Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.november 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-29695
Tsiviilasi
AS D hagi KÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS D (reg.kood xxx) Hageja lepinguline esindaja – advokaat Helmeri Indela
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – KÜ (reg.kood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin 04.11.2008.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja T V ja lepinguline esindaja advokaat Helmeri Indela Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Hageja kohtukulud jätta tema enda kanda, kostja kohtukulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.02.2007.a. töövõtulepingu nr 07/S03. Töövõtulepingu punktide 2 ja 3 kohaselt kohustus hageja teostama ehitises asukohaga ehitustööd, mis seisnesid veepüstikute ja kanalisatsioonipüstikute vahetamises, tarbevee magistraaltorude renoveerimises, uute veemõõtjate paigaldamises ja taatlemises ning WC-
pottide vahetamises. Töövõtulepingus sätestatud tööde teostamisel selgus asjaolu, et töö nõuetekohaseks teostamiseks on vajalikud lisatööd, mille tegemises ja maksumuses ei ole töövõtulepingus pooled kokku leppinud. Hageja edastas 30.04.2007.a., 08.05.2007.a., 11.05.2007.a. ja 24.05.2007.a. kostjale vastavalt kokkuleppele täiendavate tööde loetelud. Pooled kohtusid 13.06.2007.a. hageja juures ja koostasid kohtumise kohta ka protokolli. 13.06.2007.a. protokolli kohaselt kooskõlastasid pooled 13.06.2007.a. täiendavate tööde maksumuse ja tööde lõpetamise. Lisaks täiendavate tööde kooskõlastamisele leppisid pooled 13.06.2007.a. koosolekul kokku, et hageja esitab kostjale hinnapakkumise täiendavate tööde kohta. Hageja tegi 14.06.2007.a. kostjale hinnapakkumise lisatööde maksumuse kohta. Kuivõrd lisatööde tegemine oli lepingujärgse eesmärgi saavutamise seisukohast vajalik, teostati lisatööd ära. Teostatud lisatööde kohta esitas hageja 25.06.2007.a. kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 837/07. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti ja 14.06.2007.a. hinnapakkumise alusel esitas hageja kostjale 27.06.2007.a. arve nr 00964 summas 307 272 krooni. Hageja korduval palvel kohtusid pooled 28.06.2007.a., mil koostati ka kirjalik töökoosoleku protokoll nr 3. Protokolli p-s 3 on pooled kirjalikult kokku leppinud, et tellijale on üle antud lisatööde aktid, mida peab aktsepteerima 3 päeva jooksul. Kui vastust ei anta 05.07.2007.a., siis loetakse lisaakt aktsepteerituks. Kostja vastust 05.07.2007.a. ei andnud. Lisaks koostasid pooled 28.06.2007.a. töökoosoleku protokolli nr 2, millest nähtub, et hageja poolt väidetud lisatööd on teostatud ning tellija võttis lisatööde akti kontrollimisele. Kuigi kostja aktsepteeris tegevusetusega 25.06.2007.a. üleandmise-vastuvõtmise akti nr 837/07 ja 27.06.2007.a. arvet nr 00964, ei ole kostja tänaseni viidatud arvet tasunud ega vaatamata hageja korduvatele kirjadele teinud hagejale ka mistahes ettepanekuid arve tasumiseks. Pooled sõlmisid 10.10.2007.a. kokkuleppe töövõtulepingu lõpetamise kohta, milles kostja tunnistas töövõtulepingust tulenevat võlga summas 25 303, 26 krooni ning võttis kohustuse tasuda lisatööde eest 3 tööpäeva jooksul vastavalt 25.06.2007.a. üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 837/ 07 ja 27.06.2007.a. arvele nr 00964. Kostja võlgnevust ei tasunud. Protokollis sisalduva kokkuleppe ning kostja tegevusetuse tagajärjel on kostja 05.07.2007.a. aktsepteerinud 25.06.2007.a. töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtulepingu p. 7 viimase lause kohaselt toimub ülejäänud summa tasumine 3 tööpäeva jooksul pärast üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamist. Seega pidi kostja hiljemalt 10.07.2007.a. tasuma hagejale 307 272 krooni. Kuivõrd kostja makset ei sooritanud arvestab hageja viivist alates 11.07.2007.a. Ajavahemikul 11.07.2007.a.-09.07.2008.a. on sissenõutavaks muutunud viivis summas 33 707,32 krooni (307 272 kr *11% aastas*264 päeva/365 päevaga). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 307 272 krooni ja viivise summas 33 707,32 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.07.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt s.o. 307 272 kroonilt aastas.
Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel sõlmiti 05.02.2007.a. töövõtuleping, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama elamus aadressil Xxx, Tallinn sanitaartehnilised ja torutööd töövõtulepingu lisades 1-3 näidatud hinnapakkumiste mahus ja hinnaga. Tööde üleandmise tähtpäevaks oli kokku lepitud 21.05.2007.a. Hinnapakkumine oli tehtud 14 veepüstiku vahetamiseks (lepingu lisa 1) hinnaga 309 471,52 krooni, 14 kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks (lepingu lisa 2) hinnaga 376 432,22 krooni ja veemõõtjate taatlemiseks, uute veemõõtjate paigaldamiseks ja WC-pottide vahetamiseks (lepingu lisa 4) hinnaga 55 932 krooni. Töövõtulepingu punktis 18 leppisid pooled kokku, et hinnapakkumises esitatud materjalide kogused ja loetelu täpsustatakse töö käigus, kusjuures kogumaksumus ei ületa töövõtulepingus kokkulepitud summat. Arvestades, et hinnapakkumises esitatud tööde maht võis (samas ei pruugi) osutuda suuremaks, kui lepingu sõlmimisel pooled ette nägid, siis
arvestati sellest tulenevalt hinnapakkumistesse vastavalt lisa 1 punktis 11 reserv 10 000 krooni, lisa 2 punktis 7 reserv 10 000 krooni, lisa 3 punktis 25 reserv 30 000 krooni ja lisa 4 punktis 5 üldtäiendav reserv ettenägemata töödele 10 000 krooni. Seega olid pooled kokku leppinud, et võimalike ettenägemata tööde kate on hinnapakkumiste piirides kaetav selleks eraldi ettenähtud ja kokkulepitud vahendite arvel. Töövõtulepingus olid pooled arvestanud võimalusega, et vajalik on teha rohkem töid, kui esialgu arvestatakse, kuid nende tasumine kaetakse reservi arvel. Seega oli töövõtuleping sõlmitud siduva eelarvega. Kostja rikkus lepingut ning ei andnud kokkulepitud ajal töid üle. Maikuu lõpul katkestas hageja alltöövõtja OÜ B objektil tööd, kuna hageja jättis maksmata alltöövõtulepinguga kokkulepitud tasu. Hageja esitatud väide, et töövõtulepingujärgsed tööd on lõpetatud ja üleantud on vale. Tehtud tööde eest on kostja tasunud 25.01.2007.a. arve alusel 290 000 krooni, 05.04.2007.a. arve alusel 233 119 krooni ja 11.05.2007.a. arve alusel 132 012,50 krooni. Rohkem töid hageja objektil teinud ei ole. Tööd katkestati objektil 2007.a. maikuus. Tegemata jäid 6 püstikut ja täielikult töövõtulepingu lisas 4 olevad tööd. Kostja oli huvitatud, et tööd objektil lõpetatakse, kuid hageja tööde teostamist ei jätkanud, vaid asus nõudma täiendava raha maksmist. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja poolt nn lisatööde tegemist. Kuna 27.06.2007.a. nõudsid hageja esindajad kostja esindaja allkirja täiendavate tööde loetelule ning aktile 837/07, siis võttis kostja esindaja need dokumendid tutvumiseks. Hageja initsiatiivil toimus ka 28.06.2007.a. töökoosolek, kus kostja esindaja vastas kirjalikult, et 27.06.2007.a. akti ta ei aktsepteeri. Hageja lisatööde arve ei ole vaikimisi ka aktsepteeritud, kuna akti nr 837/07 osas avaldas kostja esindaja 02.07.2007.a. e-kirjaga, et kostja ei aktsepteeri ja ei ole nõus hageja esitatud aktiga. Pooled kohtusid 10.10.2007.a. ja leppisid kokku lepingu lõpetamises. Sama kokkuleppega leidsid pooled summa, mida mõlemad pooled lepingu lõpetamisega aktsepteerisid. Objektil tehtud tööde eest on kostja täielikult tasunud , nn. lisatöid