Hageja: AS Vinifood, reg nr 10613666, asuk Vesse 1, Tallinn 11415, Hageja esindaja: advokaat Madis Saar, Aare Raigi Advokaadibüroo, asuk Ahtri 10a, Tallinn 10151, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Veinikaubamaja, reg nr 11261465, asuk Fortuuna 1, 50603 Tartu, e-post: Kostja esindaja: juhatuse liikmed Tea Lajal ja Jaanus Lajal, epost: [email protected]
AS Vinifood hagi OÜ Veinikaubamaja vastu 168 713.99 krooni ja viiviste nõudes ning asja väljaandmiseks kohustamises
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Veinikaubamaja põhivõlana 25 879.05 (kakskümmend viis tuhat kaheksasada seistekümmend üheksa krooni ja 05 senti) krooni ja hüvisena 78 811.93 ( seitsekümmend kaheksa tuhat kaheksasada üksteist krooni ja 93 senti) krooni AS Vinifood kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS Vinifood kasuks viivisena: a. viivis 4 383,40 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja R05040 tasumisega viitamise eest kuni 30. september 2008. a; b. viivis 2974.02 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend neli krooni ja 02 senti) krooni arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja R05040 tasumisega viitamise eest perioodil 1. oktoober 2008. a – 30. detsember 2009. a.; c. viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) alates 31. detsembrist 2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta
kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis on kuni 31. detsembrini 2009. a 1 % + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue 25 879.05 krooni. ;
4.Kohustada OÜ-t Veinikaubamaja AS-le Vinifood välja andma järgmised kohtutäituri poolt arestitud ja NT Logistika AS-s hoiustatud kaubaartiklid (46 pudelit alkohoolseid jooke): Jrk. nr
Peppoli 2004 Chianti Classico La Braccesca Nobile di Montepulciano Reserva Gran Reserva Crianza Blanc Caceres Dry White wine Cadis Bardolino Rocca Sveva Recioto Soave Classico Oro de Chile Chardonnay Sancérre Rouge Pascal Jolivet Pouilly Fumé "Les Griottes" Liqueur de Cassis Chateau Nenin Pomerol Rouge Almaviva Vallée de Maipo Chile Taittinger Brut Réserve 0,75 Comtes de Champagne Brut karbis Tormaresca Torcicoda-Salento, 2003 Cuvee Impatience Cabernet Merlot 2001. Beau Sejur Judell B.Philippe Graves Rouge 2000 B.Philippe Saint-Estephe 2002 Chateau de Cathalogne Henriot Cuvee des Enchanteleurs 1,5 l puitkarbis 1990 Vendimia Seleccionada 2003 Rioja, Marques de Caceres Taittinger Demi-Sec 0,75 Tignanello Grappa Antinori 0,5l Reserva 1,5L puidust karbis Comtes De Champagne Taittinger 200 Rose Brut(karbis) Meukow VS Vanilla Cognac Liqueur 0,5L Creme De Cassis 0,7L Julien Lavault Il Gusto della Costa by Valentino, Positano, Liquore di Limone
artikkel
ANTP044
ANTP083
CACP021
CACP040
CACV013
CACV033
CANP045
CANV064
DULV072
JOLP012
JOLV024
MAS8
QUAP119
ROCP041
TAIB06
TAIB108K
ANTP203
Pudelite arv
BEAP01
ROTP070
ROTP212
DULP122
HENV0301
CACP013
TAIS01
ANTG1
CACP035
TAIB110K
MEVA5
BOI2
VAL1
5.Määrata hageja menetluskuludest 65% kostja kanda ja 35% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
6.46 (nelikümmend kuus) pudelit alkohoolseid jooke, mis on kohtutäitur O.Kutshmei poolt antud hoiule 27. oktoobril 2008. a AS-le NT Logistika jätta aresti alla kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Ülejäänud osas Tartu maakohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega seatud hagi tagamine tühistada. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja
sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE AS Vinifood (endise ärinimega AS Riviera Distribution, edaspidi ka hageja) ja OÜ Veinikaubamaja (edaspidi ka kostja) sõlmisid 25. oktoobril 2006. a konsignatsioonilepingu nr 4/2006 (edaspidi ka Leping). Konsignatsioonileping on komisjonilepingu alaliik, millega üks isik (konsignaator) kohustub teise isiku (konsignant) jaoks oma nimel ja konsignandi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma või ostma komitendile kuuluva eseme (komisjoniese). Lepingu täitmisel peab konsignaator järgima konsignandi juhiseid. Komisjonieseme säilimise eest peab seejuures hoolt kandma konsignaator. Lepingu kohaselt kohustus hageja saatma kostjale alkohoolseid tooteid (vein, šampanja jm), et kostja need välja paneks ja kolmandatele isikutele müüks (Lepingu punktid 1 ja 3). Vastavalt Lepingu punktile 4 oli kaupade müügihinna kehtestamise õigus kostjal ning müügi- ja lepinguhinna vahe oli kostja komisjonitasu, millest kostja pidi katma kõik kaupade müügiga seotud kulud. Lepingu punktist 7 tulenevalt kohustus kostja üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kella 12 esitama hagejale aruande konsignatsioonimüüki antud kaupade müügi kohta ja hageja kaupade laojäägi kohta. Hageja esitas seejärel kostjale müüdud kaupade kohta arve, mille kostja kohustus tasuma 7 kalendripäeva jooksul. Vastutus kaupade säilimise eest lasus Lepingu punkti 8 järgi kostjal. Sama punkti kohaselt on kaubad hageja omandiks kuni nende eest tasumiseni kostja poolt. Lepingu punkti 6 kohaselt oli hagejal õigus kaubad igal ajal tagasi võtta. Vastavalt Lepingu punktile 11 jõustus Leping allakirjutamise momendist ja kehtis kuni 1. maini 2007.a. Kostja jätkas Lepingu faktilist täitmist ka pärast 1. maid 2007. a. Seda asjaolu tõendavad muuhulgas kostja poolt hagejale pärast 1. maid 2007. a esitatud müügiaruanded (kostja poolt 05.06.2007.a hagejale saadetud maikuu müügiaruanne seisuga 05.06.2007.a; kostja poolt 02.07.2007.a saadetud juunikuu müügiaruanne 02.07.2007.a seisuga; kostja poolt 10.09.2007.a saadetud müügiaruanne seisuga 11.09.2007.a). Lepingu faktilisele täitmise jätkamisele pärast 1. maid 2007. a viitavad ka mitmed kostja poolt pärast seda kuupäeva hagejale saadetud e-kirjad. Eelnevast tulenevalt jätkus hageja ja kostja vaheline Lepingul rajanev võlasuhe ka pärast 1. maid 2007. a. Hageja lõpetas Lepingu 21. detsembril 2007. a seoses lepinguliste kohustuste rikkumisega kostja poolt. Nimelt rikkus kostja Lepingu punktist 7 tulenevat kohustust esitada hagejale aruandeid kostja poolt müügiks edastatud kaupade läbimüügi ning laoseisude kohta. Samuti rikkus kostja kohustust tasuda hageja poolt esitatud arved. Kuna kostja ei olnud vastavaid kohustusi täitnud,
kasutas hageja Lepingu punktist 14.1 ja 14.3 tulenevat õigust ja lõpetas Lepingu. Lepingu lõpetamise avalduses palus hageja kostjal tasuda arved nr R20373, R02139, R03167, R03723, R05040 ning tagastada või hüvitada hageja poolt edastatud kaubad. Kostja ei ole vastavaid kohustusi hagiavalduse esitamiseni täitnud. Lepingu kehtivuse ajal saatis hageja kostjale lao liikumise dokumentide alusel kaupu kokku 7 korral: Kuupäev Lao liikumise Kohtutoimiku Kogus (pudelite dokumendi number viide arv) 16.11.2006.a LL00114 I kd Lk 150-152
05.02.2007.a LL00004 I kd Lk 153-154
05.03.2007.a LL00012 I kd Lk 227
30.03.2007.a LL00021 I kd Lk 252
30.05.2007.a LL00042 I kd Lk 228
30.05.2007.a LL00043 I kd Lk 229
31.08.2007.a LL00079 I kd Lk 159-162
Kokku: 973 Lisaks lao liikumise dokumentide alusel kostjale üle antud kaupadele, on hageja kostjale arvesaateleht nr R20373 (toimiku lk 27) alusel tarninud kokku 108 pudelit hooajaveini. Seega on hageja kostjale üle andnud kokku 1 081 kaubaartiklit: 973 kaubaartiklit seitsme lao liikumise dokumendi alusel ja 108 kaubaartiklit arve-saateleht nr R20373 alusel. Hagejal on Lepingu punktist 7 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 tulenev õigus nõuda kostjalt arvete tasumist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 tulenev õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kostja oli Lepingu punktist 7 tulenevalt kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved 7 kalendripäeva jooksul. Hageja poolt kostjale saadetud arvete kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg isegi pikem kui 7 kalendripäeva, enamasti 20 kalendripäeva, kuid sellele vaatamata ei täitnud kostja arvete tasumise kohustust nõuetekohaselt. Kostja poolt hagejale esitatud müügiaruannete alusel esitas hageja kostjale kokku 9 arvet, millest 4 kostja tasus, 4 jättis tasumata ja 1 tasus osaliselt: Arve number Arve kuupäev Summa (koos Pudelite arv Tasumine km-ga) arvel R20373 15.11.2006.a 11 115,60 krooni 108 Osaliselt, tasumata 6115.60 krooni R21537 31.12.2006.a 5 623,20 krooni
Tasutud R00631 31.01.2007.a 4 524,40 krooni
Tasutud R01293 28.02.2007.a 3 012,70 krooni
Tasutud R02139 30.03.2007.a 4 601,45 krooni
Tasumata R02426 30.04.2007.a 1 946,45 krooni
Tasutud R03167 31.05.2007.a 9 079,40 krooni
Tasumata R03723 30.06.2007.a 1 405,25 krooni
Tasumata R05040 31.08.2007.a 4 677,35 krooni
Tasumata Eelnevast nähtub, et hageja poolt lao liikumise dokumentide alusel kostjale antud 973 kaubaartiklist on kostja täielikult tasunud 91 kaubaartikli eest. Kostja ei ole tasunud 882 kaubaartikli eest, sealhulgas 94 kaubaartikli eest, mille eest tasumiseks on hageja kostajale esitanud arve.
