Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

piirides kaetav selleks eraldi ettenähtud ja kokkulepitud vahendite arvel. Töövõtulepingus olid pooled arvestanud võimalusega, et vajalik on teha rohkem töid, kui esialgu arvestatakse, kuid nende tasumine kaetakse reservi arvel. Seega oli töövõtuleping sõlmitud siduva eelarvega. Kostja rikkus lepingut ning ei andnud kokkulepitud ajal töid üle. Maikuu lõpul katkestas hageja alltöövõtja OÜ Belmon Grupp objektil tööd, kuna hageja jättis maksmata alltöövõtulepinguga kokkulepitud tasu. Hageja esitatud väide, et töövõtulepingujärgsed tööd on lõpetatud ja üleantud, on vale. Tehtud tööde eest on kostja tasunud 25.01.2007 arve alusel 290 000 krooni, 05.04.2007 arve alusel 233 119 krooni ja 11.05.2007 arve alusel 132 012, 50 krooni. Rohkem töid hageja objektil teinud ei ole. Tööd objektil katkestati mais 2007. Tegemata jäid 6 püstikut ja täielikult töövõtulepingu lisas 4 olevad tööd. Kostja oli huvitatud, et tööd objektil lõpetatakse, kuid hageja tööde teostamist ei jätkanud, vaid asus nõudma täiendava raha maksmist. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja poolt n.ö lisatööde tegemist. Kuna 27.06.2007 nõudsid hageja esindajad kostja esindaja allkirja täiendavate tööde loetelule ning aktile 837/07, siis võttis kostja esindaja need dokumendid tutvumiseks. Hageja initsiatiivil toimus ka 28.06.2007 töökoosolek, kus kostja esindaja vastas kirjalikult, et 27.06.2007 akti ta ei aktsepteeri. Hageja lisatööde arve ei ole vaikimisi ka aktsepteeritud, kuna akti nr 837/07 osas avaldas kostja esindaja 02.07.2007 e-kirjaga, et kostja ei aktsepteeri ja ei ole nõus hageja esitatud aktiga. Pooled kohtusid 10.10.2007 ja leppisid kokku lepingu lõpetamises. Sama kokkuleppega leidsid pooled summa, mida mõlemad pooled lepingu lõpetamisega aktsepteerisid. Objektil tehtud tööde eest on kostja täielikult tasunud, nn lisatöid pole kostja kunagi aktsepteerinud ning mingeid muid töövõtulepingu raamidest väljuvaid töid ei ole hageja objektil teostanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõiki töövõtulepingus kokkulepitud töid hageja ei teinud. Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel 10.10.2007. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on väljendanud tahteavaldust 05.02.2007 sõlmitud lepingu muutmiseks, s.o kas pooled on sõlminud kokkuleppe lisatööde teostamiseks. Asja materjalidest nähtub, et korrektselt vormistatud lepingu lisa lepingu muutmiseks pooled ei sõlminud. Töökoosoleku protokolli nr 3 küsimuste ja täpsustuste lahtris p 3 kohaselt on tellijale üle antud lisatööde aktid, mida peab aktsepteerima kolme päeva jooksul. Kui vastust ei anta 05.07.2007, siis loetakse lisaakt aktsepteerituks, p 4 kohaselt neljaliikmeline brigaad on teinud lisatöid 22 tööpäeva, lisanduvad lisamaterjalid, millised on märgitud aktides korterite kaupa ning tellijale üle antud. Nimetatud protokollis kajastatut ei ole võimalik käsitleda kostja aktseptina. Ka muudest tõenditest ei nähtu, et pooled on jõudnud kokkuleppele lisatööde teostamiseks. Lisatööde hinnapakkumine on vormistatud 14.06.2007, kostjale on see üle antud 23.07.2007. Nii lisatööde hinnapakkumisest kui ka täiendavate tööde loetelust ja aktist nähtub, et kostja on need 27.06.2007 võtnud tutvumiseks ning kontrollimiseks. Ka 13.06.2007 protokollist ei nähtu, et pooled on saavutanud kokkuleppe töövõtulepingu muutmiseks. Asjas ei nähtu, et kostja on lisatööde akti nr 837/07 aktsepteerinud, mööndes