Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm
Otsuse kuulutamise aeg ja
6. jaanuar 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-09-26686
Hagi ese Menetlusosalised
Nõude tunnustamine pankrotimenetluses Hageja: Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu asukoht: Tallinn, Viljandi mnt.18B Esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak Advokaadibüroo Kasak&Missik, Tallinn, Süda 3a-4 Kostjad: OÜ Baltic Panel Group (pankrotis) registrikood 11141235 Esindajad: pankrotihaldurid Andres Hermet ja Toomas Saarma Volitatud esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando, Aare Raigi Advikaadibüroo, Tallinn, Ahtri 10a AS Fortum Termest registrikood 10066299 asukoht: Tallinn, Kassi 1 Esindaja: vandeadvokaat Ants Mailend Advokaadibüroo Paul Varul, Tallinn, Ahtri 6A
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-09-26686 kannab hageja.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asjaolud ja hageja nõue 12.05.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ Baltic Panel Group pankroti. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 5 108 239.20 krooni, millest 4 972 374.05 krooni suurust nõuet palus tunnustada esimese järgu nõudena. Hageja oli enne pankrotimenetluse alustamist esitanud OÜ Baltic Panel Group vastu Pärnu Maakohtule hagi ja taotlenud hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi kandmist kostjale kuuluvale kinnistule. 22.04.2008.a määrusega tsiviilasjas nr.2-08-14985 tagas Pärnu Maakohus hagi ja seadis kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks OÜ Baltic Panel Group kuuluvale kinnistule (registriosa nr.2362937) summas 4 972 375.05 krooni. Pankroti väljakuulutamise tulemusena lõpetati menetlus tsiviilasjas nr.2-08-14985 PankrS § 43 lg.2 alusel ning 17.02.2009.a. kohtulik hüpoteek kustustati pankrotihaldur Andres Hermeti avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2009.a. määruse alusel. Hageja leiab, et kui nõue on pankroti väljakuulutamise hetkel tagatud pandiga, siis peab nimetatud nõue jääma esimese järgu nõudeks ka edaspidise pankrotimenetluse käigus. Selline tõlgendus toetub pankrotiseaduse põhimõttele, mille kohaselt määratakse kõikide võlausaldajate nõuete suurus ning nende tagatus kindlaks pankroti väljakuulutamise hetke seisuga. Sisuliselt on pankroti väljakuulutamine võlgniku vastu suunatud nõuete „külmutamine“ ehk fikseerimine ja kõiki võlausaldajate nõudeid, nende suurusi ja tagatust vaadeldakse kogu järgneva pankrotimenetluse käigus lähtuvalt pankroti väljakuulutamise hetke seisust. PankrS § 43 lg.2 tulenevalt jätab kohus enne pankroti väljakuulutamist alanud menetluses võlgniku vastu esitatud varalise nõude, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud, hagimenetluses läbi vaatamata. Kui hagimenetlus on jõudnud esimeses kohtuastmes otsuseni, teises kohtuastmes menetlus jätkub ja jääb kehtima ka kohtulik hüpoteek. Tekib olukord, kus ühe võlausaldaja nõue on pankrotimenetluses tagatud rohkem kui teise võlausaldaja oma üksnes seetõttu, et ühe kohtumenetlus on kulgenud kiiremini. Hageja hinnangul on selline olukord ebamõistlik ja vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Pankrotiseadus ei erista kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ja kohtulikku hüpoteeki ega kirjelda kohtuliku hüpoteegi mõju alanud pankrotimenetlusele. Nimetatud küsimus peaks olema pankrotiseaduses reguleeritud, kuid kuna vastav regulatsioon puudub, tuleb lähtuda pankrotiseaduse üldpõhimõtetest. Hageja hinnangul ei ole kostjate tõlgendus kohtuliku hüpoteegi mõjust kooskõlas pankrotiseaduse mõttega, eelkõige võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibiga. Hageja hinnangul tuleks AÕS § 363 lg.2 tõlgendada nii, et kohtuliku hüpoteegiga oleks tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud või hilisemas pankrotimenetluses tunnustatud nõue. Vastupidisel tõlgendusel kaotaks hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmine
oma mõtte, kuna võlgnik ise võiks maksejõuetuse ilmnedes viia sisse pankrotiavalduse ja muuta hüpoteegiga tagatud nõude teise järgu nõudeks. Pankrotimenetluse algatamine ei saa olla vahendiks, mille abil kustutada kohtu poolt seaduslikul alusel seatud tagatis. Kostjate seisukohad OÜ Baltic Panel Group (pankrotis, edaspidi BPG) on seisukohal, et hageja nõuet ei saa kostja pankrotimenetluses tunnustada PankrS § 153 lg.1 p.1 rahuldamisjärgu nõudena. BPG pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgnikule kuuluvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks 4 972 374.05 krooni ulatuses. Seega oli hagejal olemas pandiõigus, kuid sellest ei järeldu, et hageja nõue olnuks pandiga (hüpoteegiga) tagatud. Kohtulik hüpoteek ei taga seaduse kohaselt hüpoteegipidaja mistahes nõudeid kinnisasja omaniku suhtes, vaid on aktsessoorse iseloomuga. AÕS § 363 lg.1 kohaselt seatakse kohtulik hüpoteek haginõude ulatuses ning sama seaduse lg.2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud üksnes kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et pankrotiseaduse mõtte kohaselt määratakse kõikide võlausaldajate nõuete suurus ja tagatus kindlaks pankroti väljakuulutamise hetke seisuga. PankrS § 107 sätestab, et võlausaldaja võib taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sellest järeldub, et pankrotivõlausaldajate nõuete suurused ja nende rahuldamisjärgud tuleb määrata kindlaks nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetke seisuga. Puudub vaidlus, et kõnesoleval juhul oli hageja pandiõigus nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks lõppenud - Pärnu Maakohtu 22.04.2008.a. määruse alusel hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 17.02.2009.a., BPG võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus aga 7.05.2009.a. Ka sellest tulenevalt ei saa hageja poolt BPG pankrotimenetluses esitatud 4 972 374.05 krooni suurust nõuet tunnustada pandiga tagatud nõudena. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et pankrotimenetluse üheks olulisemaks põhimõtteks on võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Erandid sellest peavad tulenema otseselt seadusest. Kuna hagejal ei ole kunagi eksisteerinud pandiga tagatud nõuet BPG vastu ning nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetkeks oli lõppenud ka hageja pandiõigus, oleks tema eelistamine teistele võlausaldajatele põhjendamatu. Sellise eelise andmist ei saa õigustada väitega, et kohtuliku hüpoteegi saanud võlausaldaja on teinud oma õiguste kaitseks märkimisväärseid pingutusi ja kulutusi, mida teised võlausaldajad teinud ei ole. Hagi tagamine TsMS § 377 lg.1 alusel on kohtu õigus, mitte kohustus, mistõttu ei taga hagi esitamine iseenesest hüpoteegi seadmist. Õige on hageja viide, et ühe võlausaldaja nõue võib osutuda pankrotimenetluses rohkem tagatuks kui teise võlausaldaja oma ainuüksi seetõttu, et tema poolt esitatud hagi on menetletud kiiremini, kuid nimetatud asjaolu tuleneb otseselt seadusest. Seadusandja on pidanud vajalikuks eristada võlausaldajaid, kes on enne võlgniku pankroti väljakuulutamist saavutanud kohtuotsuse oma nõude rahuldamise kohta nendest võlausaldajatest, kes sellist lahendit saavutanud ei ole.