pole kostja kunagi aktsepteerinud ning mingeid muid töövõtulepingu raamidest väljuvaid töid ei ole hageja objektil teostanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 14-21) kohaselt sõlmisid pooled 05.02.2007.a. töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja elamus, Xxx, Tallinn vahetama veepüstikud ja kanalisatsioonipüstikud, renoveerima tarbevee magistraaltorud, paigaldama ja taatlema veemõõtjad, vahetama WC potid, vastavalt esitatud hinnapakkumistele. Lepingu p- 7 järgi kohustus kostja tehtud töö eest tasuma 985 369 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõiki töövõtulepingus kokkulepitud töid hageja ei teinud. Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel (tlk 42) 10.oktoobril 2007.a. Hageja väidete kohaselt muudeti lepingu täitmise käigus 05.02.2007.a. töövõtulepingut nr 07/S03 ning lepiti kokku lisatööde tegemises, kirjalikult vormistati kokkulepe lisatööde teostamises 28.06.2007.a. töökoosoleku protokollis nr 3. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud normist nähtuvalt saavutatakse lepingu kõige tähtsam element – lepingupoolte kokkulepe, poolte tahteavalduste kaudu. Käesolevas asjas on vaidlus selles kas kostja on väljendanud tahteavaldust 05.02.2007.a. sõlmitud lepingu muutmiseks s.o. kas pooled on sõlminud kokkuleppe lisatööde teostamiseks.
Asja materjalidest nähtub, et korrektselt vormistatud lepingu lisa lepingu muutmiseks pooled ei sõlminud. Asja materjalidele lisatud töökoosoleku protokolli nr 3 (tlk 36-37) küsimuste ja täpsustuste lahtris p.3 kohaselt on tellijale üle antud lisatööde aktid, mida peab aktsepteerima 3 päeva jooksul. Kui vastust ei anta 05.07.2007.a. siis loetakse lisaakt aktsepteerituks, p. 4 kohaselt neljaliikmeline brigaad on teinud lisatöid 22 tööpäeva, lisanduvad lisamaterjalid, millised on märgitud aktides korterite kaupa ning tellijale üle antud. Kohus leiab, et nimetatud protokollis kajastatut ei ole võimalik käsitleda kostja aktseptina. Kohtu arvates ei nähtu ka asja materjalidele esitatud muudest tõenditest, et pooled on jõudnud kokkuleppele lisatööde teostamiseks. Asja materjalidest nähtub, et lisatööde hinnapakkumine (tlk 31) on vormistatud 14.06.2007.a. Kostjale on see hinnapakkumine üle antud 23.07.2007.a. Asja materjalidele on lisatud täiendavate tööde loetelu(tlk 22-25) Kõikidest nendest dokumentidest nähtub, et kostja on need võtnud 27.06.2007.a. tutvumiseks. Asja materjalidele lisatud akti (tlk 34) järgi on akt kostja poolt 27.06.2007.a. võetud kontrollimiseks. Ka 13.06.2007.a. protokollist (tlk 109-112) ei nähtu, et pooled on saavutanud kokkuleppe töövõtulepingu muutmiseks. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p.20 järgi pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kõik käesoleva lepingu muudatused jõustuvad peale nende allakirjutamist mõlema osapoole poolt allakirjutamise momendist või osapoolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. VÕS § 11 lg 4 järgi kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 13 lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud poolte poolt kirjalik töövõtulepingu muutmine. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja on osutanud, et 28.06.2007.a. töökoosoleku protokollist nr 2 nähtuvalt (tlk 38-39) võttis kostja lisatööde akti kontrollimisele ning tal tuli anda vastus kolme päeva jooksul ja asja materjalidele lisatud 28.06.2007.a.töökoosoleku protokolli nr 3 (tlk 36-37) küsimuste ja täpsustuste lahtris p.3 kohaselt on tellijale üle antud lisatööde aktid, mida peab aktsepteerima 3 päeva jooksul. Kui vastust ei anta 05.07.2007.a. siis loetakse lisaakt aktsepteerituks. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Asjas ei nähtu, et kostja on lisatööde akti nr 837/07 (tlk 34) aktsepteerinud mööndes sellega ühtlasi ka lepingu muudatuse sõlmimist. Kostja on 02.07.2007.a. teatanud hagejale e-kirjaga (tlk 62), et tellija ei ole nõus ega aktsepteeri akti nr 837/07, mis on võetud kontrollimiseks 27.06.2007.a. Asja materjalidele lisatud asjatundjate arvamuse (tlk 122) kohaselt eelnimetatud 02.07.2007.a. kostja e-kiri saadetud edukalt hageja serverist kostja serverisse ning on täielikult ja probleemitult kostja postkasti serveris vastu võetud. Asjatundja jäi oma 03.11.2008.a.
täpsustuse kohaselt (tlk 145-146) selle seisukoha juurde. Kohus leiab, et hageja esindaja esitatud asjatundja arvamuses (tlk138-139) sisalduvad kahtlused on kummutatud 03.11.2008.a. asjatundja täpsustusega (tlk 145-146). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijal, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 4 kohaselt kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja 02.07.2007.a. edastatud e-kiri on hageja serverisse jõudnud, siis leiab kohus, et nimetatud e-kiri tuleb lugeda kättesaaduks. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel lepingu muudatust hageja väidetud lisatööde teostamiseks ei sõlmitud. Kohus leiab, et hageja nõuet ei saa kvalifitseerida ka mingil muul õiguslikul alusel näit käsundita asjaajamise sätete järgi, kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja on elamus Xxx, Tallinn teinud töid, mis väljuvad poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu raamidest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule on töövõtulepingu objektiks elamus Xxx, Tallinn veepüstikute ja kanalisatsioonipüstikute väljavahetamine, tarbevee magistraaltorude renoveerimine, veemõõtjate paigaldamine ja taatlemine, WC pottide väljavahetamine. Töövõtulepingu p. 3 järgi kohustus töövõtja tegema elamus tööd vastavalt hinnapakkumistele. Lepingu p. 18 järgi hinnapakkumises esitatud materjalide kogused ja loetelu täpsustatakse tööde käigus, kusjuures kogumaksumus ei ületa käesolevas lepingus kokkulepitud summat. Asja materjalidele lisatud hinnapakkumistest (tlk 18-21) nähtub, et hinna sees on ka reserv ettenägemata töödele. VÕS § 639 lg 1 järgi töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Käesolevas asjas on töövõtulepingu p-s 18 poolte vahel kokku lepitud, et eelarve on siduv. Kohus osutab, et siduvas eelarves väljendab töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et töö teostamine osutub kavandatust suurema töömahu ettenähtust kulukamaks, kannab sellega seonduvad tagajärjed töövõtja. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata kuna tõendamata on põhinõue, kui ka sellest tulenev viivisenõue.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.