Eelnevast nähtuvalt võlgneb kostja hagejale tasumata arvetest tulenevalt kokku 25 879,05 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on oma rahalise kohustuse (arvete tasumine) täitmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks rahalise kohustuse täitmisele ka viiviste tasumist Seoses sellega, et Lepingus puudus kokkulepe viivise suuruse kohta lähtub hageja viivisenõude esitamisel seadusjärgsest viivise regulatsioonist. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel on hageja kostja poolt tasumata arvetega seonduvalt arvestanud viivist järgnevalt (summad on esitatud 30. septembri 2008. a seisuga, viivisearvestus I kd lk 3739):
Viivis arve nr R20373 tasumisega viivitamise eest kokku 1 678,96 krooni; Viivis arve nr R02139 tasumisega viivitamise eest kokku 726,47 krooni; Viivis arve nr R03167 tasumisega viivitamise eest kokku 1 269,43 krooni; Viivis arve nr R03723 tasumisega viivitamise eest kokku 183,54 krooni; Viivis arve nr R05040 tasumisega viivitamise eest kokku 525 krooni.
Eelnevast tulenevalt on 30.09.2008.a seisuga hageja viivisenõue kokku 4 383,40 krooni. Hageja taotlebki hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivise välja mõistmist kindla summana (4 383,40 krooni) ja hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutnud viivise välja mõistmist protsendina (0,03% päevas) põhinõudest (25 879,05 krooni) kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Vastavalt Lepingu punktile 14 oli hagejal õigus lõpetada Leping ning võtta tagasi kõik endale kuuluvad kaubad, teatades sellest kostjale ette vähemalt 2 nädalat, kui kostja on korduvalt rikkunud Lepingu punktis 7 sätestatud aruande esitamise kohustust ning kostja on korduvalt hilinenud Lepingu punktis 7 ettenähtud maksete tasumisega. Lepingu punktile 14 tuginedes ja nimetatud punktis sätestatud nõudeid järgides teatas hageja 21. detsembril 2007. a kostjale Lepingu lõpetamisest. Kõnesolevas teates palus hageja tagastada ka hagejale kuuluvad (Lepingu punkt 8) Lepingu täitmiseks kostjale üle antud veinid või hüvitada nende veinide maksumus. Kostja veine hagejale ei tagastanud. Samuti ei hüvitanud kostja veinide väärtust. Hageja esitab kostja valduses olevate veinide väärtuse tõendamiseks täiendava dokumentaalse tõendina saatelehe nr R07316 (I kd lk 44-54). Nimetatud saatelehelt nähtub kostja valduses olevate veinide müügihind (tulp “Summa”). Teisisõnu nähtub nimetatud dokumendist, millise rahasumma peaks kostja veinide eest hagejale tasuma. Nagu eelpool märgitud on hageja ja kostja vahel sõlmitud konsignatsioonilepingu näol tegemist komisjonilepingu alaliigiga ning sellele kohaldub komisjonilepingu regulatsioon. VÕS § 692 lg 2 sätestab, et komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui komisjonilepingut reguleerivas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Seoses sellega, et üleantu tagasinõudmist ei ole komisjonilepingut puudutavas peatükis käsitletud, kuulub kohaldamisele käsunduslepingute vastav regulatsioon. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale andma välja selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega on hagejal võimalik kostjale üleantud veinide tagastamist nõuda ka VÕS § 626 lg 1 alusel. Hageja osundab täiendavalt, et Lepingu punkti 6 kohaselt oli hagejal õigus kaubad tagasi võtta ka Lepingu kehtivuse ajal. Seega on hagejal kaupade tagastamise nõue kostja vastu sõltumata sellest, kas Leping on lõppenud või mitte.
24.märtsil 2009.a esitas hageja nõude täpsustuse (I kd lk 197-203). Hageja taotles kostjalt 167 126.12 krooni (25 879,05 krooni seoses tasumata arvetega + 141 247,07 krooni hüvitisena kaupade eest) ja viiviste väljamõistmist ning 27.10.2008.a NT Logistika AS-ile hoiule antud kaupade väljamõistmist hagejale (46 pudelit).
15.juulil 2009. a hageja uuesti täpsustas oma nõuet (II kd lk 9-11). Kostja on 1. juuni 2009. a vastuses ( I kd lk 246 – 248) tunnistanud 197 pudeli vastuvõtmist 34 535 krooni väärtuses. 08. juuni 2009. a eelistungil tunnistas kostja kõigi 4 allkirjastatud saatelehe alusel talle hageja poolt üleantud kaupade kättesaamist, see on kokku 209 pudelit, mille koguväärtus on 41 582,02 (summa sisaldab käibemaksu 18%). 8. juunil 2009. a toimunud eelistungil väitis kostja, et ta võlgneb hagejale veel 12 394,90 krooni. Hageja selgitab, et kostja selline seisukoht on väär ning tegelikkuses on kostja poolt võlgnetav summa oluliselt suurem. Võlgnetava summa leidmisel on kostja võtnud aluseks allkirjastatud saatelehtede koguväärtuse, millest kostja on ekslikult lahutanud tasutud arvete kogusumma (22 920,10 krooni). Praktiliselt kõik kostja poolt tasutud kaubad on kostjale üle antud allkirjastamata saatelehtede alusel. Seega ei ole kostja arvutuskäik õige. Hageja märgib, et kostja on müügiaruande esitanud ning arve tasunud vaid ühe kaubaartikli eest, mis on talle üle antud allkirjastatud saatelehe LL00021 alusel (I kd lk 252), mille maksumus oli 226,56 krooni (hind sisaldab käibemaksu 18%). Allkirjastatud saatelehtede alusel kostjale üleantud kaupade müüki on kostja deklareerinud, kuid arve tasumata jätnud kokku 41 kaubaartikli eest kogusummas 8 144,83 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18 %) (vaata lisa nr 11). Saatelehe LL00021 alusel üleantud kaupadest on mõned pudelid hoiustatud NT Logistika AS-s. See tähendab, et tõendatud on kostja kohustus tasuda hagejale allkirjastatud saatelehtede alusel üle antud 209 kaubaartiklist 163 kaubaartikli eest täiendavalt kogusummas 30 217,44 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%). Kostja võlgneb hagejale allkirjastamata saatelehtede alusel üleantud kaupade eest kokku 112 617,50 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%). Seoses uute tabelite koostamisel ilmnenud asjaoludega täpsustab ja täiendab hageja oma nõuet ning taotleb lisaks kostja poolt kas osaliselt või täielikult tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse ning nendega seotud viiviste väljamõistmisele kostjalt, hüvitise väljamõistmist 739 kaubaartikli eest summas 142 834,94 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18 %) ning 27.10.2008.a NT Logistika AS-ile hoiule antud kaupade väljamõistmist hagejale. Hageja palub lugeda hagi lõplikuks esemeks AS Vinifood nõue järgmises sõnastuses: “1) mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS-i Vinifood kasuks välja 168 713,99 krooni (millest 25 879.05 krooni on kostja poolt tasumata arved ja 142 834.94 krooni on hüvitis 739 kaubaartikli eest). 2) mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS-i Vinifood kasuks välja viivised järgmiselt: a. viivised summas 4 383,40 krooni arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja R05040 tasumisega viitamise eest kuni 30.09.2008.a; b. viivis, mis ei ole 30.09.2008.a seisuga veel sissenõutavaks muutnud, arvestatuna protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) alates 30.09.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas); 3) kohustada OÜ-d Veinikaubamaja AS-ile Vinifood välja andma 27.10.2008.a NT Logistika AS-is hoiustatud kaubaartiklid; 5) jätta OÜ Veinikaubamaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista OÜ-lt Veinikaubamaja välja AS-i Vinifood menetluskulud.” Hagi tagamine Hageja esitas hagi esitamisel ka taotluse hagi tagamiseks. Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja arestis hageja kasuks kostja valduses Fortuuna 1 või Arhitekti 36, Tartus asuvad veinid 788 pudelit kokku 91 766.08 krooni väärtuses (I kd lk 57 –
63). Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2008. a määrusega jäeti maakohtu hagi tagamise määrus muutmata (I kd lk 189-190).
