Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-143-10 Tartu, 9. veebruar 2011. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Eesti Vabariigi hagi Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) ja Fortum Termest AS-i vastu nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks pankrotimenetluses Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 209-26686 Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus 25 000 krooni Hageja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) (registrikood 11141235), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja Fortum Termest AS (registrikood 10066299), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend 17. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2010. a otsuse (tsiviilasi nr 2-09-26686) õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (hageja) esitas 8. juunil 2009 Pärnu Maakohtusse hagi Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) (kostja I) ja Fortum Termest AS-i (kostja II) vastu. Hageja palus tunnustada oma 4 972 374 krooni 5 sendi suurust nõuet kostja I pankrotimenetluses esimeses järgus pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel. Hagiavalduse järgi kuulutas Pärnu Maakohus 12. mail 2008 välja kostja I pankroti. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma 4 972 374 krooni 5 sendi suurust nõuet esimese järgu nõudena ja 135 865 krooni 27 sendi suurust nõuet teise järgu nõudena. Nõuete kaitsmisel esitasid kostjad vastuväite üksnes hageja 4 972 374 krooni 5 sendi suuruse nõude rahuldamisjärgu kohta. Hageja oli enne pankrotimenetluse alustamist esitanud kostja I vastu Pärnu Maakohtusse hagi ja taotlenud hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi kandmist kostja I kinnistule. Pärnu Maakohus tagas hagi 22. aprilli 2008. a määrusega ja seadis hageja kasuks kostja I Rapla maakonnas Kohilas Jõe 21 asuvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 4 972 374 krooni 5 senti. Kohtulik hüpoteek oli kinnistusraamatus ka kostja I pankroti väljakuulutamise ajal, st hageja nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal tagatud pandiga. Kohtulik hüpoteek kustutati kinnistusraamatust pankrotihalduri avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel alles
17.veebruaril 2009.
Hageja nõuet tuleb tunnustada esimese järgu nõudena. Kui nõue on pankroti väljakuulutamise ajal tagatud pandiga, jääb see esimese järgu nõudeks ka edasises pankrotimenetluses, sest nõuete suurus ja tagatus määratakse kindlaks pankroti väljakuulutamise seisuga. Kui hagimenetlus on jõudnud esimeses kohtuastmes otsuseni ning teises kohtuastmes menetlus jätkub, jääb kohtulik hüpoteek kehtima. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et kohtuliku hüpoteegiga oleks tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud või hilisemas pankrotimenetluses tunnustatud nõue.
2.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata. Kostja I arvates tuleb pankrotivõlausaldajate nõuete suurused ja rahuldamisjärgud PankrS § 107 järgi kindlaks määrata nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga. Hageja pandiõigus oli nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks lõppenud. Hageja ei ole teiste võlausaldajatega võrreldes halvemas olukorras. Kostja II arvates on kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuete ring piiratud AÕS § 363 lg-ga 2, st tagatud on üksnes kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Pankrotiseaduse § 103 lg 4 järgi saab hagi tagamiseks seatud kohtulikku hüpoteeki lugeda nõuet tagavaks pandiõiguseks PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes üksnes juhul, kui selle kohta on nõuete kaitsmise ajaks tehtud kohtulahend. Pandiga tagatud nõude eelisõiguse realiseerimine nõuete rahuldamisel eeldab, et võlausaldajal on pandiõigus pandieseme müügi hetkel.
3.Pärnu Maakohus jättis 6. jaanuari 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi samastub hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kinnispandiga üksnes juhul, kui kohus on rahuldanud hagi, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati, hagi tagamise abinõu ei ole kohtulahendiga muudetud ega tühistatud ning kohtulahend on jõustunud. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 järgi jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Sellisel juhul tühistab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 järgi hagi tagamise ja TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud. Seetõttu kaob ka hagi tagamisega loodud eelduslik pandiõigus ja hageja nõuet ei saa lugeda pandiga tagatuks. Võlausaldajate ebavõrdsuse võib kaasa tuua PankrS § 43 lg 2 tõlgendus, mille kohaselt juhul, kui esimeses kohtuastmes on otsus tehtud, hagimenetlust ei lõpetata, vaid see jätkub paralleelselt pankrotimenetlusega. Õigem oleks, kui PankrS § 43 lg-t 2 muudetaks ja pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku vastu kohtumenetluses olevad nõuded jäetaks hagimenetluses sõltumata asja menetlusstaadiumist läbi vaatamata. Kuna hagejal ei ole kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet, tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. juuni 2010. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduse
muutmata, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta maakohtu arutlus, kuidas tuleks PankrS § 43 lg-t 2 muuta. Muus osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tõenditele antud hinnangut ega asjas oluliste asjaolude tuvastamist. Kohtul on küll kohustus selgitada, miks ta ei nõustu poolte faktide kohta esitatud väidetega, kuid tal ei ole kohustust teha kaasa menetlusosaliste ekskursse õigusteooriasse. Maakohus on loogiliselt põhjendanud materiaal- ja menetlusõiguse normide kohaldamist, otsuse põhjal on mõistetav, kuidas maakohus seadust kohaldas. Apellatsioonkaebus ei sisalda vaidluse lahendamiseks olulisi küsimusi, millele maakohus ei oleks otsuses vastanud. Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu materiaal- ja menetlusõiguse normide kohaldamise viisiga. Pankrotimenetluses esitatud nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks esitatud hagi tuleb kooskõlas TsMS § 125 teise lausega lugeda mittevaraliseks. Hagi hind on TsMS § 132 lg 1 järgi eelduslikult 25 000 krooni. Teistsuguse hinna määramist võimaldavaid asjaolusid ei ole esile toodud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja väitel kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕS § 363 lg-t 2, jättes arvestamata sätte eesmärgi ja pankrotimenetluse põhimõtetega. Ringkonnakohus laiendas põhjendamatult PankrS § 43 lg 2 reguleerimisala ja leidis ekslikult, et sätte eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus nõude rahuldamise järk sõltub kohtute töö kiirusest. Lisaks on PankrS § 43 lg-le 2 antud tõlgendus vastuoluline, ringkonnakohtu otsus on põhjendamata ega sisalda seisukohti hageja kõigi väidete kohta.
