2-09-60695/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsuse tsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Kohtuo Teadaanded. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.06.2004.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenused. Liitumislepingust tulenevalt sõlmisid pooled 12.01.2005.a. modemi üürilepingu. Lepingu lahutamatuks osaks on kaabeltelevisioonivõrgu teenuste kasutamise eeskiri ja üldtingimused. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 1 230 krooni ja 06 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist 0,2% päevas summas 3 372 krooni ja 82 senti, kuid lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest soovib hageja viivist põhinõudest väiksemas ulatuses summas 1 229 krooni ja 06 senti. Hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, kuid 19.10.2009.a. kohtumäärusega jäeti avaldus rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 459 krooni ja 12 senti ning menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 + 250 krooni ning õigusabikulud 1 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Hageja palub teha asjas tagaseljaotsus, kui kostja kohtu antud ajaks kohtule kirjalikku vastust hagile ei esita. Samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - pooltevaheline liitumis- ja seadme ostu-müügileping, seadme üleandmise akt, üldtingimused, eeskiri, arved, riigilõivu tasumise dokument, esindust tõendavad dokumendid, kohtumäärus. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on sellekohase taotluse teinud hagiavalduses.

Kohus 24.11.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 27.11.2009.a. on hagimaterjali talle üleandmiseks kokkuleppel vastu võtnud naaber. TsMS § 319 lg. 1 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 28.12.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.