sellega ühtlasi ka lepingu muudatuse sõlmimist. Kostja on 02.07.2007 teatanud hagejale e-kirjaga, et tellija ei ole nõus ega aktsepteeri akti nr 837/07, mis on võetud kontrollimiseks 27.06.2007. Asjatundjate arvamuse kohaselt on 02.07.2007 kostja e-kiri saadetud edukalt kostja serverist hageja serverisse ning on täielikult ja probleemitult hageja postkasti serveris vastu võetud. Asjatundja jäi oma 03.11.2008 täpsustuse kohaselt selle seisukoha juurde. Hageja esitatud asjatundja arvamuses sisalduvad kahtlused on kummutatud 03.11.2008 asjatundja täpsustusega. Kuna tõendamist on leidnud, et kostja

02.07.2007 edastatud e-kiri on hageja serverisse jõudnud, siis tuleb nimetatud e-kiri lugeda kättesaaduks. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel lepingu muudatust hageja väidetud lisatööde teostamiseks ei sõlmitud. Hageja nõuet ei saa kvalifitseerida ka mingil muul õiguslikul alusel (näiteks käsundita asjaajamise sätete järgi), kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja on elamus Kentmanni 21 teinud töid, mis väljuvad poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu raamidest. Töövõtulepingu p 3 järgi kohustus töövõtja tegema Kentmanni 21 asuvas elamus töid vastavalt hinnapakkumistele. Lepingu p 18 järgi hinnapakkumises esitatud materjalide kogused ja loetelu täpsustatakse tööde käigus, kusjuures kogumaksumus ei ületa käesolevas lepingus kokkulepitud summat. Asja materjalile lisatud hinnapakkumistest nähtub, et hinna sees on ka reserv ettenägemata töödele. Töövõtulepingu p-s 18 on kokku lepitud, et eelarve on siduv. Siduvas eelarves väljendab töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et töö teostamine osutub kavandatust suurema töömahu tõttu ettenähtust kulukamaks, kannab sellega seonduvad tagajärjed töövõtja. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning vääralt hinnanud esitatud tõendeid. Kohus on VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 4 ebaõigesti kohaldades ning tõendeid vääralt hinnates leidnud, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet lisatööde teostamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub kirjaliku kokkuleppe olemasolu. Töövõtulepingu p 20 alusel peavad lepingu muudatused olema kirjalikus vormis. Pooled on 28.06.2007 kohtunud ning koostanud kirjaliku töökoosoleku protokolli nr 3. Protokolli p-s 4 on pooled kirjalikult kokku leppinud, et neljaliikmeline brigaad on teinud lisatöid 22 tööpäeva, lisanduvad lisamaterjalid, millised on märgitud aktides korterite kaupa ning tellijale üle antud, samuti asjaolu, et püstikuid ei saanud otse teha ning lõikude kaupa pidi ümber ühendama. Lisaks on tellijale üle antud seisakute ajad ja kirjeldatud, milliste korterite pärast seisak tekkis. Protokolli p-s 3 on pooled kirjalikult kokku leppinud, et tellijale on üle antud lisatööde aktid, mida peab aktsepteerima kolme päeva jooksul. Lisaks koostasid pooled koos protokolliga nr 3 ka 28.06.2007 töökoosoleku protokolli nr 2, millest nähtub, et lisatööd on teostatud ning tellija võttis lisatööde akti kontrollimisele. Lisaks nähtub protokollist nr 2, et tellija kohustus andma vastuse nii teostatud tööde kui ka lisatööde ja nende aktide kohta kolme päeva jooksul. Viidatud protokollidest järeldub, et pooled on kirjalikult fikseerinud lisatööde nimekirja ja tööde mahu, lisatööde teostamise kui faktilise asjaolu, protokollides on viidatud ka tellijale üleantud lisatööde aktidele, kus on fikseeritud töövõtuteenuse hind ning kokkulepped seoses lisatööde üleandmise-vastuvõtmise viisiga (kokkulepe tegevusetusele õiguslike tagajärgede andmise kohta). Pooled on protokollides väljendatud vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel jõudnud VÕS § 9 lg 1 alusel lisatööde osas kokkuleppe sõlmimiseni. Lugemaks VÕS § 9 lg 1 alusel kokkulepe saavutatuks, tuleb hinnata asjaolusid kogumis. Kokkuleppe sõlmimist tõendavad ka lepingueelsed läbirääkimised. 