7.oktoobril 2008. a täites Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2008. a määrust, arestis kohtutäitur O. Kutshmei aadressil Fortuuna 1, Tartus, kokku 150 pudelit alkohoolseid jooke vastavalt vara arestimise aktile. Vara jäeti hoiule kostja juhatuse liikmele Tea Lajal ́ile, kes avaldas, et inventuuris märgitud veinid on mitme maaletooja portfellist. Nimekiri veinidest on koostatud üldväljendites ja pole jälgitav, mis veini täpselt selle all mõeldi (I kd lk 110-118, lk 132-133). 27. oktoobril 2008. a koostas kohtutäitur lisa vallasvara arestimise aktile (I kd lk 120 – 130, 134135). Lisaks 7. oktoobril 2008. a üleskirjutatud 150-le pudelile kirjutati samas üles veel 18 pudelit. Arestitud vara kokku 30 nimetust ja 46 pudelit anti hoiule NT Logistika AS-le (asukoht Tähe 106a, Tartu). Kahte pudelit veini (Chateau Figeac St-Emilion Rouge) keeldus võlgniku esindaja kohtutäiturile välja andma. Kohtutäitur selgitas kohtule (II kd lk 77), et ülejäänud 121 pudelit alkohoolseid jooke, mis jäid 7. oktoobril 2008. a kostja juhatuse liikme T. Lajali vastutavale hoiule ei olnud teistkordsel kontrollimisel 27. oktoobril 2008. a enam alles ja T.Lajal vastas kohtutäiturile, et neid veine enam ei ole. T. Lajalile vastutavale hoiule jäetud veinid jäid kostja juurde riiulitele, kus nad olid, neid ei eraldatud ülejäänud kaubast. KOSTJA SEISUKOHT (I kd tl. 87) Pooltevaheline leping lõppes 1. mail 2007. a ja lepingu jätkumist kokku ei lepitud. Kostja ei saanud lepingu alusel ka enam kaupu. Lepingu lõppemine oli kostja soov, sest hageja oli sattunud probleemidesse, mis häiris ka kostja tööd. Sealhulgas oli probleemiks tõsised segadused kauba arvestamisel lepingu algusest peale. Kostja on tasunud hagejalt saadud kauba eest viiel korral 2007. a kokku 17920.10 krooni. Hageja uus töötaja soovis 2007. a teisel poolel arvete tasumist, mille alusel kostja ei olnud kaupa saanud. Kostjale esitati topeltarve, mille alusel sooritati makse 31. oktoobril 2007 5000 krooni, korrektsete dokumentide puudumisel maksti oletuslik summa. 5. veebruaril 2007 tasutud arve esitati uue nime all sügisel 2007. a. Peale kahtluste tekkimist palus kostja telefoni teel hagejal saata korrektsed dokumendid, et oleks võimalik üle vaadata kogu senine kauba liikumise ajalugu. Seda ei tehtud. Peale lepingu lõppemist tasus kostja kaupade eest sellise aja jooksul ja tingimustel, mis sobis kostjale kuni kauba eest lõpliku tasumiseni. Tagantjärele ja põhjendamatult koostatud arved ei kuulu tasumisele. Arvete põhjendamiseks on vaja alusdokumente, mis kinnitaksid, et hageja on andnud kostjale kaupu. Lepingu p 2 kohaselt tuli kaup üle anda saatelehega, kus fikseeritakse kaupade kogus ja hind. Vajadusel pidi Konsignant lisama saatelehele kvaliteeditõendi. Kauba vastuvõtmisel pidi Konsignaatar esitama volituse koos isikut tõendava dokumendiga. Konsignataar pidi kinnitama kaupade vastuvõttu allkirja ja pitsatiga saatelehel.
21.detsembril 2007 Aare Raigi advokaadibüroos koostatud teadet Lepingu ülesütlemise kohta ei ole kostjale esitatud. Selle koostamise alus ja sinna märgitud summad on ebaselged. 7. oktoobril 2008 arestitud veinid kuuluvad kostjale.
4.mail 2009. a avaldas kostja kohtule, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud e-kirjades on segase sisuga, liikunud mitme arvuti vahel, jättes toimunust vale pildi. Kostjal on põhjust kahelda e-kirjade õigsuses- näiteks 3. veebruari 2007. a kostjalt saadetud kiri; 4. mai 2007, 5. juuni 2007, 2. juuli 2007, 10. septembri 2007 e-kirjade automaatne päis on korraga kahes keeles, mis viitab e-kirjade töötlusele, muutes need mitteusaldusväärseks. Kuna kostja uuendas 2007. a sügisel arvutit, puudub hetkel võimalus kirjade täpseks võrdluseks-oodatakse haldaja vastust. Kostja palus kaheldava sisuga dokumendid menetlusest kõrvaldada ( I kd lk 230-231, 245). 3. juuni 2009. a kirjalikus vastuses kohtule tunnistas kostja, et on hagejalt vastu võtnud 197 pudelit veini jms jooke 34 535 krooni väärtuses. Vastuvõetud toodete nimekirjas on veine, mille
tegelikku nime ei olnud võimalik hiljem kokku viia kostjale esitatud arvetega või hinnakirjas esitatud toodetega. Kostja tunnistab, et võttis kaupu vastu ka vigaste dokumentide alusel heas usus. Kokku on kostja tasunud hagejale kaupade eest 22 920.10 krooni (I kd lk 246-248).
KOHTUISTUNG
15.aprilli 2009.a. istungil vaidlustasid kostja esindajad kõik hageja poolt kohtule tõendina esitatud e-kirjad ja e-kirjaga saadetud dokumendid, kuna need võivad olla võltsitud. Kostja ei saa esitada kohtule ise oma e-kirju hagejale, kuna arvuti on välja vahetatud ja programmid on muutunud ja kirju ei ole alles. (I kd lk 223). Hageja selgitas, et hagejale osutas laoteenust firma VIA 3L, kes tegeles ka kauba transpordiga kostjale. Kokku on tarnitud kostjale hageja poolt 973 pudelit veini, millest 139 pudeli eest on tasutud, hoiul on 46 pudelit ja tasumist nõuab hageja 738 pudeli eest. 8. juuni 2009. a istungil võttis kostja juhatuse liige J. Lajal omaks, et kostja on saanud saatelehtede nr 12, 21, 42 ja 43 alusel kokku 109 pudelit veini ja on hagejale võlgu 12 394.90 krooni. Kostja esindaja selgitas, et kostja 4. mai 2009. a avaldust kohtule tuleb käsitleda dokumendi võltsituse avaldusena.
