Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.detsember 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-56510
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Ene Aasavi vastu 5588.73 krooni võla ja viivise nõudes
Hagihind
5588.73 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151 Kostja: Ene Aasav, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
30.detsembril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses
Hagi rahuldada. 1.Välja mõista Ene Aasav`ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus 5588.73 (viis tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 73 senti) krooni ning viivis 83.70 (kaheksakümmend kolm krooni ja 70 senti) krooni. 2.Välja mõista Ene Aasav`ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 24.oktoobrist 2009.a. kuni põhinõude 5588.73 krooni täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas. 3.Tunnistada käesolev õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-56510 kannab Ene Aasav täies ulatuses. 2.OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1200.00 (üks tuhat kakssada) krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 1480.00 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend) kooni lepingulise esindaja tasu. 3.Välja mõista Ene Aasavilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2680.00 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks. 4.Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb
menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Menetluse käik Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud ning kostja on hagi õigeks võtnud. Ka on kostja oma 24.novembri 2009.a. vastuses eelmenetlusteatele olnud nõus asja lahendama kompromissiga, kuid hageja 28.detsembri 2009.a. vastuse kohaselt pole pooled kompromisslepingut sõlminud. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis jätab kohus TsMS § 444 lg 4 alusel kohtuotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Asjaolud ja kohtu põhjendused Pooled on 05.aprillil 1999.a. sõlminud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgneb hagejale 5588.73 krooni, seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega ning seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (83.70 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 24.oktoobrist 2009.a. 0,1 % põhinõudelt päevas
kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200.00 krooni ja 1480.00 krooni lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.