14.06.2007 vormistanud hinnapakkumise on kostja pärast kokkuleppe sõlmimist allkirja vastu kätte saanud. Samas on kostja võtnud 27.06.2007, s.o päev enne protokollides nähtuva kokkuleppe sõlmimist, tutvumiseks täiendavate tööde nimekirjad. Lisaks nähtub lisatööde nimekirjadest, et osad neist on e-maili teel saadetud kostjale ka varem (18.06.2007; 21.06.2007; 25.06.2007). Pooled kohtusid 13.06.2007 ja koostasid kohtumise kohta ka protokolli, mille kohaselt kooskõlastasid nad täiendavate tööde maksumuse ja tööde lõpetamise. Lisaks täiendavate tööde kooskõlastamisele leppisid pooled 13.06.2007 koosolekul kokku, et hageja esitab kostjale hinnapakkumise täiendavate tööde kohta. Viidatud tõenditest nähtub kogumis, et lepingupooled on vahetanud teostatud lisatöödega seonduvalt

vastastikuseid tahteavaldusi. Pooled on 13.06.2007 kohtunud, pidanud läbirääkimisi ning leppinud kokku hinnapakkumuse edastamises. Kostja on 27.06.2007 võtnud tutvumiseks lisatööde nimekirja, mistõttu oli talle 28.06.2007 kokkuleppe sõlmimisel selgelt teada, millist kokkulepet sõlmitakse ning milliste lisatööde teostamisega ta nõustub. Arvestades, et 28.06.2007 protokollides kajastub ka teenuse hind, oli kostjale teada ka lisatööde maksumus. Esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled pidanud aktiivselt lepingueelseid läbirääkimisi ning, olles teadlikud lisatöödega seonduvatest põhilistest asjaoludest (lisatööde maht, maksumus, koosseis jne), sõlminud vabatahtlikult ja lepinguvabaduse põhimõtteid järgides 28.06.2007 protokollidest nähtuva lisatööde kokkuleppe. Kostja on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet eirates esimest korda alles oma vastuses asunud eitama kokkulepet lisatööde teostamise kohta. 28.06.2007 protokollist nr 3 nähtub üheselt, et tehtud töö on kostjale üle antud ning protokollis nr 2 on lepitud kokku teostatud lisatööde eest tasumises. Kostja on teostatud tööd vastu võtnud, tunnistades seega tööde teostamist ja kättesaamist. Seega nähtub 28.06.2007 protokollidest VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitud kokkulepe lisatööde kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja aktsept ei ole tõendatud, on igal juhul tõendatud, et pooled on muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel VÕS § 9 lg 1 alusel jõudnud 28.06.2007 protokollides kirjaliku kokkuleppeni. Kohus on jätnud ebaõigesti nimetatud sätte kohaldamata. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 11 lg 4, kuivõrd 28.06.2007 allkirjastatud protokollid on kirjalikus vormis dokumendid. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 13 lg 2, asudes seisukohale, et 28.06.2007 protokollidest nähtuv kokkulepe on käsitletav töövõtulepingu muutmisena, mitte aga töövõtulepingu raames sõlmitud töövõtulepingu lisakokkuleppena, mis ei muuda töövõtulepingu eset, vaid selles lepitakse kokku täiendavate tööde teostamises. Kohus ei selgitanud, miks tuleb käsitleda täiendavate tööde teostamise kokkulepet esialgse lepingu muutmisena. Kohus on rajanud kohtulahendi menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku paljasõnalisele kirjalikule seletusele. Kostja esitas kohtule 27.10.2008 kuupäeva kandva M. „M.ja“ R. kirjaliku seletuse, milles viimane on leidnud, et kostja poolt 02.07.2007 kl 13:00:58 hagejale edastatud e-mail on hageja serverisse jõudnud. Tegemist on TsMS § 229 lg 2 alusel lubamatu tõendiga, kuna M. „M.ja“ R. ei ole menetlusosaline, vaid suvaline kolmas isik, kelle kirjalikud ütlused ei ole TsMS § 229 lg 2 alusel lubatavateks tõenditeks. Samal põhjusel ei ole lubatavateks tõenditeks kostja esitatud OK Interactive OÜ juhatuse liikme K. K. ja Zone Media OÜ juhatuse liikme V. V. kinnitused, mis nähtuvad kostja 02.07.2008 e-maili väljasaatmist (mitte hagejale kättetoimetamist) käsitleva logi väljavõttest. Seega on kohus rajanud kohtulahendi asjakohatule tõendile (kostja 02.07.2007 e-mail). Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-07 sedastanud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kostja on üritanud hageja poolt e-kirja kättesaamist tõendada just saadetud e-kirja väljavõttega ning saatja serveri logiga, millele on maakohus ka otsuse rajanud. Samas on DeltaCom Services OÜ eriteadmistega isik I. T., samuti ka „M.ja“ ning OK Interactive OÜ juhatuse liige leidnud, et pelgalt e-maili saatja (kostja) serveri logi põhjal ei ole võimalik tõendada e-kirja saajani (hagejani) jõudmist. Kohtulahendist ei nähtu, miks on kohus seisukohal, et M. „M.ja“ R., kes väidetavalt on olnud OÜ Interactive OÜ-s OK serveri süsteemihaldur juulis 2007, paljasõnaline kirjalik seletus on käsitletav asjatundja arvamusena. Kohus on jätnud motiveerimata, miks lükkavad „asjatundja“ „M.ja“ poolt kostjale 03.11.2008 saadetud emailis küsimuste-vastuste vormis esitatud seisukohad ümber hageja poolt 31.10.2008 kohtule esitatud eriteadmistega isiku (I. T., DeltaCom Services OÜ IT-juht) arvamuses ja selle lisades väljendatud seisukohad. Maakohus on leidnud, et hageja esitatud asjatundja arvamuses sisalduvad kahtlused on kummutatud 03.11.2008 asjatundja täpsustusega, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Zone.ee logides on väga pealiskaudne info, mille põhjal ei saa väita, et e-maili aadressilt [email protected] 02.07.2007 kl 13:00:58 välja saadetud e-mail on tegelikult jõudnud saajani (e-maili aadressini [email protected]). Kohus on jätnud käsitlemata

eelviidatud eriteadmistega isiku e-mailid, mis kummutavad „M.ja“ seisukohad. Lisaks on kohus jätnud käsitlemata hageja esitatud asjatundja arvamuse lisaks olevad „M.ja“ 28.10.2008 ja OK Interactive OÜ 30.10.2008 e-mailid. Nii on menetlusosaliseks mitteolev kolmas isik „M.ja“ 28.10.2008 e-mailis OÜ DeltaCom Services eriteadmistega isikule vastanud, et ok.ee-l puuduvad logid antud kirja osas. Väär on kohtu seisukoht, mis on rajatud 02.07.2007 e-kirja kättesaamisele. Pooled on töövõtulepingu p-s 20 kokku leppinud tahteavalduste kirjalikus edastamises, mistõttu sõltumata 02.07.2007 e-maili hageja poolt kättesaamise küsimustest ei ole kostja kohtule tõendanud, et ta oleks hiljemalt 05.07.2007 teavitanud hagejat kirjalikus vormis kirjaga lisatööde aktide aktsepteerimata jätmisest. Kohus on poolte poolt kokkulepitud teadete edastamise kirjaliku vormi jätnud tähelepanuta. Olukorras, kus pooled on töövõtulepingus leppinud kokku kirjalikus vormis tahteavalduste edastamises, ei ole TsMS § 238 lg 2 alusel õiguslikult võimalik tõendada tahteavalduste edastamist muus vormis tõenditega, kui üksnes