8.septembri 2009 kohtuistungil vaatles kohus kohtutäituri poolt arestitud ja NT Logistika OÜ-s hoiustatud veine. Kohus vaatles veine arestimisaktis I kd lk 120-130 märgitud järjekorras. Kokku vaatles kohus kõiki kohtutäituri poolt hagi tagamise korras hoiustatud 46 pudelit. Kostja esindaja avaldas, et vaadeldud pudelid vastavad arestimisaktile. Kostja ei ole kindel, et kõik arestitud pudelid on saadud hagejalt. Kostja võttis omaks, et 27. oktoobri 2008. a arestimisaktis positsioonid 3, 6, 31, 34, 68, 80, 93, 94, 104, 105, 107, 108, 109, 110- kokku 14 pudelit on saadud hagejalt. Ülejäänud joogid on saadud teistelt tarnijatelt, mida on võimalik tuvastada vastavalt partii numbrile. Seega võttis kostja omaks, et ta on saanud allkirjastamata saatelehtedelt järgmised veinid: 3, 6, 31, 34, 93 - LL00079; 68, 80, 94,104, 105, 107, 108, 109, 110 - LL00114 Hageja jäi kohtuvaidlustes kõigi kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuvaidluste käigus avaldas hageja täiendavalt veel järgmist: Lepingu kehtivuse ajal hageja poolt kostjale esitatud 9st arvest 5 jättis kostja kas osaliselt või täielikult tasumata. Täielikult tasumata jättis kostja arved nr R02139, R03167, R03723 ja R05040. Osaliselt jättis kostja tasumata arve nr R20373. Asjaolu, et kõnesolevad arved on kostja poolt tasumata, kinnitavad iseenesest ka kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (toimiku lk 90-95). Ükski kostja poolt esitatud maksekorraldus (va 31.10.2007.a maksekorraldus, millega hageja luges osaliselt tasutuks arve nr R20373) ei puuduta arveid, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kokku võlgneb kostja hagejale tasumata arvetest tulenevalt 25 879,05 krooni. Hageja rõhutab, et kõik kostja poolt tasumata arved (va arve nr R20373, mille kostja pidi tasuma koheselt) on hageja kostjale esitanud kostaja poolt hagejale edastatud müügiaruannete alusel: Arve number Müügiaruanne Kohtutoimiku viide (aruanne) R02139 Müügiaruanne märtsi kohta R03167 Jaanus Lajal’i 05.06.2007.a e-kiri koos I kd Lk 16-17 manusega R03723 Jaanus Lajal’i 02.07.2007.a e-kiri koos I kd Lk 18-19 manusega R05040 Jaanus Lajal’i 10.09.2007.a e-kiri koos I kd LK 20-21 manusega
Kostja ei ole kõnesolevaid arveid tasunud ka vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Näiteks edastas hageja 12.09.2007.a kostjale e-kirja tabeli tasumata arvete kohta (toimiku lk 3536). Kostjale esitatud tabelist nähtus arve koostamise kuupäev, maksetähtaeg, arve number ning arve alusel tasumisele kuuluv summa. Kostja esitatud andmeid ega ühtegi arvet ei vaidlustanud. Hageja korduvate nõudmiste tulemusena tasus kostja 31.10.2007.a hagejale 5 000 krooni. See iseenesest kinnitab, et kostja oli teadlik oma võlast ja aktsepteeris seda. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et arved nr R02139, R03167, R03723, R05040 ja R20373 oleksid kostja poolt hagejale täielikult tasutud. Hagiavalduses taotles hageja algselt kokku 788 hageja poolt kostjale üleantud kaubaartikli väljanõudmist kostjalt. Kohtumenetluse käigus, eelkõige hagi tagamise määruse täitmise käigus, on selgunud, et suurem osa hageja poolt kostjale üle antud hagejale kuuluvaid kaupu ei ole enam kostja valduses. Arvestades hageja poolt kostjale Lepingu kehtivuse ajal üle antud kaubakogust (973 kaubaartiklit), kostja poolt Lepinguga kooskõlas müüdud kaubakogust st kaubakogust, millega seoses on hageja esitanud kostjale arveid, 27.10.2008.a NT Logistika AS-ile üle antud kaubakogust (46 pudelit), on käesolevaks hetkeks ebaselge 739 kaubaartikli asukoht ja staatus. Kostja tegevusest ja kostja poolt kohtumenetluse käigus tehtud avaldustest võib samas järeldada, et kostjal puudub kas võimalus või soov nimetatud kaubaartiklite tagastamiseks hagejale. Seoses hageja poolt kostjale üle antud kaupade tagastamise nõudega vaidlevad hageja ja kostja peamiselt selle üle, kas kostja on kõikides kohtule esitatud lao liikumise dokumentides nimetatud kaubad ka tegelikult kostjale üle andnud või mitte. Hageja rõhutab, et kõigis kohtule esitatud lao liikumise dokumentides kajastatud kaubad on reaalselt ka kostjale üle antud. Nagu eespool märgitud saatis hageja Lepingu kehtivuse ajal kostjale kaupu 7 lao liikumise dokumendi alusel (kokku 973 kaubaartiklit). Seitsmest lao liikumise dokumendist neli (LL00012, LL00021, LL00042 ja LL00043) on kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja allkirjaga. 08.06.2009.a eelistungil tunnistas kostja kõigi 4 allkirjastatud lao liikumise dokumendi alusel talle hageja poolt üleantud kaupade kättesaamist. Seega puudub vaidlus, et kostja on allkirjastatud lao liikumise dokumentides nimetatud kaubad, see on kokku 209 pudelit, mille koguväärtus on 41 582,02 (summa sisaldab käibemaksu 18%), kätte saanud. Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud kaubad, kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid: (1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L on lao liikumise dokumendi LL00114 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud. (2) Kostja seadusliku esindaja Jaanus Lajal’i 08.01.2007.a e-kiri koos manusega. 08.01.2007.a e-kirjaga edastas kostja müügiaruande 2006.a detsembri müükide kohta ja kostja enda poolt koostatud aruande hagejale kuuluvate kaupade laojäägiga kostja juures. 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli tulbast “Kogus” (paremalt viies tulp) nähtub, kui palju kaupu on hageja kostajale üle andud, tulbast “Alles” (paremalt kolmas tulp) nähtub, kui palju hageja poolt üle antud kaupadest on kostja poolt müümata ning tabeli paremalt teisest tulbast nähtub, kui suure koguse kaupu müüs kostja 2006.a detsembris. Hageja osundab, et enne 08.01.2007.a oli hageja Lepingu alusel edastanud kostjale kaupu ühe saatelehe – lao liikumise dokument LL00114 – alusel, kokku 277 kaubaartiklit. Oma 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabelis deklareerib kostja 278 kaubaartikli saamist. Lao liikumise dokumendi LL00114 ja kostja 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli võrdlemisel ilmneb, et põhimõtteliselt kinnitab kostja oma 08.01.2007.a e-kirjas, et ta on kõik lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud veinid kätte saanud.