Kõnesoleval juhul tuleb arutlust selle üle, kas võlausaldajate erinev kohtlemine eeltoodud viisil on õigustatud või mitte, pidada asjakohatuks, kuna hageja esitas hagi BPG vastu ja see tagati vahetult enne BPG pankrotimenetluse algatamist ning ca 1 kuu enne pankroti väljakuulutamist. Järelikult ei ole mingit alust väita, et hageja jäi võrreldest teiste võlausaldajatega halvemasse olukorda. Enne BPG pankroti väljakuulutamist olid kohtulikud hüpoteegid seatud veel kahe võlausaldaja kasuks, millised hagi tagamise abinõud samuti tühistati ja hüpoteegid kustutati kinnistusraamatust. Seega on PBG pankrotimenetluses koheldud kõiki sarnases olukorras olnud võlausaldajaid ühetaoliselt ning ebavõrdsest kohtlemisest oleks alus rääkida siis, kui hageja nõuet tunnustataks PankrS § 153 lg.1 p.1 rahuldamisjärgus. AS Fortum Termest on seisukohal, et kehtivad materiaal-ning menetlusõiguse normid ei toeta hageja väiteid tema poolt BPG pankrotimenetluses esitatud nõude esimese järgu nõudeks lugemise osas. Igasuguse hüpoteegi, sh kohtuliku hüpoteegi keskseks küsimuseks on hüpoteegiga tagatud nõuete ring. AÕS § 363 lg.2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulahendi alusel rahuldatud nõue eeldab, et eksisteerib jõustunud kohtulahend, millega kohus on sisuliselt lahendanud ja rahuldanud hageja nõude kostja vastu. Seega on seadus kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuete ringi üheselt piiritlenud. PankrS § 103 lg.4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, samuti pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse. Nimetatud säte kinnitab, et tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtulikku hüpoteeki saab lugeda nõuet tagavaks pandiõiguseks PankrS § 153 lg.1 p.1 järgi üksnes juhul, kui selles osas on nõuete kaitsmise ajaks olemas vastavasisulist tsiviilasja sisuliselt lahendav kohtulahend või on pandiõigus kantud kinnistusraamatusse. Ebaõige on hageja väide, et pankroti väljakuulutamisega toimub võlausaldajate nõuete „külmutamine“. Võlausaldaja nõude sisu ja tagatus võib muutuda, kui seadus sellise võimaluse ette näeb. Üheks selliseks nõuet (ja sealhulgas selle tagatist) muutvaks võimaluseks on PankrS § 43 lg.2, TsMS §-dest 386 lg.4, 388 lg.6 ja AÕS § 363 lg.2 tulenev regulatsioon, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega hagimenetlus lõpeb ning kohtulik hüpoteek kustutatakse. PankrS §-de 43 lg.2 ja 44 järgi toimub pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamine üksnes pankrotiseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui pankroti väljakuulutamise tõttu kohtumenetluse lõpetamine (PankrS § 43 alusel) ei tooks kaasa kohtumenetlusega seotud asjaolude (sh kohtuliku hüpoteegi) lõppemist, ei saaks pankrotimenetluse eelisõigus muu menetluse ees sisuliselt realiseeruda ning realiseerumata jääks ka PankrS sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kuna pankrotipesas puudub enamasti vara kõigi võlausaldajate nõuete täiemahuliseks rahuldamiseks, on pankrotimenetluse keskseks eesmärgiks vältida olukorda, kus nn „nõuete esitamise võidujooksu“ tulemusena saab üks võlausaldaja olulise eelise teiste ees üksnes seetõttu, et on oma nõude maksma pannud enne teisi võlausaldajaid. Eriti kahjustaks selline olukord võlausaldajaid, kelle nõude täitmise tähtpäev ei olnud enne pankroti väljakuulutamist veel saabunud.