kirjalike tõenditega. Maakohtule ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks kirjalikus vormis hageja informeerimine lisatööde aktide mitteaktsepteerimisest. Järelikult protokollis nr 3 väljendatud kokkuleppest tulenevalt on 25.06.2007 lisatööde akt täies ulatuses kostja poolt tegevusetusega aktsepteeritud. Kuna töövõtuleping eeldab kirjaliku teate esitamist, ei ole lisatööde akti mitteaktsepteerimist võimalik ka tunnistajate ütlustega tagantjärele sisustada. Seega oleks maakohus pidanud kõik esitatud e-mailid kui asjakohatud tõendid tagastama või jätma arvestamata. Igal juhul ei saanud kohus töövõtulepingu p 20 ja TsÜS § 83 lg 2 alusel lugeda kostja 02.07.2007 e-maili kostja tahteavalduseks, millega oleks väljendanud lisatööde aktidega mitteaktsepteerimist, kuna antud e-mail on sõltumata kättesaamisest vormi järgimata jätmise tõttu tühine tahteavaldus, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kuna maakohus on ebaõigesti rajanud otsuse kostja 02.07.2007 e-kirjale, on ta kohaldanud ebaõigesti ka VÕS § 13 lg 3. Olukorras, kus pooled on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi, hageja on lisatööd teostanud ja pooled on sõlminud 28.06.2007 protokollid, milledest nähtub lisatööde tunnistamine ja nende vastuvõtmine, saab väita, et pooled on töövõtulepingut VÕS § 13 lg 3 alusel muutnud. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet ei saa lepingulise nõudena kvalifitseerida, siis tuleb hagi käsundita asjaajamise või aluseta rikastumise sätete järgi rahuldada. Maakohus on VÕS § 95 lg-s 1 sätestatut ebaõigesti kohaldamata jättes jätnud tähelepanuta asjaolu, et 28.06.2007 protokollidest nähtub VÕS § 95 lg 1 alusel täitmise kviitungi olemasolu ehk lisatööde vastuvõtmisega on kostja selgelt lisatööde teostamist ka aktsepteerinud, samuti nähtub protokollidest, et lisatööd on kostjale üle antud. Seega on tööde üleandmine täielikult tõendatud. Seega pidi kostja tõendama lisatööde mittesaamist, mida ta ei teinud. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ka VÕS § 30. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 28.06.2007 protokollides sätestatu võib VÕS § 30 alusel olla käsitletav võlatunnistusena, kus kostja on selgelt tunnistanud lisatööde saamist. Seega oleks kostja pidanud tõendama tööde mittesaamist, mitte aga hageja tööde teostamist. Kuna lisatööde teostamine on tõendatud, oleks kohus pidanud isegi lepinguliste kokkulepete puudumise korral VÕS § 1018 alusel hagi rahuldama, kuna TsMS § 438 lg 5 ja § 436 lg 7 alusel pole kohus seotud menetlusosaliste poolt esitatud õiguslike põhjendustega, vaid kohaldab ise õigust. Kõik VÕS § 1018 kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja ebaõigesti kohaldamata ka VÕS § 1042 lg 1, kuna lepingulise nõudena kvalifitseerimata jätmisel võib hageja nõude puhul tegemist olla ka tüüpilise kulutuste kondiktsiooni juhtumiga. Arvestades esitatud tõendeid ja asjaolu, et kostja on lisatööd vastu võtnud ja aktsepteerinud, nende teostamisele eelnevalt (enne protokollide sõlmimist) vastu vaidlemata, on VÕS § 1042 eeldused täidetud. Maakohus on ebaõigesti VÕS § 639 lg 1 kohaldades leidnud, et tegemist on siduva eelarvega töövõtuga. VÕS § 639 lg 1 tähenduses töö eelarve kokkuleppimisel lepitakse kokku nii töö hind kui ka materjalide hind ehk kogu töövõtu hind. Töövõtulepingu p-st 18 on võimalik järeldada vaid seda, et materjalide kogused ja loetelu on jäetud lahtiseks ning täpsed kogused selguvad alles töö käigus.