(3) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 1 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537, R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud kokku 91 kaubaartikli eest, mille hageja andis kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00114 alusel. Hageja osundab, et arvete nr R21537 ja R00631 aluseks olevad müügiaruanded esitati hagejale ajal, mil kostjale oli tehtud vaid üks saadetis – lao liikumise dokumendi LL00114 alusel. Arve nr R21537 aluseks oleva müügiaruande esitas kostja hagejale 08.01.2007.a (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 14) ning arve nr R00631 aluseks oleva müügiaruande 03.02.2007.a (toimiku lk 207-210). Lao liikumise dokumendi LL00114 alusel tarniti kostjale kaupa 16.11.2006.a. Järgmine saadetis tehti 05.02.2007.a lao liikumise dokumendiga LL0004. (4) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 4 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas on 15 lao liikumise dokumendiga LL00114 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud kaubad kätte saanud; (5) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 31 lao liikumise dokumendiga LL00114 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118). Hageja on seisukohal, et nimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00114 kajastatud 277 kaubaartiklit ka tegelikult kätte saanud. Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00004 nimetatud kaubad, kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid: (1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L on lao liikumise dokumendi LL00004 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud. (2) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 1 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537, R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud kokku 2 kaubaartikli eest, mille hageja andis kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00004 alusel. (3) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 4 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas on 10 lao liikumise dokumendiga LL00004 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00004 nimetatud kaubad kätte saanud; (4) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 35 lao liikumise dokumendiga LL00004 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118). Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00079 nimetatud kaubad, kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid: (1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L on lao liikumise dokumendi LL00079 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud. (2) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 1 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537,
R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud vähemalt 1 kaubaartikli eest, mille hageja andis kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00004 alusel; (5) Hageja poolt 14.07.2009.a kohtule esitatud tabel 4 (hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas on 16 lao liikumise dokumendiga LL00079 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00079 nimetatud kaubad kätte saanud; (3) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 71 lao liikumise dokumendiga LL00079 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118). Hageja selgitab, et hüvitise arvestamisel 739 kaubaartikli eest lähtus hageja saatelehel nr R07316 (toimiku lk 44-54) näidatud hindadest (ei sisalda käibemaksu). Hinnad sisaldavad hageja poolt kostjale kohaldatud 4%-list allahindlust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaupade hind oleks hageja poolt näidatust väiksem. Hageja märgib, et kostja on müügiaruande esitanud ning arve tasunud vaid ühe kaubaartikli eest, mis on talle üle antud allkirjastatud saatelehe LL00021 alusel (toimiku lk 252), mille maksumus oli 226,56 krooni (hind sisaldab käibemaksu 18%) (vaata tabel 1). Allkirjastatud saatelehtede alusel kostjale üleantud kaupade müüki on kostja deklareerinud, kuid arve tasumata jätnud kokku 41 kaubaartikli eest kogusummas 8 144,83 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18 %) (vaata lisa nr 11). Saatelehe LL00021 alusel üleantud kaupadest on mõned pudelid hoiustatud NT Logistika AS-s. See tähendab, et tõendatud on kostja kohustus tasuda hagejale allkirjastatud saatelehtede alusel üle antud 209 kaubaartiklist 163 kaubaartikli eest täiendavalt kogusummas 30 217,44 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%). Hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisast nr 9 nähtub, et kostja võlgneb hagejale allkirjastamata saatelehtede alusel üleantud kaupade eest kokku 112 617,50 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%).Arvestades kostja poolt tasumata arveid ning hüvitist kostjale üle antud kaupade eest, võlgneb kostja hagejale kokku 168 713,99 krooni. MENETLUSE UUENDAMINE ja POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Kohus uuendas asja sisulise arutamise 16. oktoobri 2009. a määrusega (II kd lk 83). Kohus soovis menetluse uuendamise järgselt eelkõige teada saada poolte seisukohta kostja maksekorraldusele nr 122 2. juulist 2007. a summas 2813.55 krooni. Kostjalt soovis kohus lisaks teada saada, millist kostjale esitatud arvet tasus kostja maksekorraldusega nr 172 31. oktoobrist 2007 summas 5000 krooni, kus selgituste lahtris on tasumisele kuuluva arve number märkimata. Samuti kohustas kohus hagejat esitama tabeli kujul kaubaartiklite kaupa andmed, milliste saatelehtede alusel on hageja tarninud kostjale kaubaartiklid, mis on arestitud kohtutäituri poolt
7.oktoobril 2008. a. Hageja teatas kohtule, et maksekorraldusega nr 122 2. juulist 2007. a tasus kostja arvet nr R01182 ja hagejal ei ole kostjale nimetatud arve tasumise osas pretensioone. Nimetatud arve alusel müüdi kostjale toidukaupa-oliiviõli, kaupa ei müüdud konsignatsiooni korras ja see arve ei ole hõlmatud pooltevahelise vaidlusega. Hageja ei arvesta maksekorraldusega nr 122 tasutud summat lepingu alusel saadud kaupade eest tasumisel. Hageja esitas kohtule ka täiendatud versiooni tabelist nr 3, mis on täiendatud 7. oktoobri 2008. a arestimistoimingu informatsiooniga. Samuti esitas hageja veel täiendavad seisukohad allkirjastamata saatelehtede alusel kaupade tegeliku kohaletoimetamise kohta kostjale (II kd lk 87-96).
Kostja ei ole kohtu 16. oktoobri 2009. a määruses esitatud küsimustele selgelt vastanud. Kostja kinnitas üksnes, et on tasunud kõikide hagejalt saadud kaupade eest osamaksetena. Regulaarseid makseid sooritati heas usus. Tasumiste ja kaupade koguste kontrollimiseks koostas kostja üldisi inventuure. Korduvatest palvetest hoolimata ei ole hageja kunagi kostjale esitanud alkoholiseaduse p-le 21 vastavaid dokumente, seades pahatahtlikult ohtu kostja kui alkoholikäitleja. Väidetavad saatelehed ja väidetav tabel-kokkuvõte, mis esitati kohtule, mõtles hageja välja hiljem ja sellel väljamõeldisel puudub seos kostjaga ( II kd lk 120). Pooled on kohtule teatanud oma nõusolekust lõpetada asja arutamine kirjalikus menetluses (II kd lk 121-122). KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED
1.Pooltel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 25. oktoobril 2006. a konsignatsioonilepingu nr 4/2006, mille alusel oli hageja kohustatud kostjale saatma alkohoolseid jooke, et kostja need välja paneks ja kolmandatele isikutele müüks. Kohtuistungil ja kirjalikus vastuses kohtule võttis kostja omaks, et ta on saanud hagejalt kokku 209 kaubaartiklit allkirjastatud saatelehtede alusel. Pooled ei vaidle kaubaartiklite hinna üle, küll aga vaidlevad pooled lepingu tähtaja ja hageja poolt kostjale saadetud kaubaartiklite koguse üle kolme allkirjastamata saatelehe (lao liikumise dokumendi) nr LL00114, LL00004, LL00079 alusel. Kostja väidab, et ta on tasunud hagejale Lepingu alusel 22929.10 krooni (I kd lk 248). Hageja ei loe 2. juuli 2007. a maksekorralduse nr 122 alusel tasutud 2813.85 krooni Lepingu järgi tasumiseks. Kostja on vaidlustanud ka kõigi hageja poolt kohtule tõendina esitatud kostja seadusliku esindaja J. Lajali poolt hagejale saadetud e-kirjade ehtsuse ja palunud need dokumendid toimikust kõrvaldada.
2.Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostja taotluse osas hageja esitatud e-kirjade kui tõendite toimikust kõrvaldamiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendina järgmised e-kirjad: 1) 5. juuni 2007 Jaanus Lajal AnnaLiisa Sesminile – I kd lk 16; 2) 2. juuli 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile- I kd lk 18; 3) 10. september 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile- I kd lk 20; 4) 25. juuli 2007 Jaanus Lajal anna-Liisa Sesminile, I kd lk 22; 5) 3. september 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk 23; 6) 19. november 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk 148; 7) 4. mai 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk 205; 8) 3. veebruar 2007 Jaanus Lajal Terjele (Terje Odraks) I kd lk 207; 9) 7. märts 2007 Jaanus Lajal Terjele (Terje Odraks) I kd lk 211; 10) Jaanus Lajali ja Terje ja Jaanus lajali ja Vinifood vahelised meilid 13-14. veebruar 2007 ja 1. oktoober 2007 II kd lk 19-20; 11) 8. jaanuar 2007 Jaanus Lajali meil Terjele (Terje Odakas) II kd lk 23. TsMS §-st 272 lg 1 tulenevalt võib dokumentaalseks tõendiks olla ka elektroonilise salvetusega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 274 kohaselt võib elektroonilise dokumendi esitada kohtule väljatrükina. Hageja on esitanud nimetatud elektroonilised dokumendid kohtule väljatrükina. Dokumendi ehtsuse vaidlustamist reguleerib TsMS § 277. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt peab menetlusosaline oma taotlust põhistama. Lõige 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Lõige 3 kohaselt võib kohus dokumendivõltsituse kontrollimiseks määrata ekspertiisi. Kohus leiab, et kostja ei ole taotlust ekirjade kõrvaldamiseks mitte millegagi põhistanud. Puudub asjatundja või eksperdi arvamus selles, et kui osa teksti elektroonilise dokumendi väljatrükil on teises keeles (käesoleval juhul vene keeles), siis viitab see dokumendi võltsitusele. Kostja on soovinud oma taotlusega väita, et kostja esindaja J. Lajal ei ole kohtule esitatud e-kirju saatnud. Samas ei ole kostja esitanud kohtule võrdlemiseks kostja esindaja nn ehtsaid e-kirju ja müügiaruandeid. Kostja ei ole oma
väidet, et kostja arvuti on väljavahetatud ja e-kirjad ei ole säilinud, mitte millegagi tõendanud. Kohus juhib tähelepanu Lepingu p-le 7, mille kohaselt oli kostjal kohustus esitada müügiaruandeid iga kuu esimeseks kuupäevaks e-kirja või faxi teel. Vaidlustades hageja poolt kohtule esitatud kostja müügiaruannete ehtsuse, tulnuks kostjal esitada kohtule nn ehtsad müügiaruanded. Kostja ei ole seda teinud. Kostja taotlus e- kirjade kui dokumentaalse tõendi ehtsuse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata ja e-kirju on kohtul võimalik hinnata tõendina teiste tõenditega kogumis.
