Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-08-11054 Hageja nõue ja põhjendused 25.03.2008.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikele 2 on hageja vee-ettevõtjaks, kes tagab nõuetekohaselt klientide veevärgi varustamise ühisveevärgi kaudu veega ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kostja on Narvas, XXX asuva korteri nr XXX omanik. Hageja osutab kostjale veevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostja ei keeldunud osutatavatest teenustest ning tarbis neid teenuseid. Seega hageja ja kostja vahel tekkinud õiguslikeks suheteks on müügileping, millede esemeks on külm vesi, reovee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Hageja täitis heauskselt lepingu tingimusi- varustas regulaarselt kostjat veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kostja ei tasu täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostja võlgneb seisuga 01.02.2008 hagejale 1 446,60 krooni. Kostja ei tasu vabatahtlikult teenuste ostuhinda. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1446,60 krooni, tasutud riigilõivu 250 krooni ning õigusabikulud 350 krooni. Kostja vastuväited 16.05.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja on tõesti XXX Narvas korteri omanik. Korter on soetatud 29.01.2004.a. ja kinnitatud notar Tatjana Boitsova poolt samal kuupäeval. Lepingu p 3.14 alusel on võlgnevus Lepingu Eseme osas 16 374 krooni, mis on ostja poolt tasutud. Korteri müüja avaldab ja kinnitab ning seda tõendab notar, et ostjal ei ole ka korteriühistu ees täitmata kohustusi (Lepingu p 3.12). 03.05.2008 sai kostja hagimaterjalid, mille hulgas olid hoiatuste koopiad 20.12.2001 ja 17.10.2003 N. B nimele. Kes on N.B, kostja ei tea. Samuti on tulnud AS-lt Narva Vesi N.B nimele hoiatus 06.11.2007 ja 06.11.2008.a. Kostja ostis korteri J B. Kui J B on võlgu vee eest AS-le Narva Vesi, siis on hagi esitatud vale isiku (kostja) vastu, kuna võlg on üleval 30.11.2001. Sellel ajal ei olnud kostja korteri omanik ja järelikult ei saanud kostjal tekkida võlgu ei vee, soojuse, elektri ega ka millegi muu eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata; kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistung 15.12.2009.a. toimunud kohtuistungil kostja esindaja leidis, et hagi on aegunud ning palus selles küsimuses teha vaheotsuse. Hageja esindaja leidis, et hagiavaldus on esitatud hilinemisega ja vale kostja suhtes. Hageja esindaja möönis, et hagi kostja S U suhtes võib olla aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Kostja esindaja palub kohaldada hagile aegumist, mistõttu kohus teeb asjas vaheotsuse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 449 lg 3. Kohus hindab vaid neid väiteid ja asjaolusid ning tõendeid, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud hagile aegumise kohaldamise taotluse. Nähtuvalt asja materjalidest, on nõude aluseks olnud võlgnevus 1446,60 krooni tekkinud ajavahemikul märts 1995 kuni november 2001 (tl 4-6). Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud.

2-08-11054 01.07.2002 hakkas kehtima TsÜS uus redaktsioon, mille § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Antud juhul on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg lühem (3 aastat) kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat) ning seetõttu tuleb hakata arvestama TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaega alates 1. juulist 2002. Seega sai hageja enne 2002.aasta 1.juulit tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.2005. Hagi on kohtule esitatud 25.03.2008.a., s.o. pärast aegumistähtaega. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuna hageja nõue kostja vastu on aegunud ning kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist, siis tuleb hageja AS Narva Vesi hagi S U vastu võlgnevuse 1 446,60 krooni nõudes jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seetõttu tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlaksmääramise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.