Järelikult pole pooled leppinud kokku töö eelarves, vaid materjalide maksimaalses maksumuses. Kuna käesoleval juhtumil on pooled kokkuleppe sõlminud vaid materjalide maksimaalse maksumuse osas, on kohtu seisukohad siduva eelarve kokkuleppimise osas ebaõiged. Seejuures ei ole kostja tõendanud ka asjaolu, et materjalide kogumaksumus (arvestades ka tehtud lisatöid) oleks ületanud töövõtulepingus kokkulepitud kogumaksumust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Menetluse käik ringkonnakohtus Ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi 08.10.2009. Pooltele teatati istungist e-kirjaga 31.08.2009. Kuna apellant kirja kättesaamise kohta kinnitust ei saatnud, lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras uueks istungi ajaks 29.10.2009. Kohus saatis kutse 09.10.2009 kullerpostiga ja e-kirjaga. Kuna saadetist ei õnnestunud apellandi esindajale kätte toimetada, korrati kutset e-kirjaga. 28.10.2009 esitas apellandi esindaja taotluse lükata istungi toimumine edasi, sest sai kutse kätte liiga hilja. Kohus lükkas 29.10.2009 toimuma pidanud istungi edasi, määrates uueks istungi ajaks 10.12.2009 ja saatis uue kutse nii e-kirjaga kui kullerpostiga. Kuid ka selle kutse (e-kirja) kättesaamist apellant ei kinnitanud, samuti tagastati posti teel saadetud kutse, sest seda ei õnnestunud üle anda. Kohtu korduvatele e-kirjadele reageeris apellant 08.12.2009 uue taotlusega lükata istungi toimumine edasi, sest teda ei olevat piisavalt varakult istungist teavitatud. Sellele kirjale vastuseks saatis kohus 08.10.2009 e-kirja, milles teatas, et istung toimub 10.12.2009 ning palus leida võimalus sellel osalemiseks. Istungi toimumise päeval, samaaegselt istungi algusega, saatis apellant teate, et tema esindaja on haigestunud ega saa seetõttu istungile ilmuda. Kuna apellant ei taotlenud kaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil (ega taotlenud) seda ka 10.12.2009 e-kirjas, siis pidas ringkonnakohus võimalikuks vaadata apellatsioonkaebus läbi apellandi esindaja osavõtuta. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, kuulanud ära vastustaja esindaja seisukoha kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei sõlmitud täiendavate tööde tegemiseks kokkulepet. Kohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega hinnanud vääralt tõendeid. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et tahteavalduste tegemise teel jõudsid pooled VÕS § 9 lg 1 kohaselt kokkuleppele. Tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik sellist järeldust teha. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti VÕS § 11 lg-t 4. Antud juhul ei olnud võimalik tuvastada, et lepingupooled oleksid lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad, millest saaks lugeda kirjalik leping (lepingu muudatus) sõlmituks. 28.06.2007 töökoosoleku protokollide nr 2 ja nr 3 põhjal ei ole võimalik väita, et pooled oleksid neile allkirja andmisega leppinud kokku töövõtulepingu muudatuses. Kummaski protokollis ei sisaldu poolte kokkulepet selle kohta, et oleks soovitud muuta 05.02.2007 töövõtulepingu tingimusi ja lepitud kokku lisatööde teostamises, millega kaasneks kostja kohustus töö eest täiendavalt tasuda. Koosoleku protokollide sõnastusest nähtuvalt ei olnud nende koostamise eesmärgiks fikseerida tahteavaldus kahepoolse siduva kokkuleppe sõlmimise kohta. Apellant on andnud tõenditele meelevaldse hinnangu. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et töökoosolekuid protokollides ja neile alla kirjutades oli poolte eesmärgiks töövõtulepingu muutmine, tööde üleandmine-vastuvõtmine või võla tunnistamine. Protokollist nr 3 nähtub üksnes