3.Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud konsignatsioonilepingule tuleb kohaldada võlaõigusseaduse komisjonilepingu sätteid (VÕS §-d 692-702). VÕS § 692 lg 1 kohaselt komisjonilepinguga kohustub üks isik teise isiku jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile kuuluva eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS-i 39. peatükist ei tulene teisiti.
4.Pooled on sõlminud Lepingu kirjalikus vormis. Lepingu p 12 kohaselt kõik lepingus tehtavad muudatused ja täiendused kehtivad ainult siis, kui nad on vormistatud kirjalikult lepingu lisana. Lepingu p 11 sätestatud tähtaja muutmises pooled kirjalikus vormis kokku leppinud ei ole. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja on seisukohal, et kuigi kirjalikus vormis sõlmitud lepingu p-st 11 tulenevalt pidi leping kehtima 1. maini 2007. a, leppisid pooled kokku lepinguliste suhete jätkumises pärast seda tähtaega. Hageja ütles kostjale lepingu üles 21. detsembril 2007. a. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Pärast lepingu punktis 11 kokku lepitud lepingu lõppemise tähtaega 1. mai 2007 on hageja veel kolmel korral (laoliikumise lehed nr LL 00042, 00043, 00079) tarninud kostjale kaupu ja esitanud arveid. Arvete esitamise aluseks olid kostja poolt edastatud müügiaruanded. Kuna kaubad olid kuni tasumiseni hageja omandis, siis oleks kostja pidanud 1. mail 2007. a lepingu lõppemisel kõik müümata kaubaartiklid hagejale tagastama. Vastavaid väiteid ja tõendeid ei ole aga kostja kohtule esitanud. Kuna kostja jättis müümata kaubad hagejale tagastamata ja hageja nõustus Lepingut edasi täitma, siis pidi kostja hageja käitumisest aru saama, et mõlemad pooled on nõus ka pärast 1. maid 2007. a Lepingust tulenevaid suhteid jätkama, kuigi selles osas puudub poolte kirjalik kokkulepe. Leping muutus tähtajatuks ja kestis kuni hageja poolse lepingu ülesütlemiseni. Kui ka kostja ei saanud 17. jaanuaril 2008. temale edastatud Lepingu ülesütlemise avaldust kätte, on ta nimetatud dokumendi (I kd lk 24-25) kätte saanud koos hagimaterjalidega ja ei ole avaldanud soovi lepingu jätkamiseks.
5.Hagi koosneb kolmest alanõudest: kostja poolt esitatud müügiaruannete alusel esitatud arvete tasumise nõue; müümata kauba tagastamise nõue ja müümata kauba, mille väljaandmisest kostja keeldub ja mille asukoht on hagejale teadmata, hüvitamise nõue.
6.Hageja on kaubaartiklid grupeerinud kuude gruppi, mille kohta on koostatud ka vastavad tabelid: 1) allkirjastamata saatelehtede nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud kaubad, mille kohta on esitatud müügiaruanne ja arve ning mis on tasutud (kokku) 94 pudelit. Lisandub veel üks pudel, mis on üle antud allkirjastatud saatelehe alusel, mille kohta on esitatud aruanne ja arve, mis on tasutud. (II kd lk 29).
2) Allkirjastatud saatelehtede nr LL00012, LL00021, LL00042, LL00043 alusel üleantud kaubad, ei ole aruannet ega arvet ja on kohtutäituri poolt hoiustamata – kokku 163 pudelit 30217.44 krooni väärtuses (II kd lk 30). 3) Allkirjastamata saatelehtede nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud kaubad, mille kohta ei ole aruannet ega arvet ja mis on hoiustamata- kokku 576 pudelit 112 617.50 krooni (koos käibemaksuga) väärtuses (II kd lk 31-34). Pärast menetluse uuendamist täiendas hageja tabelit nr 3 7. oktoobri 2008. a arestimistoimingu informatsiooniga (II kd lk 112-119). 4) AS-le NT Logistika kohtutäituri poolt üle antud kaubad- saatelehtedelt LL00114, LL00004, LL00021 (allkirjastatud saateleht); LL00079- kokku 46 pudelit ( II kd lk 35). 8. septembri 2009.a kohtuistungil märkis hageja nõustaja veinide alal Külli Rebane-Joamets (II kd lk 77), et selles tabelis ei ole viimased veerud (tootja, artikkel) vastavuses toote nimega, mistõttu kaubaartiklite vaatlemisel lähtus kohus kohtutäituri poolt AS-le NT Logistika hoiule andmise aktist (I kd lk 120-130). Kohus leiab, et AS-le NT Logistika hoiule antud kaubaartiklite käsitlemisel tuleb aluseks võtta kohtutäituri nimetatud akt. 5) Allkirjastatud saatelehe nr LL00012, LL00021, LL00042, LL00043 alusel üle antud kaubad, aruanne ja arve olemas, arve tasumata- 41 pudelit 8144.83 krooni väärtuses (II kd lk 36). 6) Allkirjastamata saatelehe nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud kaubad, esitatud aruanne ja arve, arve on tasumata – 56 pudelit 11856.45 krooni väärtuses (II kd lk 37).
7.Hageja nõuab tasumata arvete alusel kostjalt 25 879.05 krooni tasumist. Kokku on hageja esitanud kostjale Lepingu ja kostja esitatud müügiaruannete alusel 9 arvet kokku 45 985.80 krooni, millest 4 kostja tasus, 4 jättis tasumata ja ühe arve tasus osaliselt. Arvete koostamise aluseks olid kostja müügiaruanded, mis kostja edastas hagejale e-kirjaga. Kohus käsitleb ekirjaga saadetud müügiaruandeid lubatava tõendina, millega on tõendatud, et kostja on arvetel märgitud kaubad kätte saanud ja edasi müünud, mistõttu on kostjal tekkinud lepingu p-st 7 tulenev kohustus kaupade eest tasuda hageja poolt esitatud arve alusel. Kostja väide, et hageja on esitanud topeltarveid, on ebakonkreetne ja asja sisulise arutamise käigus kostja poolt tõendamist ei leidnud. Konkreetselt ei ole kostja ühtegi hageja poolt esitatud arvet vaidlustanud. Kostja väidab, et on arvete alusel tasunud 22920.10 krooni. Kostja on oma vastuses viidanud ka 2. juuli 2007. a maksekorraldusele summas 2813.85 krooni (I kd lk 87, 94) kui Lepingu järgsele tasumisele. Maksekorraldusel on kostja viidanud arve nr R01182 tasumisele. Hageja nimetatud arve tasumise osas käesolevas hagis nõudeid ei ole esitanud ja on kohtule selgitanud, et nimetatud arve on kostjale esitatud oliiviõli eest ja see tasumine ei ole seotud Lepinguga. Kostja ei ole vastuseks kohtu küsimusele mingeid selgitusi andnud ja ei ole ka hageja selgitustele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna maksekorraldusest nähtuvalt ei ole tasumine toimunud hagiavalduses märgitud lepingu alusel esitatud arvete katteks, siis ei saa nimetatud tasumist Lepingu täitmisel arvestada. Seega on kostja tasunud Lepingu alusel esitatud arvete alusel 20106.25 krooni ja peab tasuma veel 25879.05 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 25879.05 krooni, mis tuleneb arvete nr RO2139, RO3167, RO3723, RO5040 tasumata jätmisest ja arve nr R20373 osalisest tasumata jätmisest. Nimetatud arved on esitatud kõik 2006.a ja 2007.a ja nõue on muutunud sissenõutavaks.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingus puudub kokkulepe viivise suuruse kohta, mistõttu on hagejal õigus lähtuda viivisnõude esitamisel seadusjärgse viivise regulatsioonist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega on seadusjärgne viivisemäär periooditi järgmine: 1. juuli – 31. detsember 2006. a – 2,75+7=9.75% aastas (päevas o,o27%); 1. jaanuar- 30. juuni 2007 – 3, 5+7= 10.5% aastas (päevas 0,029%); 1. juuli 2007 – 31. detsember 2008 4+7 = 11% aastas (päevas 0, 03%) ja perioodil 1. jaanuar- 30. juuni 2009 2, 5 + 7 = 9, 5 % aastas (päevas 0,026%); 1. juuli – 31.detsember 2009 1+ 7 =8% aastas(0,022 % päevas). Hageja on esitanud viivisearvestuse I kd lk 37-39. Arve nr R20373 alusel tekkinud nõue muutus sissenõutavaks 7. detsembrist 2009.a.. Arve nr RO2139 muutus sissenõutavaks 21. aprillist 2007.a. Arve nr RO3167 muutus sissenõutavaks 22. juunil 2007.a. Arve nr R03723 muutus sissenõutavaks 22. juulil 2007.a. Arve nr RO5040 muutus sissenõutavaks 22. septembrist 2007.a. Hageja on esitanud viivisenõude hagi esitamise seisuga 30.september 2008.a. kõigi arvete järgi kokku 4383.40 krooni. Kostja viivise arvestamise õigsust ei ole vaidlustanud. Seega tuleb seisuga 30.september 2008. a kostjalt välja mõista viivis arvete tasumisega viivitamise eest 4383.40 krooni. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud ka pärast hagi esitamist, mistõttu tuleb arvestada viivist ka perioodil 1. oktoober 2008.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 30. detsember 2009.a. so 456 päeva. Viivist tuleb sel perioodil arvestada järgmise valemi alusel: 25 879.05 krooni x 0,03 % x 92 päeva + 25879.05 krooni x 0,026 % x 181 päeva + 25879.05 krooni x 0,022 % x 183 päeva = 714.26 + 1217.87 + 1041.89 = 2974.02 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodil 1. oktoober 2008 – 30. detsember 2009. a välja mõista viivis 2974.02 krooni. Alates 31. detsembrist 2009.a. tuleb kostjalt välja mõista viivis, arvestatuna protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (kuni 31. detsembrini 2009.a 1 % + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue 25 879.05 krooni.
