Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-08-18122 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Aire Paunmaa vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.nr 10183757, asukoht Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Artur Maljukov, kostja Aire Paunmaa ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx; xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxx xxx, xxxxxxx) Resolutsioon Lõpetada menetlus Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagis Aire Paunmaa vastu kohustuse täitmiseks. Kinnitada Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i ja Aire Paunmaa vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Aire Paunmaa tunnistab võlgnevust summas 26 570,33 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 9627,56 krooni tagastamata krediidisumma, 1245,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 797.- krooni viivis 31.12.2009 seisuga, 900.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, ja kohustub tasuma menetluskulud summas 396.- krooni, millest 21.- krooni on riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 375.- krooni pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad Aire Paunmaa kanda. Aire Paunmaa kohustub tasuma Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le kokku 26 966,33 krooni arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks xxxxxxxxxxx alljärgnevalt: tasuda alates 2010.a veebruarikuust kuni
2010.a maikuuni igakuiselt hiljemalt 15.kuupäevaks vähemalt 1500.- krooni; tasuda võla jäägi hiljemalt 15.06.2010 ühekordse maksena. Kui Aire Paunmaa ei tasu makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on Balti Investeeringute Grupi Pank AS-l õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi tasumata summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksete tasumisega viivitamisel tasub Aire Paunmaa Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le viivist 0,0873 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandud viivis ei ületaks hagis toodud põhinõuet. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on Aire Paunmaa kohustatud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Tagastada Eesti Vabariigil Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le, arveldusarve nr 1120092793 375.- krooni riigilõivu, märkides selgitusse lep nr xxxxxxx/xxxx, tsiviilasi nr 2-08-18122, riigilõivu osaline tagastamine. Balti Investeeringute Grupi Pank AS tasus riigilõivu 750.- krooni 09.05.2008 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber xxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 18.07.2005 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 10 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31,88 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste p-s 6.2 sätestatud korras. Uute krediidilepingute üldtingimuste kehtestamise kohta on avaldatud teade 13.03.2006 ajalehes Postimees. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja. Kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 10 000.- kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe
nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 02.11.2005 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 30.11.2005 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Seega nõuab hageja kostjalt 13 750,81 kr tasumist, millest 9627,56 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 1245,77 kr sisenõutavaks muutunud tasumata intress, 1925,51 kr leppetrahv, 51,97 kr viivis ja 900.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 9627,56 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31,88% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 1245,77 kr. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 1925,51 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks sätestatud intressimäär 31,88% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 30.11.2005 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 51,97 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 12 453,07 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude ja leppetrahvi tasumisega viivitamiselt, määraga 31,88% võlgnetavalt summalt aastas. 09.05.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9743,22 kr. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 900.- kr kostjale 05.10.2005 ja 25.10.2005 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 02.11.2005 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 30.11.2005 saadetud lepingu ülesütlemise avalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt see välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Maljukov palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 23 442,06 kr, millest 9627,56 kr on tagastamata krediidisumma, 51245,77 kr on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9743,22 kr viivis, 1925,51 kr leppetrahv ning 900.- kr lepingu sõlmimise tasu 2) mõista kostjalt välja alates 09.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 31,88 % tagastamata krediidisummalt aastas; Pooled sõlmisid kompromissi.
Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust, kuna ta on esitanud vastava sooviavalduse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.