see, et päevakorras oli arutelu tööde teostamise üle, ning et kostjale on antud tutvumiseks tehtud tööde aktid, millele ta pidi vastama 5. juuliks 2007. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et koosolekul toimunut tuleb käsitleda kui tervikut, mitte aga rebida selle protokollist välja üksikuid lõike, et neid siis meelevaldselt interpreteerida. Protokollid ei kinnita lisatööde teostamist. Apellandi väide, nagu oleksid pooled protokollides fikseerinud lisatööde teostamise kui faktilise asjaolu, ei ole kooskõlas nimetatud dokumentide tegeliku sisuga. Seega puudub alus ka apellandi väitel, et tegemist on töövõtulepingu raames sõlmitud lisakokkuleppega, mis ei muutnud töövõtulepingu eset, vaid lepiti kokku täiendavate tööde teostamises. Maakohus märkis õigesti, et väidetavate faktiliste asjaolude pinnalt saaks tegemist olla töövõtulepingu muutmisega, mitte aga sellest eraldiseisva kokkuleppega („töövõtulepingu raames sõlmitud töövõtulepingu lisakokkuleppega“, nagu väidab apellant). Apellandi sellesisuline käsitlus ei vasta tema enda poolt hagejana esiletoodud asjaoludele ning on vastuolus kaebuses rõhutatuga, et pooled järgisid töövõtulepingu p 20 ja sõlmisid lepingu muudatuse kirjalikult. Apellandi viited lepingueelsetele läbirääkimistele, mida tõendavat 14.06.2007 kuupäeva kandva hinnapakkumise üleandmine kostjale, ei ole vastavuses kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega (nimetatud hinnapakkumine on kostjale allkirja vastu üle antud 23.07.2007). Pooled kohtusid 13.06.2007 koosolekul, kuid selle protokollist ei nähtu, et pooled oleksid seal kooskõlastanud täiendavate tööde maksumust ja tööde lõpetamist. 25.05.2007 kuupäeva kandev akt nr 837/07 (kostjale üle antud 27.06.2007), mida nimetatakse aktiks tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, ei sisalda peale tasumisele kuuluva summa, s.o 307 272 kR.ni mingeid muid andmeid, kuid selles on viide 13.06.2007 kokkuleppele ja 11.05.2007 lisatööde loetelule. Eeltoodust nähtuvalt on hageja asunud koostama tagantjärele mitmesuguseid dokumente, õigustamaks oma rahanõuet. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et alltöövõtja lõpetas töö objektil seetõttu, et hageja jättis peatöövõtjana lepingujärgse tasu maksmata, ning et II etapi töö anti tellijale üle 11.05.2007 ja pärast seda mingit tööd ei teostatud. Kostja tasus kahe etapi eest koos ettemaksuga 655 131, 50 kR.ni ning täiendavalt veel lepingu lõpetamise 10.10.2007 kokkuleppe alusel 25 303, 36 kR.ni, seega kokku 680 434, 86 kR.ni. Pooled ei vaielnud selle üle, et tööde teostamine lõpetati faktiliselt mais 2007, seega oleks asjakohatu rääkida veel juunis 2007 lepingueelsetest läbirääkimisest listööde maksumuse kooskõlastamise või hinnapakkumise esitamise kokkuleppe näol. Asja materjalist nähtuvalt on hageja teostanud lepingus ettenähtud tööde mahust ca 60% (14 püstikust vahetati 8), kusjuures lepingu maksumusest (985 369 kR.ni) tasuti talle ca 70%. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 639 lg-t 1, leides, et tegemist on siduva eelarvega töövõtuga. VÕS § 639 lg 1 kohaselt lepitakse töö eelarves kokku nii töö hind kui ka materjalide hind ehk kogu töövõtu hind. 05.02.2007 töövõtulepingu p-st 18 ei ole võimalik järeldada, et materjalide kogused ja loetelu oleks jäetud lahtiseks, ning et täpsed kogused selguksid vaid töö käigus. Lepingust kui tervikust nähtuvalt on pooled töö eelarves kokku leppinud. Lepingu p 18 kohaselt ei tohtinud tööde kogumaksumus ületada lepingus kokku lepitud summat. Kostja ei pidanud tõendama asjaolu, et materjalide kogumaksumus (arvestades ka tehtud lisatöid) oleks ületanud töövõtulepingus kokkulepitud kogumaksumust. Apellandi sellekohane väide ei ole õige. Lepingus kokkulepitud eelarve hõlmas 14 püstiku vahetamist, millest teostati vaid osa. Seega oleks põhjendamatu rääkida lepingu täitmise kontekstis materjalide kogumaksumusest. Ka tuleneb samast lepingu punktist, et tellija kohustuseks oli kindlustada juurdepääs torustiku algusele ja lõpule. Kohtus esiletoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik eeldada, et ülejäänud juurdepääsude kindlustamine (s.h seinte avamine) oleks tellija kohustus või et tegemist on suuremahulise lisatööga, mida lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik ette näha. Töövõtjal ei olnud alust eeldada, et püstiku paigaldamine on võimalik ilma korterites paiknevate sanitaarseadmete lahti ühendamiseta (või et pärast püstikute vahetamist jäävad need püstikuga ühendamata).

