Tsiviilasja number
2-09-27398
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Salome Tartu AS hagi Swedbank Varakindlustus AS vastu 150 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
127 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Varakindlustus AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salome Tartu AS (registrikood 10124298, asukoht Võru 242, 51013 Tartu), esindaja Juhan Raudam Kostja Swedbank Varakindlustus AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), esindaja adv Erki Kergandberg
Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 11.04.2008 sõlmisid hageja ja O. B. sõiduki rendilepingu, mille kohaselt andis hageja kolmeks päevaks tasu eest O. B.i kasutusse sõiduauto Peugeot 307 registreerimisnumbriga XXX XXX. Pooled leppisid hiljem suuliselt kokku rendilepingu pikendamises, uueks sõiduki tagastamise tähtajaks määrati 21.04.2008. O. B. sõidukit kokkulepitud tähtajal ei tagastanud. 05.05.2008 algatatud kriminaalasja käigus on selgitatud välja, et O. B. andis sõiduki valduse I. P., kes omakorda andis sõiduki valduse edasi U. A.. Kriminaalmenetluse käigus antud ütluste kohaselt kasutas U. A. sõidukit paari nädala jooksul, jättes selle siis lõpuks lukustamata ustega O. B.i maja ette XXXXX linnas. Sõiduki aukohta ei ole politseil õnnestunud senini kindlaks teha. Hageja ning Swedbank Varakindlustus AS on Peugeot 307 osas sõlminud kahjukindlustuslepingu, milles on kindlustusjuhtumitena märgitud muu hulgas sõiduki vargus ja ärandamine. Hageja on pöördunud kostja poole taotlusega hüvitada sõiduki kadumisega seonduv kahju. Kostja on kindlustushüvitise maksmisest keeldunud, viidates asjaolule, et käesoleval juhul ei ole tegemist kindlustuslepingus märgitud kindlustusjuhtumiga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 150 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on vargus sõiduki hõivamine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaskokindlustuse tingimustes sätestatud varguse mõiste käsitleb olukordi, kus vara valdus on esialgse valdaja käest ära võetud valdaja tahte vastaselt ja kõik muud juhtumid, kus valdus on üle antud vabatahtlikult, ei ole vargus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses. Ärandamine on kaskokindlustuse tingimuste kohaselt sõiduki ebaseaduslik kasutamine ilma omastamise eesmärgita. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. Swedbank Varakindlustus AS-i kindlustuslepingute üldtingimuste 2 kohaselt vastutab kindlustusvõtja isiku eest, kes kasutab kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusolekul. O. B. andis sõiduki vabatahtlikult ise üle kolmandale isikule. Asjaolu, et O. B.il puudus sõiduki edasiandmise õigus, ei tähenda, et sõiduk oli varastatud või ärandatud. Kuna ei ole toimunud vargust ega ärandamist, siis ei ole toimunud ka kindlustusjuhtumit. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Swedbank Varakindlustus AS-lt välja võlgnevuse 127 500 krooni Salome Tartu AS kasuks. Menetluskulud jäid 15% ulatuses Salome Tartu AS-i kanda ja 85% ulatuses Swedbank Varakindlustus AS-i kanda. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on ärandamine sõiduki ebaseaduslik kasutamine ilma omastamise eesmärgita. Vaidlus puudus selles, et hageja ei ole andnud O. B.ile luba anda sõidukit kolmandate isikute kasutusse. Seega on käesoleval juhul sõidukit ebaseaduslikult kasutatud. Tuvastatud ei ole, et sõidukit oleks ebaseaduslikult kasutatud omastamise eesmärgil. Seega on sõidukit kasutatud ebaseaduslikult ilma omastamise eesmärgita, mis vastab kaskokindlustuse tingimustes sätestatud ärandamise mõistele. Kuna O. B. andis sõiduki valduse vabatahtlikult üle, siis on ärandamine välistatud. Kaskokindlustuse tingimustes sätestatud ärandamise mõistest ega ka muudest kindlustuslepingu tingimustest ei tulene, et sõiduki valduse vabatahtlik üleandmine välistaks selle hilisema ärandamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kindlustusjuhtumiga. 2(4)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Hageja on hinnanud kahju suuruseks 150 000 krooni. Kostja ei ole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Kaskokindlustuse poliisi kohaselt on omavastutuse suuruseks 15 %, kuid mitte vähem, kui 3000 krooni. Seega tuleb kahjuhüvitist vähendada 22 500 krooni võrra. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 127 500 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Swedbank Varakindlustus AS palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus apellatsioonimenetluses ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud menetluskulud apellatsioonimenetluses. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja väited ning on ebapiisavalt analüüsinud asjas esitatud tõendeid. Kindlustuslepingute üldtingimuste kohaselt lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel kindlustuslepingust tervikuna. Nimetatud põhimõte tuleneb ka VÕS § 29 lg 6. Poliisil kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et kindlustusjuhtumiteks, mis toovad kaasa kostja hüvitamiskohustuse, on muu hulgas sõiduki ärandamine ja vargus. O. B. on üldtingimuste punkt 8.1.4 mõttes käsitatav isikuna, kes kasutab kindlustatud sõidukit hageja kui kindlustusvõtja nõusolekul ning on üldtingimuste kohaselt samastatav kindlustusvõtjaga. Seega saab rääkida kindlustusjuhtumi toimumisest üksnes eeldusel, et O. B.i suhtes on pandud toime kindlustusjuhtumi määratlusele vastav tegu, st kindlustatud sõiduk on temalt varastatud või ärandatud. Kriminaalmenetluse käigus antud ütlustest tulenevalt on teada, et O. B. andis sõiduki valduse üle täiesti teadlikult ja vabatahtlikult, on selge, et tegemist ei saanud olla sõiduki ebaseadusliku hõivamise ega valdaja tahte vastase omavolilise kasutamisega. Antud juhul ei olnud seega tegemist ei varguse ega ärandamisega. Maakohtu otsusest ei selgu kuidagi, miks ei ole üldtingimuste punkt 8.1.4 antud juhul kohaldatav. Maakohus on jätnud igasuguse tähelepanuta kostja viited üldtingimuste punktile 8.1.4, mis omab antud asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Kohus ei ole seega nõuetekohaselt täitnud TsMS § 442 lg 8 tulenevat põhjendamise ning tõendite hindamise kohustust. Lõppastmes on see viinud ebaõige lahendini. Maakohtu käsitlusest tulenevalt on ka olukorras, kus kindlustatud sõiduki valdust on korduvalt vabatahtlikult üle antud, tegemist kindlustusjuhtumiga, kui näiteks viimase valdaja käest sõiduk varastatakse või see temalt ärandatakse. Sisuliselt on maakohus piiramatult laiendanud kindlustusandja vastutust. Käesoleval juhul hageja ning kostja sellise täiendava riski kindlustamises kokku leppinud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise pärast ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta. Maakohus ei ole otsust tehes andnud hinnangut kõigile hagiavalduses toodud asjaoludele ega ka kostja seisukohtadele. Selles osas on kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud.
3(4)
Kaskokindlustuse poliisi nr AK1012314207 kohaselt on kindlustusjuhtumiteks sõiduki ärandamine, vargus ja rööv (t.l.42,77). Maakohus leidis otsuses, et kaskokindlustuse tingimustes sätestatud ärandamise mõistest ega ka muudest kindlustuslepingu tingimustest ei tulene, et sõiduki valduse vabatahtlik üleandmine välistaks selle hilisema ärandamise võimaluse ning seetõttu on tegemist kindlustusjuhtumiga. Otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel maakohus leidis, et tegemist on vaidlusaluse sõiduki reaalse ärandamisega, st võõra asja omavolilise ajutise kasutamisega. Maakohus ei ole tuvastanud, millal ja millistel asjaoludel kindlustujuhtum toimus - millal, kelle poolt ja kust vaidlusalune sõiduk ärandati, st ei ole tuvastatud kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud. Vaidlus puudub selles, et kindlustatud autot ei ole 2008. aasta aprillist kuni käesoleva ajani leitud. Kolleegiumi arvates ei saa seega olla tegemist sõiduki ajutise kasutamisega, st ärandamisega. Hageja on tuginenud hagiavalduses ka asjaolule, et kindlustusjuhtumiks on sõiduki vargus (t.l.4-5). Neile asjaoludele ei ole maakohus hinnangut andnud. Samuti ei ole maakohus hinnangut andnud kostja vastuväidetele hagile. Kostja on olnud seisukohal, et O. B. vaidlusaluse sõiduki rentnikuna on üldtingimuste punkt 8.1.4 mõttes käsitatav isikuna, kes kasutab kindlustatud sõidukit hageja kui kindlustusvõtja nõusolekul ning on üldtingimuste kohaselt samastatav kindlustusvõtjaga. Seega saab rääkida kindlustusjuhtumi toimumisest üksnes eeldusel, et O. B.i suhtes on pandud toime kindlustusjuhtumi määratlusele vastav tegu, st kindlustatud sõiduk on temalt varastatud või ärandatud. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidetele hinnangut andnud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohtu otsus TsMS §-s 442 lg 8 sätestatud nõuetele ei vasta. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut kostja põhilistele vastuväidetele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.