Hageja sai ajutiselt pandiga tagatud nõude omanikuks üksnes tänu kiirele reageerimisele. Kui lugeda hageja nõue seetõttu esimese järgu nõudeks, kaotaks pankrotimenetluse võrdse kohtlemise põhimõte sisulise tähenduse. Kohtuliku hüpoteegi seadmine sõltub konkreetsest kohtunikust ja tema siseveendumusest, mistõttu ei saa hagi tagamise otsus objektiivselt olla võlausaldaja nõude rahuldamisjärku määravaks asjaoluks. TsMS § 382 lg.2 kohaselt võib kohus hagi tagada ka enne selle esitamist. Seega võiks tekkida olukord, kus päev enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitab võlausaldaja kohtule hagi tagamise taotluse ja selle rahuldamise korral tekitab endale esimese järgu nõude võlgniku pankrotimenetluses. Pandiga tagatud nõude eelisõiguse realiseerimine nõuete rahuldamisel eeldab, et võlausaldajal eksisteerib pandiõigus pandieseme müügi hetkel. Kuna hageja pandiõigus hagi tagamise tühistamisega lõppes, on ta seadusest tulenevalt kaotanud ka kinnispandist tulenevad õigused. Seega ei oma võlausaldaja nõude rahuldamisjärgu määramisel tähendust asjaolu, et võlausaldajal eksisteeris pankroti väljakuulutamise hetkel hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek. Tähendust omab üksnes asjaolu, kas hageja nõude näol oli tegemist pandiga tagatud nõudega või mitte. AÕS § 363 lg.2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud üksnes jõustunud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kuna hagejal selline nõue puudub, et ole tema nõue pandiga tagatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused AÕS § 325 lg.1 kohaselt võib kinnisasja omanik oma kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omaniku pankroti korral annab eelkirjeldatud asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegipidajale eelise teiste võlausaldajate ees, kuna vastavalt PankrS § 153 lg.1 p.1 rahuldatakse tema nõue esimeses järgus. Tsiviilasja menetlemisel on hagejal õigus taotleda oma hagi tagamist, sealhulgas ka enne selle esitamist. TsMS § 378 lg.1 p.1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtulik hüpoteek ei ole samastatav omaniku nõusolekul seatud kinnispandiga. AÕS 3. peatükis kehtib kohtuliku hüpoteegi suhtes eraldi regulatsioon. AÕS § 363 lg.2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Seega samastub hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kinnispandiga vaid juhul, kui kohus on hagi, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati rahuldanud, hagi tagamise abinõu ei ole kohtulahendiga muudetud ega tühistatud ning vastav kohtulahend on jõustunud. Egaõige on hageja seisukoht, et PankrS ei reguleeri kohtuliku hüpoteegi mõju alanud pankrotimenetlusele, mistõttu tuleb lähtuda võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist ning lugeda pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek võrdseks lepingulise kinnispandiga.
PankrS § 43 lg.2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg.4 kohaselt hagi tagamise ja TsMS § 426 lg.1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud. Seega sätestab PankrS § 43 lg.2 üheselt, mis juhtub enne pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu kohtumenetluses olevate nõuetega, samuti võimaliku kohtulahendi täitmise tagamiseks rakendatud hagi tagamise abinõuga. Kuna hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et seda ei ole kohtumenetluses olnud ning seega kaob ka hagi tagamisega loodud eelduslik pandiõigus, ei saa hageja nõuet kuidagi lugeda pandiga tagatuks. PankrS § 43 lg.2 kannab võlausaldajate võrdse kohtlemise eesmärki, mitte ei riku seda, nagu väidab hageja. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et teatud ebavõrdsust võib tekitada PankrS § 43 lg.2 tõlgendus, mille kohaselt juhul, kui esimeses kohtuastmes on otsus tehtud, hagimenetlust ei lõpetata, vaid see jätkub paralleelselt pankrotimenetlusega. Selline seisukoht põhineb seaduse sõnastusel ja lähtub ilmselt menetlusökonoomikast. Kohtu hinnangul oleks PankrS § 44 lg.1 tulenevalt õigem, kui PankrS § 43 lg.2 sõnastust muudetaks ja pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku vastu kohtumenetluses olevad nõuded jäetaks hagimenetluses läbi vaatamata olenemata kohtuastmest, kuhu menetlus on jõudnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole OÜ Baltic Panel Group pankrotimenetluses PankrS § 153 lg.1 p.1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet ja tema hagi nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.