Üle kuu pärast tööde teostamise faktilist lõpetamist tellijale üleantud täiendavate tööde loetelud, mis kannavad küll oluliselt varasemaid kuupäevi (30.04.2007, 08.05.2007, 11.05.2007 ja 24.05.2007), ei kinnita töövõtulepingu muutmise kokkulepet. Rajades oma nõude 28.06.2007 töökoosoleku protokollil nr 3 põhinevale väitele, et nimetatud dokumendiga on tõendatud lisatööde kokkulepe, on apellant teinud väära järelduse, et tema poolt loetletud lisatööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja tellijal lasub kohustus nende eest täiendavalt tasuda (tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 837/07 on hageja tuginenud küll 13.06.2007 koosoleku protokollis sisalduvale väidetavale kokkuleppele). Kohtule esitatud tõenditest sellist järeldust teha ei saa. Tegemist ei ole kostja poolse vaikiva aktseptiga. Selle kohta, et kostja ei ole hageja nõudeid (ettepanekut) aktsepteerinud, on kostja saatnud hagejale 02.07.2007 e-kirja. Seetõttu on põhjendamatu rääkida võlatunnistusest VÕS § 30 tähenduses või kulutuste hüvitamise kohustusest VÕS § 1042 lg 2 alusel. Tõendamata on hageja väide, et tegemist on käsundita asjaajamisega, millest võiks tuleneda hageja õigus nõuda tasu, või kostja alusetu rikastumisega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus rajanud oma otsuse menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku kirjalikule seletusele. Apellandi viidatud seletuse (arvamuse) puhul ei ole tegemist lubamatu tõendiga TsMS § 229 lg 2 tähenduses. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Antud juhul tugines kostja oma vastuväidetes muuhulgas tema poolt 02.07.2007 hagejale saadetud e-kirjale, mille kättesaamise kinnitamiseks ta vastava arvamuse ka esitas. Logifailide sisu analüüs ja logi pinnalt järelduste tegemine, kas konkreetne kiri on jõudnud saaja serverisse või mitte, nõuab infotehnoloogia alaseid eriteadmisi. Kostja esitatud asjatundja arvamuste koostamisel on kasutatud vastavaid eriteadmisi. Nimetatud tõendite kohaselt on kostja 02.07.2007 e-kiri saadetud e-kirjaga zone.ee sertverist ja edukalt vastu võetud ning jõudnud saaja (hageja) ok.ee serverisse. Kohus leidis õigesti, et selle põhjal võib piisava kindlusega väita, et hagejal oli soovi korral võimalik see kätte saada. Maakohus ei jätnud hageja esitatud sellekohaseid tõendid hinnanguta, vaid leidis tõendite kogumile antud hinnangu põhjal õigesti, et kostja 02.07.2007 e-kiri on jõudnud hageja serverisse ja tuleb lugeda kättesaaduks. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Ü. Jänes

R. Allikvere

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.