9.Lepingu p 8 kohaselt vastutab kostja temale üle antud kaupade säilimise eest nende maksumuse ulatuses. Kaubad on hageja omandiks kuni nende eest tasumiseni kostja poolt ja kuuluvad vajaduse korral hagejale tagastamisele. Lepingu p 14 kohaselt on hagejal õigus lepingu lõpetamisel võtta tagasi kõik endale kuuluvad kaubad. Ka VÕS §-de 692 lg 2 ja § 626 lg 1 koosmõjust tuleneb, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja väidab, et seitsme laoliikumise lehe kohaselt on hageja üle andnud kostjale 973 kaubaartiklit, millele lisandub veel arve-saatelehe nr R20373 alusel 108 kaubaartiklit kohese tasumise tingimusega. Kokku on hageja väitel kostjale üle antud 1081 kaubaartiklit. Kostja on 973-st laoliikumise lehe alusel saadud kaubaartiklist koostanud müügiaruande 185 kaubaartikli kohta, st need kaubad on müüdud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda ülejäänud 788 (973-185) kaubaartikli tagastamist Lepingu p 8 ja 14 ning VÕS §-de 692 lg 2 ja § 626 lg 1 alusel.
10.Vastavalt kohtutäituri 27. oktoobri 2008. a vallasvara arestimise aktile täiteasjas nr 084/2008/3261 on kohtutäitur hagi tagamise korras arestinud ja hoiustanud AS-s NT Logistika 46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on ära võetud kostjalt (I kd lk 120 – 130, 135). Hageja väidab, et nimetatud kaubaartiklid tarnis kostjale hageja. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kaubaartiklid, mis on märgitud 27. oktoobri 2008. a arestimisaktis positsioonidel 3, 6, 31, 34, 68, 80, 93, 94, 104, 105, 107, 108, 109, 110, on ta saanud hagejalt (II kd lk 78). Kohus on võrrelnud nimetatud arestimis-hoiustamisakti saatelehtedega nr LL00114, LL00004, LL00021, LL00079 ja asub järeldusele, et asjas on tõendamist leidnud, et kõik nimetatud 46 kaubaartiklit, mis on kantud kohtutäituri 27. oktoobri 2008. a hoiustamise nimekirja, on kostja saanud hagejalt ja kostjat tuleb kohustada need kaubaartiklid hagejale tagastama. Kostja ei ole oma väidet, et osad kaubaartiklid, mis on kohtutäitur arestinud kostja juures ja hoiustanud, võivad olla saadud teistelt tarnijatelt, mitte millegagi tõendanud.
11.Ülejäänud kaubaartiklite osas, mille osas ei ole kostjale esitatud arvet ja mis ei ole hoiustatud on hageja esitanud 739 kaubaartikli eest hüvitamise nõude 142 834.94 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju ka otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Hageja on hüvituse nõudes lähtunud lepingu lõpetamisel kostjale esitatud saatelehel nr R07316 näidatud hindadest, millele on lisatud käibemaks. Hinnad sisaldavad hageja poolt kostjale kohaldatud 4%-list allahindlust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et kaupade hind peaks olema võrreldes hageja poolt esitatuga teistsugune.
12.Hageja hüvise nõude läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas kaubaartiklid, mille tagastamata jätmise tõttu hageja hüvitist nõuab, on ka tegelikult kostjale üle antud. Kostja on ise kogu asja menetlemise kestel asunud seisukohale, et tema on saanud kaupa üksnes allkirjastatud saatelehtede alusel kokku 209 kaubaartiklit. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tasunud üksnes allkirjastatud saatelehtede alusel saadud kauba eest, mistõttu ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et temal tuleb tasuda hagejale veel üksnes 12 394.90 krooni. Asjas esitatud müügiaruanded tõendavad, et tegelikkuses on kostja aruannete kohaselt allkirjastatud saatelehtede alusel müüdud üksnes üks kaubaartikkel- saateleht LL00021, Reserva, tootja MarQues de Caceres 2001 hinnaga 226.56 krooni-tabel 1, II kd lk 29). Ülejäänud kaubaartiklid, mille osas kostja on esitanud müügiaruande ja tasunud, pärinevad allkirjastamata saatelehtedelt.
13.Tabel nr 2 sisaldab andmeid allkirjastatud saatelehtede alusel kostjale üle antud kaupade kohta, mille osas kostja ei ole müügiaruannet esitanud, seetõttu ei ole esitatud ka arvet ning ühtegi kaubaartiklit ei ole ka hoiustatud kohtutäituri poolt (II kd lk 30). Nimetatud tabelis on 163 kaubaartiklit väärtusega 30217.44 krooni. Kuna kostja on omaks võtnud, et ta on nimetatud kaubad saanud ja puuduvad tõendid, et ta on nende kaupade eest tasunud, kaupade asukoht on hagejale ja kohtule teadmata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks hüvisena kaubaartiklite väärtus 30217.44 krooni koos käibemaksuga välja mõista.
14.Hageja väidab, et allkirjastamata saatelehtede alusel võlgneb kostja talle 576 kaubaartikli eest 112 617.50 krooni (tabel nr 3, II kd lk 31-34). Lepingu p 2 kohaselt pidi kaupade üleandmine kostjale toimuma allkirja vastu. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vaatamata sellele, et kostja poolt allkirjastamata saatelehtede alusel kauba üleandmine kostjale ei ole kooskõlas Lepingu p-ga 2, on asjas tõendatud kõigi allkirjastamata saatelehtedel märgitud kaubaartiklite üleandmine kostjale. Hageja seletuse kohaselt oli kaup hoiul laopidaja AS Via 3L juures, kes ka transportis kauba kostjale. AS Via 3L on 13. juulil 2009. a. kirjalikult hagejale kinnitanud, et kaubad on kostjale toimetatud (II kd lk 22). Tegemist on tagantjärgi antud kinnitusega. Kohus leiab, et olukorras, kus kauba üleandmine ei ole toimunud kooskõlas Lepinguga ja kauba saaja saatelehele märgitud kauba saamist vaidlustab, ei piisa kaubaartiklite üleandmise tõendamiseks üksnes laopidaja müügidirektori ca 2 aastat hiljem antud kinnitusest, et kõik saatelehtedel olevad kaubad on kohale toimetatud. Ei piisa ka sellest, et mõned kaubaartiklid samalt saatelehelt on kostja poolt kätte saadud. Kui Lepingus kokkulepitud kostja esindaja allkirjad kauba saamise kohta puuduvad, siis tuleb hagejal esitada iga kaubaartikli üleandmise kohta muud usaldusväärsed tõendid.
