571 krooni Põhivara oli 8 804 124 krooni bilansilises väärtuses. Sisuliselt oli põhivara puhul sarnaselt 2007 aastaga tegemist kapitalirendile võetud metsatöömasinate ja seadmetega Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 9 420 335 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 6 119 751, sealjuures bilansikontode lõikes oli suurimad laenukohustused summas võlgnevus tarnijate ees 1 143 796 krooni. Kohustused Maksu- ja Tolliameti ees olid 293 006 krooni ning töövõtjate ees 258 297 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 3 300 584 krooni. Majandusaasta kasum moodustas 343 706 krooni. Aasta 2009. 2009 aasta jooksul toimusid võlgniku majanduslikus olukorras drastilised muutused, võõrandati sisuliselt kogu vara: Samas vähenesid ka kohustused võrreldes 31.12.2008 seisuga 3,9 milj krooni Majandustegevus lõppes, töölepingud töötajatega on lõpetatud. 09.10.2009.a. sõlmisid võlgnik ning OÜ X kokkuleppe liisinglepingute ülevõtmiseks, millega OÜ X võttis üle 4 OÜ Y ning AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud liisinglepingut. Õiguslik hinnang tehingule on toodud allpool. Seisuga 31.10.2009 oli võlgnikul vara kokku bilansilises 428 102 krooni. See koosnes käibevarast summas 18 451 krooni, millest enamuse moodustas raha 11

Põhivara oli 409 651 krooni bilansilises väärtuses. Bilansis oli põhivarana kajastatud renditud vara: Honda CR-V Elegance 2,0, ja Isuzu D-Max Space cab L 2,5 . Aruande esitamise hetkeks on võlgnik teatanud ajutisele haldurile, et Swedbank Liising AS on nimetatud sõidukite osas rendilepingud lõpetanud. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 4 484 394 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid sealjuures 4 118 491 krooni. 2009 aasta kahjum on 4 790 026 krooni. Hinnangu andmine varalisele seisundile

VARAD

VARA koosneb a) kassa 11 600 krooni b) nõuded 6 851 krooni Võlgniku hinnangul on nõuded lootusetud. Ajutisel hakduril puuduvad vastupidised andmed. Kokkuvõtteks: vara on 11 600 krooni väärtuses.

VÕLAD

KOHUSTUSED (võlad) summas 4 484 394 krooni. Sealjuures on suuremad võlausaldajad a) Maksu- ja Tolliamet 1 628 782,89 krooni, b) OÜ X 1 098 075,46 krooni c) OÜ A ja m (registrikood xxxxxxxx) 1 000 000 krooni Kokkuvõtteks: võlad kokku moodustavad 4 484 394 krooni suuruse summa. IV K o k k u v õ t e: Hinnang võlgniku maksejõuetuse suhtes. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas 4 484 394 krooni ning vara väärtuses 11 600 krooni. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetus on püsiv pankrotiseaduse tähenduses. Arvestades võlgniku vara ja võlgade suhet ning tema suutmatust võlausaldajate nõudeid rahuldada (mis tuleneb hetke üldisest ja ka võlgniku majanduslikust olukorrast, asjaolust, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud, täiendava kapitali kaasamise võimatusest jms), on selge, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009 aasta esimene pool ja põhjuseks metsandussektoris toimunud negatiivsed muutused (nõudluse vähenemine, teenuste hindade langus) ning võlgniku finantsiline suutmatus teenuseid odavamalt pakkuda (suhteliselt suured püsikulud). Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta Tagasivõitmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt on tehingu tagasivõitmise üldised eeldused järgmised: tegemist on võlgniku tehinguga;

tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist; esinevad muud PankrS-s toodud alused. Allpool on käsitetud võlgniku tehinguid just eelkõige lähtudes üldeelduse, võlausaldajate huvide kahjustamise aspektist. 1) 02.11.2007.a. toimus kinnistu registriosa nr xxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx müük hinnaga 1 050 000 krooni. Kinnistu oli koormatud 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegiga AS Hansapank kasuks. Hinnast 839 081 krooni tasuti otse hüpoteegipidaja kontole, ülejäänu tasuti võlgnikule. Esialgsel hinnagul ei ole ei müügilepingu ega ka hüpoteegi seadmise lepinguga võlausaldajate huve kahjustatud. Ajutisel halduril puuduvad andmed, mis viitaksid tasumise mittetoimumisele või liigmadalale müügihinnale. 2) Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja OÜ X juhataja ning ainuosanik on võlgniku 65% osanik ning juhatuse liige A. O. . Võlgniku andmeil on OÜ X nõue kokku 1 098 075,46 krooni. Ajutine haldur on uurinud võlgniku ning OÜ X vahel tehtud tasaarveldusi ning on esialgsel arvamusel, et toimunud tasaasrveldused on olnud osa igapäevasest majanduskäibest ning nende hulgas ei näi olevat võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid. 3) Ajutine haldur on küsinud selgitusi võlgniku poolt võõrandatud sõidukite kohta. Võlausaldajate huvide kahjustamine (müügihind alla turuhinna) võib kõne alla tulla Toyota Hilux reg märk xxxxxxx (esmase registreerimise aasta 1999) võõrandamisel 31.12.2007.a. 10 000 krooniga ning Citroen Berlingo reg märk xxxxxxx (esmase registreerimise aasta 2005) võõrandamisel 05.12.2008.a. 20 000 krooniga. Sealjuures oli Citroeni omandaja võlgniku lähikondne (L. M. ). Samuti on 2009 aasta jooksul bilansilisest jääkmaksumusest väiksema hinnaga müüdud metsaäkke Braket (jääkmaksumus 266 427, müügihind 83 400), ostjaks lähikondne OÜ X ning treiler (jääkmaksumus 156 488, müügihind 29 000). Ajutine haldur on siiski seisukohal, et tagasivõitmise tulemuslikkus eeltoodud nelja sõiduki osas on küsitav. Pankrotiasja ettevalmistamise staadium ei võimalda kindlasti kõikide faktide väljaselgitamist ning suhteliselt vaieldavate asjaolude suhtes lõpliku hinnagu andmist. Siiski on üsna tõenäoline, et potentsiaalne kohtuvaidlus taanduks küsimusele, kas müügihind oli õiglane või mitte. Võlgniku kinnituste kohaselt oli kõikide sõidukite võõrandamise puhul tegemist turuhinnaga. Hindamisaktid puuduvad (kahe sõiduki, Citroeni ning metsaäkke Braketi puhul on olemas remondipakkumised, millest tuleneb, et nende parandamise maksumus on olnud suurem müügihinnast). Asjaolu, et müügihind on olnud väiksem bilansilisest jääkmaksumusest, ei näita veel iseenesest seda, et tegemist on võlausaldajate huvide kahjustamisega, selle saaks välja selgitada vastavate ekspertiiside teostamisega sõidukite väärtuse suhtes. Lisaks on küsitav tagasivõitmise otstarbekus: pankrotimenetluse kulud võivad olla sama suured või suuremad kui eelnimet sõidukite tagasivõitmise teel saadud tulu. 4) Võlgniku bilansiline põhivara on koosnenud peaasjalikult rendilepingute esemetest. Võlgniku seletuse kohaselt toimus 2009 aastal põhivara vähenemine liisingvara ülevõtmise tõttu OÜ X poolt. 09.10.2009.a. sõlmisid võlgnik ning OÜ X kokkuleppe liisinglepingute ülevõtmiseks, millega OÜ X võttis üle 4 OÜ Y ning AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud liisinglepingut.