7.Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 691 p 5 alusel tuleb täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Hageja kassatsioonkaebus jääb TsMS § 692 lg 2 alusel rahuldamata.
9.Kolleegium käsitleb esmalt hageja väiteid ringkonnakohtu otsuse tühistamise kohta (I), seejärel kohtuliku hüpoteegi pankrotimenetluses kustutamise põhjendatust (II) ja lõpetuseks lahendab menetluslikud küsimused (III). I
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja I vastu kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue, mis on kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi tunnustatav esimese rahuldamisjärgu nõudena. Vaidlust ei ole nõude suuruse, küll aga tagatuse üle.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja esitas 21. aprillil 2008 kostja I vastu Pärnu Maakohtusse 4 972 374 krooni 5 sendi
väljamõistmiseks hagiavalduse, mille tagamiseks seadis maakohus 22. aprillil 2008 hageja kasuks kostja I kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 4 972 374 krooni 5 senti;
12.mail 2008 kuulutas Pärnu Maakohus välja kostja I pankroti; hageja esitas 21. mail 2008 kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse 4 972 374 krooni 5 sendi tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena; Pärnu Maakohus jättis hageja hagi kostja I vastu 28. mail 2008 läbi vaatamata ja tühistas
13.oktoobril 2008 hagi tagamise, kohtulik hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 17. veebruaril 2009; kostja I nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet 7. mail 2009 PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi teises rahuldamisjärgus pandiga tagamata nõudena.
12.Kohtud on jätnud hagi rahuldamata esmajoones põhjusel, et hageja nõuet ei taga pandiõigus, mistõttu ei saa seda tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Kolleegium nõustub selles osas kohtutega.
13.Võlausaldajate pandiga tagatud tunnustatud nõuded rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi eelisjärjekorras pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Sellest ilmneb üheselt, et pandiga tagatud nõuetena saab pankrotimenetluses tunnustada vaid nõudeid, mille tagamiseks on kehtiv pandiõigus. Kunagi olnud pandiõigus esemele ei anna võlausaldajale õigust osaleda eseme müügist saadud raha jaotamisel pandipidajana ei täite- ega pankrotimenetluses. See oleks vastuolus ka pandi (sh hüpoteegi) kui realiseerimisõiguse olemusega (vt AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 353 lg 1).
14.Asjas ei vaielda, et nõuete tunnustamise otsustamise ajal hagejal kohtulikku hüpoteeki ei olnud. Hagi tagamine oli tühistatud ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust kustutatud. See, kas hageja hagi jäeti läbi vaatamata, hagi tagamine tühistati või hüpoteek kustutati kinnistusraamatust ebaõigesti, ei ole praeguse kohtumenetluse esemeks. Pankrotiseadusest ei tulene, et pandiõigused määratakse nõude tunnustamise tähenduses pankroti väljakuulutamise või nõude tunnustamiseks esitamise seisuga. Pandiga tagatuna ei saa tunnustada nõuet, mis ei ole tegelikult pandiga tagatud. Kuna hagejal ei olnud nõude tunnustamise ajal kostja I vastu pandiga tagatud nõuet, ei olnud hagi rahuldamiseks alust.