15.Hageja väitel on kostja kaupa saanud kolmel korral allkirjastamata saatelehtede alusel (laoliikumiselehed LL00114, LL00004, LL00079). Laoliikumiselehe LL00114 alusel sai kostja hageja väitel 16. novembril 2006. a 277 kaubaartiklit. Kostja seaduslik esindaja Jaanus Lajal edastas 8. jaanuari 2007.a e-kirjaga kostja müügiaruande 2006. a detsembri müükide kohta ja kostja enda poolt koostatud aruande hagejale kuuluvate kaupade laojäägiga kostja juures (I kd lk 207-210). 8. jaanuari 007. a e-kirjale lisatud tabeli tulbast “Kogus” (paremalt viies tulp) nähtub, kui palju kaupu on hageja kostajale üle andnud, tulbast “Alles” (paremalt kolmas tulp) nähtub,
kui palju hageja poolt üle antud kaupadest on kostja poolt müümata ning tabeli paremalt teisest tulbast nähtub, kui suure koguse kaupu müüs kostja 2006. a detsembris. Enne nimetatud müügiaruande esitamist 8. jaanuaril 2007. a oli hageja Lepingu alusel edastanudki kostjale kaupu üksnes ühe saatelehe – lao liikumise dokument LL00114 – alusel. Oma 8. jaanuari 2007. a ekirjale lisatud tabelis deklareerib kostja 278 kaubaartikli saamist. Kohus nõustub hagejaga, et Lao liikumise dokumendi LL00114 ja kostja 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli võrdlemisel ilmneb, et põhimõtteliselt kinnitab kostja oma 08.01.2007.a e-kirjas, et ta on kõik lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud kaubaartiklid kätte saanud. Kohus leiab, et kostja 8. jaanuari 2007. a e-kirjaga ja sellele manusena lisatud müügiaruandega on tõendatud, et kostja on saatelehe nr LL00114 alusel saadetud kaubad 277 kaubaartiklit kätte saanud. Mitmed kaubaartiklid nimetatud saatelehelt olid ka arestitud kohtutäituri poolt 7. oktoobril 2008. a, kuigi on hoiustamata NT Logistika laos, sest neid ei andnud kostja kohtutäiturile 27. oktoobril 2008. a üle. Saadud kaubaartiklitest on kostja tasunud 91 pudeli eest, 15 on hoiul NT Logistika laos ja 35 pudeli osas on esitatud müügiaruanne ning koostatud arve, mis on tasumata. Kostja ei ole hagejale aga 137 pudelit, mis on hageja andmetel müümata, lepingu lõppemisel tagastanud, kaupade asukoht on hagejale ja kohtule teadmata, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvisena 137 pudeli eest 31327.23 krooni koos käibemaksuga (hinnad tabel nr 3 (II kd lk 31-32 ja täiendatud kujul II kd lk 112- 118).
16.Kahe ülejäänud allkirjastamata saatelehe LL 00004 ja LL00079 alusel kaupade kättesaamist ei ole kostja kinnitanud analoogse, kogu saadetist käsitleva müügiaruandega. Samas on olemas tõendid nimetatud saatelehtede alusel saadetud kauba üksikute artiklite kättetoimetamise kohta kostjale. Nii on saatelehe nr LL0004 alusel saadud kaubast kostja juures arestitud ja üleskirjutatud kohtutäituri poolt 7. oktoobril 2008 – 35 nimetust, 10 nimetust on hoiul NT Logistika AS-s. Saatelehe nr LL00079 alusel saadud kaubast on kohtutäituri poolt arestitud ja üleskirjutatud 7. oktoobril 2008 71 kaubaartiklit, 16 kaubaartiklit on hoiul NT Logistika AS-s. Kostja on esitanud nimetatud saatelehtede alusel ka müügiaruandeid (tabel nr 6 II kd lk 37) ja on ka tasunud mõne kaubaartikli eest, mis ta on saanud saatelehtede nr LL0004 ja LL00079 alusel (tabel nr 1, II kd lk 29). Kohus leiab, et nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik asuda siiski seisukohale, et kostjale on üle antud kõik saatelehtedel LL 00004 ja LL00079 nimetatud kaubaartiklid, küll aga tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on saanud nimetatud kahe saatelehe alusel need kaubaartiklid, mille osas ta on esitanud müügiaruande või mis kohtutäitur on üleskirjutanud ja/või hoiustanud. Kostja on küll kogu menetluse käigu väitnud, et üleskirjutatud kaubaartiklid kuuluvad kostjale või mõnele teisele tarnijale, kuid ei ole oma väidet mitte millegagi tõendanud. Ka kostja viimases vastuses viidatud inventuuriga seotud dokumente ei ole kostja kohtule esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid teiste tarnijate kohta tõendanud, siis tuleb asuda seisukohale, et kõik need kaubaartiklid allkirjastamata saatelehtedelt nr LL 00004 ja LL00079, mille kohta on tõendeid nende kostja valdusesse üleandmise kohta, tuleb lugeda hageja poolt kostjale üle antuks ja kuna nende asukoht on teadmata, siis tuleb välja mõista hageja kasuks kostjalt vastav hüvis. Hageja poolt esitatud täiendavast tabelist nr 3 (II kd lk 112-118) nähtub, et 7. oktoobri 2008. a arestimistoimingu käigus arestitud kostjale allkirjastamata saatelehtede nr LL00014, LL00004 ja LL00079 alusel üle antud kaupu, mis on hoiustamata ning mille kohta ei ole arvet, kokku 114 pudelit koguväärtusega 26 405.18 krooni ja sellest 86 pudelit koguväärtusega 17 267.26 krooni on saatelehtedelt nr LL00004 ja LL00079. Seega tuleb kostjalt välja mõista saatelehtede nr LL00004 ja LL00079 alusel saadud kauba eest, mis on müümata ja mille asukoht on teadmata, hageja kasuks hüvisena 86 pudeli eest 17 267.26 krooni koos käibemaksuga ((hinnad tabel nr 3 (II kd lk 31-32 ja täiendatud kujul II kd lk 112- 118).
17.Kokku tuleb kostjalt hüvisena hageja kasuks välja mõista 31 327.23 krooni + 30 217.44 krooni + 17 267.26 krooni = 78811.93 krooni.
18.Kostja tugineb oma vastuväidetes ka pudelite ebapiisavale märgistusele ja alkoholiseaduse § 21 rikkumisele hageja poolt. Alkoholiseaduse ( redaktsioon jõustunud 27. mai 2004) § 21 lg 1 kohaselt alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud: 1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused); 2) käideldava alkoholi registrikande number ja kuupäev, kui see alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 3) alkoholi hulgimüüki või eksporti teostava ettevõtja registreeringu number; 4) tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § -s 45 sätestatud saatelehe number (Eestisse toimetatud alkoholi puhul). Lõige 2 kohaselt alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile. Sama §-i lg 3 kohaselt alkoholi eksport, hulgimüük ja jaemüük ettevõtja poolt, kes ei ole seda alkoholi tootnud või Eestisse toimetanud, samuti alkoholi edasitoimetamine ettevõtja poolt väljaspool tema tegevuskohta on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti. Kohus nõustub kostjaga, et alkoholiseaduse § 21 nõudeid alkoholi määratluse osas ei ole hageja enamuse saatedokumentide koostamisel järginud. Samas on asjas tõendatud, et kostja on vastu võtnud ka puudustega saatelehtedes alusel temale tarnitud alkoholi ja seda ka müünud jaemüügi korras, kuigi alkoholiseaduse viidatud redaktsiooni § 21 lg 3 kohaselt jaemüük ettevõtja poolt, kes ei ole seda alkoholi tootnud või Eestisse toimetanud, on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti. Samas on alkoholiseaduse täitmise järelevalve pädevate ametnike ülesanne ja alkoholiseaduse sätete mittejärgimine saatelehtede koostamisel ei võta hagejalt õigust esitada kostja vastu Lepingust tulenevaid nõudeid, kui ta suudab neid nõudeid tõendada.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetest osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud ca 65% ulatuses, mistõttu tuleb ka menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja kanda jääb 65% hageja menetluskuludest. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
20.Kohus on hagi tagamise korras arestinud 1. oktoobri 2008. a määrusega alkohoolseid jooke (enamus veinid) 788 pudelit kokku 91 766.08 krooni väärtuses. Hageja eesmärgiks oli nimetatud veinide tagasisaamine. Asja arutamise käigus on selgunud, et kohtutäituri poolt on hagi tagamise määruse täitmise käigus õnnestunud lõplikult hoiustada 46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on hoiustatud NT Logistika AS-s, Tähe 106 a, Tartus. Tulenevalt eeltoodust on ka hageja oma haginõuet muutnud ja asendanud kaubaartiklite väljanõudmise olulises osas hüvise nõudega. Kohus leiab, et 1. oktoobri 2008. a määrusega seatud hagi tagamine tuleb tühistada, välja arvatud 46 pudeli osas, mis on vastutaval hoiul NT Logistika AS-s. 46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on kohtutäitur O. Kutshmei poolt antud hoiule AS-i NT Logistika, tuleb jätta aresti alla kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.