Ajutise halduri käsutuses olevate OÜ Y ning AS Nordea Finance Estonia vahel tehtud kokkulepete järgi (pealkirjastatud „liisinglepingu lõpetamine“) liisinglepinguid üle ei võetud, vaid need lõpetati ennetähtaegselt, kuna liisinguvõtja tasus kõik liisingmaksed. Tuginedes pangaväljavõtetele ning võlgniku suulistele selgitustele näib haldurile, et liisingmaksed tasuti siiski mitte võlgniku, vaid kolmanda isiku (tõenäoliselt OÜ X) poolt. Võtmeküsimuseks on liisinglepingute lõpetamise puhul asjaolu, kas lepingu esemete väärtus oli suurem, kui nende eest tasumisele kuulunud summad. Lepingu esemete suhtes on andnud hinnangu Intrac Eesti AS. 1) John Deere 810D reg nr xxxxxxx puhul oli tasumisele kuuluv jääk 2 149 041,48, väärtus 1 900 000 – 2 000 000 krooni. 2) John Deere 810D reg nr xxxxxxx puhul oli tasumisele kuuluv jääk 1 102 631,3, väärtus 500 000 - 700 000 krooni. 3) Timberjack 1070D reg nr xxxxxxx puhul oli tasumisele kuuluv jääk 838 947,54 väärtus 500 000 – 700 000 krooni. 4) Timberjack 1070D reg nr xxxxxxx puhul oli tasumisele kuuluv jääk 247 573,33 väärtus 1 100 000 – 1 500 000 krooni. Tasumisele kuuluv jääk on suurem vaid 4) punktis toodud masina puhul, ületades jäägi maksimaalselt 1 252 426,67 ning minimaalselt 852 426,67. Seega võib väita, et selle puhul on võlausaldajate huvisid kahjustatud. Pooled on käsitlenud liisinglepingute ülevõtmist terviktehinguna. Sellest lähtudes oleks tasumisele kuuluv jääk 4 338 193, 65 krooni ning väärtus maksimaalselt 4 900 000 ja minimaalselt 4 000 000 krooni. Terviktehingu tagasivõitmine on küsitav, kuna juhul, kui lepingu esemete väärtus osutub väikemaks tasumisele kuulunud summadest, ei ole võlausaldajate huvisid kahjustatud. Õigulik vaidlus saaks seega puudutama küsimust, kas on võimalik tagasi võita vaid ühte neljast liisinglepingu ülevõtmisest. Raskest juhtimisveast. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hetkel kehtivas pankrotiõiguse raamistikus teatavasti juhtimisvigade loetelu puudub, seega on raske juhtimisvea instituut jäetud eelkõige kohtupraktika sisustada, mis on aga üsna napp. Ajutise halduri esialgsel ei esine raskeid juhtimisvigasid, kuid pankrotimenetluse jätkumisel (juhul, kui makstakse deposiit pankrotimenetluse kulude katteks ning kuulutatakse välja pankrot) tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele: 1) Võimalik viivitus pankrotiavalduse esitamisel. Nimetatud asjaolu võib olla käsitletav raske juhtimisveana. PankrS § 28 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Äriseadustiku § 180 (51) järgi, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Karistuseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt on vajab täiendavat uurimist asjaolu, kas pankrotiavalduse esitamisega on viivitatud. Samas ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud pankrotiavalduse esitamisega viivitamisest. 2) Majanduslikult ebaotstarbekas käitumine. Kohtupraktika põhjendamatute äririskide võtmise käsitlemisel raske juhtimsiveana puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendamatuid äririske võetud. Kuriteo esinemisest. Karistusseadustikus on sätestatud võlgniku vastutusjärgmiste pankrotikuritegude eest § 384 - maksejõuetuse põhjustamise eest § 385 - vara ja võlgade varjamise eest § 3851 - pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Pankrotiseaduse § 28 lg (1) sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole käesoleval hetkel alust kuriteoteate esitamiseks. Võlgnik ei ole esialgsel hinnagul toime pannud pankrotikuritegu. Täiendavat analüüsi vajab siiski, kas tegemist on olnud viivitamisega pankrotiavalduse esitamisel. Pankrotiasja ettevalmistamise staadiumi ajaliste ressursside raamid ei võimalda eeltoodud küsimuses lõpliku hinnangu andmist. Samas, pankrotiseaduse sätte ja mõtte kohaselt, on vastava põhjalikuma analüüsi tegemine ning vajaduse korral hagide, nõuete, kuriteoteate esitamine ette nähtud pankrotimenetluse jooksul. Pankrotiseaduse § 29 lg (2) järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. § 30 lg (2) sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti.

§ 30 lg (1) kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur edastas oma aruande suurematele võlausaldajale koos päringuga, kas nimet isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri hinnangul võiks nimetatud summaks olla 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni. Kokkuvõtteks pankrotihaldur palub teha ettepanek Y OÜ (registrikood xxxxxxxx) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 75 000 krooni 75 000 krooni mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 200 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 15 000 krooni (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Erik Savi pangakontole nr xxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank.

Kohtu seisukoht Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus Y OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur edastas oma aruande suurematele võlausaldajale koos päringuga, kas nimet isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Suuremad võlausaldajad ei ole olnud nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb Y OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ÄS § 58 kohaselt, kui on toimunud pankotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.

Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda Y OÜ dokumentide hoidjana A. O. (is kood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.