15.Eelneva põhjal on kohtud asja põhimõtteliselt õigesti lahendanud. Hageja väidetud võimalikud menetluslikud minetused otsuste põhjendamisel ei väära kohtu lõppjärelduse õigsust. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. II
16.Kolleegiumi arvates tuleb kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil siiski täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust osas, mis puudutab kohtuliku hüpoteegi tagajärgi kostja pankroti väljakuulutamisel. Nimelt nähtub kohtuotsustest, nagu peaks hagi läbi vaatamata jätmisega kostja pankrotimenetluse tõttu kaasnema vältimatult kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamine. Kolleegium seda seisukohta ei jaga.
17.Kohtuliku hüpoteegi võib kohus seada TsMS § 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 lg 1 alusel kostja kinnisasjale hagi tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegiga on AÕS § 363 lg 2 järgi tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. See annab hagi tagamist taotlenud isikule TsMS § 388 lg 1 järgi asja
koormavate teiste õiguste suhtes üldiselt samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale. Sama tuleneb AÕS §-st 364. Kohtulik hüpoteek annab hüpoteegipidajale ka pankrotimenetluses põhimõtteliselt samasugused õigused nagu n.ö tavaline hüpoteek.
18.Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 esimese lause järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu varaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Seega ei ole kohtule seadusega jäetud diskretsiooniruumi, otsustamaks, kas jätta hagi kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata või mitte. Võlausaldaja saab oma nõude esitada võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks üldises korras, st nõude tunnustamise otsustavad PankrS § 103 lg 2 esimese lause järgi haldur ja teised võlausaldajad. Vastuväite esitamisel nõudele või selle rahuldamisjärgule peab võlausaldaja oma nõude tunnustamiseks soovitud rahuldamisjärgus esitama vastuväite esitanud halduri või võlausaldaja vastu PankrS § 106 lg 1 järgi hagi.
19.Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagi tagamise tühistamise korral omandab kohtuliku hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 esimese lause järgi kinnisasja omanik ja tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek TsMS § 388 lg 6 teise lause järgi hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Eelnevast järeldub esmapilgul, et kohus peaks hagi läbi vaatamata jätmisel hagi tagamise vältimatult tühistama. Selliselt omaks kohtulik hüpoteek tagatisena kostja pankrotimenetluses tähendust üksnes juhul, kui hagi on juba maakohtus rahuldatud. Kolleegiumi arvates kitsendaks selline tagajärg aga ebaõiglaselt kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate õigusi, kes on esitanud võlgniku vastu kohtusse hagi ning kelle puhul on hagi menetlemine veninud kostja või kohtu tõttu.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse sätteid koostoimes tõlgendades leiab kolleegium, et seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek kolleegiumi arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata.
21.Kolleegiumi arvates on eelnev järeldus kooskõlas kohtuliku hüpoteegi aktsessoorse olemusega AÕS § 363 lg 2 mõttes. Seda sätet tuleb mõista laiemalt, st et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud ka pankrotimenetluses (olgu kohtuväliselt või hilisemas kohtumenetluses) tunnustatud nõue.
Eelnevat kinnitab ka see, et PankrS § 45 kehtiva redaktsiooni järgi lõpeb pankroti väljakuulutamisega üksnes enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, kui sama sätte enne
1.jaanuari 2006 kehtinud redaktsiooni järgi lõppes pankroti väljakuulutamisega ka kohtulik hüpoteek. Sätet muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega. Muudatuse kohta on eelnõu (273 SE) seletuskirjas märgitud, et selle eesmärk on anda kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse. Kolleegiumi arvates on see seisukoht kooskõlas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt. III
22.Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka kostja I menetluslikku positsiooni. Kui nõuete kaitsmisel on nõudele või pandiõigusele vastu vaielnud haldur, on kostjaks PankrS § 106 lg 1 teise lause järgi haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. PankrS § 106 lg 1 teise lause enne 1. jaanuari 2010 kehtinud redaktsiooni järgi oli sel juhul kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Seega on seadus menetluse kestel muutunud ja õigeks kostjaks oleks kehtiva seaduse järgi kostja I pankrotihaldur. Kuigi seadusandja ei ole PankrS § 106 lg 1 teise lause muudatuse rakendamist reguleerinud, leiab kolleegium, et nõude tunnustamise vaidluses, mis algas enne
1.jaanuari 2010, võib menetlusliku ebaselguse vältimiseks jätkuvalt olla kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Seejuures tugineb kolleegium analoogia alusel mh pankrotiseaduse rakendamist reguleerinud PankrS § 193 lg-le 1. Seega puudub vajadus kostjat I asendada või tunnustada tema staatuse õigusjärgluse korras üleminekut haldurile.
23.Kuigi kolleegium kahtleb, et asja hinnaks on 25 000 krooni, jääb hind siiski muutmata, kuna ringkonnakohus leidis, et tal ei ole muu hinna määramiseks piisavalt pidepunkte, asja materjalide järgi ei saa ka Riigikohus muud hinda määrata ja asja menetlus lõpeb Riigikohtus.
24.Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kostjad võivad TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Pärnu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.